lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-20-187/9

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 10.02.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-187/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
10.02.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1002
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 1, 3Esialgne õiguskaitseHKMS § 110 lg 1Menetlusabi andmine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-20-187/14Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium19.02.2020

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-20-192/9Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja04.06.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-187

Määruse kuupäev

10. veebruar 2020

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

Igor Abdulajevi kohaldamiseks

RESOLUTSIOON

1.Vabastada Igor Abdulajev esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.
2.Jätta Igor Abdulajevi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte taotlejale.

(Abdulajev)

taotlus

esialgse

õiguskaitse

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Vangla direktor muutis 12. detsembri 2019. a käskkirja nr 1-1/191 p-ga 10 Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud "Tartu Vangla kodukorra" punkti 18.3, mis reguleerib raamatukogu kasutamist.

Sarnased lahendid

Muud
  • 14.09.20262-26-17603/5Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-106264/11Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 07.09.20262-26-14927/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
2.Tartu Vangla kinnipeetav Igor Abdulajev esitas 29. jaanuaril 2020 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles selgitas, et novembris 2019 pani vangla administratsioon sektsiooni stendile kuulutuse, et p 18.3.2 raamatukogu külastamise kohta üks kord kuus ja sealt seitsme raamatu laenutamise kohta enam ei kehti. 12. detsembril 2019 andis vangla direktor välja käskkirja nr 1-1/191, mille kohaselt alates 1. jaanuarist 2020 pannakse igasse sektsiooni alused raamatutega, kuid I. Abdulajevi maitse järgi on neli riiuli täit raamatut, s.o 150 raamatut. I. Abdulajev on kõik need läbi lugenud. Nüüd teeb direktor aga ettepaneku vahetada raamatuid üks kord poolaastas. Seega piirati taotleja valikut väga tugevalt. Praegu saab taotleja valida 30 raamatu seast seitse raamatut igas kuus, aga varem valis üks kord kuus 2000-3000 raamatu hulgast. I. Abdulajev soovib kuni küsimuse lahendamiseni valida endale lugemiseks seitse raamatut kuus 2000-3000 raamatu seast, nagu see oli kuni 4. november 2019. Koos esialgse õiguskaitse taotlusega esitas I. Abdulajev menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
3.Tartu Vangla esitas 3. veebruaril 2020 kohtule seisukoha I. Abdulajevi esialgse õiguskaitse taotluse kohta, milles leidis, et I. Abdulajevi taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole põhjendatud ja kinnipeetaval puudub esialgse õiguskaitse vajadus. I. Abdulajevile ei kaasne ühtegi sellist kahjulikku tagajärge, mille kaitsmiseks oleks vajalik esialgse õiguskaitse kohaldamine. Töökorralduse muutusega ei ole võetud ära kinnipeetavatelt võimalust raamatute

lugemiseks, muutunud on üksnes raamatute hulk, mille vahel on võimalik valida. Eluosakonnas asuvaid raamatuid roteeritakse vähemalt kord poolaastas, millega on tagatud ka raamatute vaheldumine. Seega ei kaasne I. Abdulajevile sellist pöördumatut kahjulikku tagajärge, mille kaitseks oleks vajalik esialgse õiguskaitse kohaldamine. Üksnes kinnipeetava soov lugeda rohkem kui või valida suurema hulga raamatute vahel ei anna alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

4.Vastusena kohtunõudele esitas I. Abdulajev 5. veebruaril 2020 selgitused esialgse õiguskaitse vajaduse kohta. I. Abdulajev põhjendas, et tal on raske psüühika häire, mistõttu vajab ta pidevalt kasulikku tegevust. Muidu on taotleja rahutu ja muretsev. I. Abdulajevil puudub televiisor, ta istub üksinda kambris, ei armasta eriti ajalehti lugeda ning jäävad ainult raadio ja raamatud.

KOHTU SEISUKOHT

5.Vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõiv 15 eurot. I. Abdulajev on taotlenud enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest. Kuna I. Abdulajevi poolt kohtule esitatud vanglasisese isikukonto väljavõttest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta (s.o 29. september 2019 – 28. jaanuar 2020) nähtub, et lähtudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a kohtuotsusest nr 3-3-1-35-15 ei suuda taotleja oma majandusliku seisundi tõttu 15 euro suurust menetluskulu tasuda, on menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud. Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomiast lähtuvalt mõistlikuks vabastada I. Abdulajev HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
6.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
7.Vastavalt HKMS § 249 lg-tele 1 ja 2 võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule igas menetlusstaadiumis või vaidemenetluse ajal. Arvestades, et Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on I. Abdulajev esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Tartu Vangla direktori 12. detsembri 2019. a käskkirja nr 1-1/191 p 10 osas, millega reguleeritakse lugemiseks mõeldud teavikute roteerumise sagedust (haldusasi nr 3-20-192), ning kohtu hinnangul on I. Abdulajevi eesmärk esialgse õiguskaitse korras eelnimetatud osas käskkirja kehtivuse peatamine, on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav.
8.Selleks, et kohus saaks rahuldada I. Abdulajevi esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vangla direktori 12. detsembri 2019. a käskkirja nr 1-1/191 p 10 kehtivuse peatamiseks osas, millega reguleeritakse lugemiseks mõeldud teavikute roteerumise sagedust, peab taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb eelkõige juhul, kui taotleja õiguste kaitse võib kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega tähendab esialgse õiguskaitse vajadus ennekõike ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad taotleja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega taotleja jaoks mingeid nn pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega.
9.I. Abdulajev on põhjendanud, et vajab esialgset õiguskaitset selleks, et ta saaks lugeda veel lugemata raamatuid, mis on vajalik selleks, et I. Abdulajev ei muretseks ega oleks rahutu.
10.Kohtu hinnangul puudub käesoleval juhul tõsine põhjus kaaluda esialgse õiguskaitse kohaldamist, kuna raamatukogu töökorralduse muutusega ei ole võetud ära kinnipeetavatelt võimalust raamatute lugemiseks, muutunud on üksnes raamatute hulk, mille vahel on võimalik valida, ehk nende kasutamise kord. I. Abdulajev on rõhutanud, et vajab oma terviseseisundist tulenevalt pidevalt kasulikku tegevust, kuid kasulik tegevus võib seisneda ka juba pikemat aega tagasi loetud raamatu teistkordses lugemises, aga ka veel seni lugemata ja esmapilgul huvi mitteäratava teose lugemises. Lisaks on taotlejal tema enda sõnul võimalik kuulata raadiosaateid ning lugeda ajalehti, mis samamoodi sisustaks taotleja vaba aega ning ei annaks põhjust muretsemiseks. Tuginedes eeltoodule puudub kohtul alus arvata, et vähemalt kord poolaastas raamatute roteerumisest tingitud ebameeldivused tekitaksid kaebajale pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi.
11.Eelnevat arvestades ei pea kohus põhjendatuks kohaldada esialgse õiguskaitse abinõuna Tartu Vangla direktori 12. detsembri 2019. a käskkirja nr 1-1/191 p 10 kehtivuse peatamist osas, millega reguleeritakse lugemiseks mõeldud teavikute roteerumise sagedust, ning I. Abdulajevi esialgse õiguskaitse taotlus tuleb esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu jätta rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 31.08.20262-26-18212/3Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20262-26-12395/17Tartu Maakohus Tartu kohtumaja