lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-20-378/3

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 05.03.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-378/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
05.03.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
904
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineRVastS § 9 lg 1Mittevaralise kahju hüvitamineVSKE § 6 lg 6

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-20-378/9Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium17.03.2020

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-24-3506/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja07.01.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-378

Määruse kuupäev

5. märts 2020

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Vladimir Fartõgini kaebus Tartu Vangla mittevaralise kahju hüvitamiseks (kambripind)

Menetlusosalised

Kaebaja Vladimir Fartõgin

vastu

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1.Kaebaja Vladimir Fartõgin esitas 27.12.2019 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 9). Kaebaja tugines sellele, et piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee (CPT) soovitab ühisruumi pindalaks 4 m2 ühe vangi kohta ja kambri pindala 6 m2 ühe vangi kohta. Kaebaja oli Tartu vanglas 1095 päeval paigutatud kambritesse, mis ei vasta nendele nõuetele. Kaebaja oli avatud osakonnas, kus peale jalutuskäigu oli võimalik viibida väljaspool kambrit 6 tundi päevas ning kambri pindala oli alla 4 m2. See alandas kaebajat. Kaebaja ei toonud välja taotletava hüvitise suurust.
2.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 01.09.20263-26-1736/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2082/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-2195/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Tartu Vangla jättis 26.02.2020.a otsusega nr 1-13/259-2 (tl 10) taotluse rahuldamata. Vangla märkis, et kaebaja on viimase 1095 päeva (kolme aasta) jooksul ehk alates 27.12.2016 paiknenud E4 ja E3 osakonnas kokku 5 erinevas kambris. Kõigi kambrite pindala on 10 m2, WC-d arvestamata ligikaudu 8 m2. Kinnipeetavad on kambris kahekesi. Ühele kinnipeetavale oli kambris põrandapinda 4 m2. See on kooskõlas vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 6 lg 6 ning Eesti ja rahvusvahelise kohtupraktikaga. Vangla ei ole käitunud õigusvastaselt ja kahju hüvitamise taotlus ei kuulu rahuldamisele.
3.Kaebaja esitas 26.02.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus jätta rahuldamata vastustaja 26.02.2020.a otsuse nr 1-13/259-2 ja teha uus otsus, millega rahuldada tema kaebus täies ulatuses. Kaebaja jäi selle juurde, et vangla on ülerahvastatud ning kinnipidamistingimused peavad vastama CPT kehtestatud nõuetele. Kaebaja esitas koos kaebusega taotluse vabastada teda riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.

Kohtu seisukoht

4.Kohus mõistab kaebust nii, et kaebaja taotleb Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist samadel alustel ja põhjendustel, millele kaebaja tugines kaebuses märgitud kohtueelses menetluses (vt määruse punkti 1). Kaebuses esitatud nõue on sõnastatud viitena määruse punktides 1 ja 2 toodud kohtueelsele menetlusele. Kaebaja on kohtueelses menetluses tuginenud sellele, et kambri pind on tema hinnangul liiga väike. Seega tugineb kaebaja samale alusele ka kohtus. Kaebaja ei ole kaebuse nõudes või kohtueelses menetluses tuginenud muudele puudustele kinnipidamistingimustes, samuti ei ole kaebaja välja toonud, et kinnipidamistingimused oleksid mingil moel kahjustanud tema tervist. Vangistusseaduse § 11 lg 8 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse tõttu ei ole need nõuded sel juhul lubatavad ka kohtumenetluses. Kohus ei küsi eeltoodud põhjustel kaebajalt selgitust, miks on kaebusele lisatud kaebaja päring ja vastustaja vastus kambri valgustuse kohta ning kaebaja tervisekaart (tl 11-20) ning ei anna kaebajale võimalust kaebuse muutmiseks. Kohus jätab asja lahendamisel tähelepanuta eelnimetatud tõendid ja kaebaja väited muude kinnipidamistingimuste kohta.
5.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebusest ja kohtueelse menetluse dokumentidest tuleneb, et kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses väärikuse alandamisega. Mittevaraline kahju hõlmab isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Valu ja kannatusi ei saa objektiivselt mõõta või väljendada, seetõttu saab kohus lähtuda üksnes väidetavalt kahju põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Kohtupraktika põhjal tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab.
6.Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. VSKE § 6 lg 6 sätestab, et kinnipeetavale on kambris ette nähtud vähemalt 3 m2 põrandapinda. Pikaajalise väljakujunenud kohtupraktika kohaselt arvatakse selle pinna hulgast välja WC pindala, kuid välja ei arvata kambri sisustuse alla jäävat põrandapinda. Sarnane on Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika. Kohtule ei ole teada juhtumit, kus õigusvastaseks oleks peetud kinnipidamistingimusi olukorras, kus kambri pind on ühe kinnipeetava kohta 4 m2 ning kinnipeetaval on lisaks võimalus liikuda väljaspool kambrit 6 tundi päevas. Ka kaebaja ei väida, et tema suhtes on rikutud VSKE § 6 lg 6 nõudeid. Kaebaja tugineb sellele, et lähtuda tuleks mitte Eesti õigusnormist, vaid CPT soovitusest. CPT soovitused ei ole aga siduvad ja vastustajale kohustuslikud.
7.Kuivõrd kaebaja kambri suurus on kooskõlas Eesti õigusnormide ning Eesti ja rahvusvahelise kohtupraktikaga, siis ei ole kaebajal võimalik saavutada mitterahalise kahju hüvitamist rahas. See, kui kaebaja kinnipidamistingimused ei vasta CPT soovitustele, ei kujuta endast tema õiguste riivet. Eeltoodu tähendab, et täidetud on HKMS § 121 lg 2 p 21 tingimused ning kaebus tuleb tagastada.
8.Kohus märgib, et CPT avaldas 2019. aastal raporti 27.09.2017 - 05.10.2017 toimunud Eesti külastuse kohta (CPT/Inf(2019)31, kättesaadav interneti-aadressil https://www.coe.int/en/ web/cpt/estonia), milles hinnatakse muuhulgas kinnipidamistingimusi Tartu vanglas. CPT ei teinud selles vanglale etteheiteid seoses elamispinna suurusega. Vastupidi, raporti punktis 42 on öeldud, et CPT tunnustab Eesti ametivõimude jõupingutusi tagada vangidele piisav elamispind, näiteks Tartu ja Viru vanglates tagati kõikidele vangidele mitmeinimesekambrites vähemalt 4 m2 inimese kohta. Eeltoodust võib järeldada, et kaebaja on CPT soovitusi valesti mõistnud. CPT enda kinnitusel vastavad tingimused Tartu vanglas nõuetele.
9.Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivust vabastamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20263-26-195/13Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium