Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. veebruar 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-18-2426
Haldusasi
OÜ Allikmetsa, CC ja YY kaebus Lääne-Harju Vallavolikogu 25. septembri 2018. a otsuse nr 121 osaliseks tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 1. oktoobri 2019. a otsus
Menetlusosalised
Kaebajad – OÜ Allikmetsa, CC ja YY, esindaja v.adv Kaarel Berg Vastustaja – Lääne-Harju vald, esindaja Eha Kõiv
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Allikmetsa, CC ja YY apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada OÜ Allikmetsa, CC ja YY apellatsioonkaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 1. oktoobri 2019. a otsus haldusasjas nr 3-18-2426 ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada OÜ Allikmetsa, CC ja YY kaebus.
Tühistada Lääne-Harju Vallavolikogu 25. septembri 2018. a otsus nr 121 osas, milles sellega kinnitatud kohalike teede nimekiri endise Padise valla haldusterritooriumi osas hõlmab ka Piunse teed.
Mõista Lääne-Harju vallalt kaebajate esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulude katteks OÜ Allikmetsa (registrikood 12151187), CC (isikukood XXXXXXXXXXX) ja YY (isikukood XXXXXXXXXXX) kasuks välja kokku 2728,99 eurot (kaks tuhat seitsesada kakskümmend kaheksa eurot 99 senti).
Lääne-Harju valla menetluskulud jätta tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 9. märtsil 2020 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse
3-18-2426 menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Lääne-Harju Vallavolikogu kinnitas 25.09.2018 otsusega nr 121 kohalike teede nimekirja endise Padise valla haldusterritooriumi osas tagasiulatuvalt alates 19.05.2018. Otsuse kohaselt on Padise piirkonnas avaliku kasutusega teed määratletud Padise Vallavolikogu 25.04.2002 määrusega nr 35 kehtestatud Padise valla üldplaneeringus. Kuivõrd Lääne-Harju Vallavolikogu 30.04.2018 määruse nr 10 „Volikogude määruste kehtetuks tunnistamine“ § 2 p-ga 2 tunnistati kehtetuks Padise Vallavolikogu 19.12.2012 määrus nr 49 „Padise valla kohalike teede nimekiri“, siis tekkis vajadus kehtestada Padise piirkonna kohalike teede nimekiri tagasiulatuvalt alates 30.04.2018 määruse nr 10 jõustumisest (s.o alates 19.05.2018). Otsuse õiguslikeks alusteks olid kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 1 p 37 ja lg 2, ehitusseadustiku (EhS) § 92 lg 7 ning Vabariigi Valitsuse 07.01.2016 määruse nr 1 „Teeregistri põhimäärus“ §-d 7 ja 12. Otsuse lisaks olev kohalike teede nimekiri sisaldas mh Piunse teed (tee nr 5620005), mis läbib OÜ Allikmetsa, CC ja YY omandis olevaid kinnisasju (Markuse, Kangru, Tõnissoni, Kärre ja Piunse).
2.OÜ Allikmetsa, CC ja YY esitasid 30.10.2018 vaide, milles palusid tunnistada volikogu 25.09.2018 otsus Piunse teed puudutavas osas kehtetuks. Lääne-Harju Vallavolikogu jättis 27.11.2018 vaideotsusega nr 143 vaide rahuldamata. Vaideotsuse põhjenduste kohaselt on Piunse tee kantud teeregistrisse tervikteena kooskõlas EhS § 92 lg-tega 4 ja 7 ning teeregistri põhimääruse §-ga 7, kuid Piunse teel ei ole omaette ühtset teekoridori (st tee kuulub jätkuvalt erinevatele omanikele ja koosneb erinevatest teeosadest). Lääne-Harju vallale kuulub Piunse tee kolm lõiku (Piunse tee L3, katastritunnus 56201:001:1219, pikkus 470 m; Piunse tee L2, katastritunnus 56201:001:1126, pikkus 35 m; Piunse tee L1, katastritunnus 56201:001:1281, pikkus 88 m), mis on avaliku kasutusega. Osa Piunse teest kuulub Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK), mis on samuti avaliku kasutusega metsatee (EhS § 93 lg 1). Piunse tee läbib vaide esitajate kinnistuid 1339 m pikkuses (katastriüksused 56201:001:0296; 56201:001:0295; 56201:001:0755; 56201:001:1801; 56201:001:0044; 56201:001:1803). Nii tee avalikuks kasutamiseks määramine kui ka teede nimekirja kinnitamine on volikogu pädevuses, kuid ei oma sama tähendust. Teede nimekirja otstarve on tervikteedele nime ja numbri andmine ning sidumine teeregistri andmebaasiga, mis võimaldab teid üksteisest eristada. Kuna Piunse tee puhul on tegemist ajaloolise ja avalikult kasutatava teega, kus rakenduks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 33 lg 3, siis ei ole vaidlustatud otsusega muudetud teed vaide esitajate jaoks senisest koormavamaks ja ei saa eeldada, et otsus rikuks nende huve. Otsus reguleerib teid, mida hooldab Lääne-Harju Vallavalitsus. Kui eratee omanik ei soovi, et vald tema teed hooldab, on ta kohustatud ise tagama tee läbitavuse ja vastutab tee ohutuse eest. Piunse tee 2(8)
3-18-2426 avaliku kasutuse näeb ette Padise valla üldplaneering. Vald on püüdnud sõlmida maaomanikega kokkulepet tee kasutamiseks ja sellekohane vaidlus on pooleli tsiviilasjas nr 2-17-12493. Vald ei välista siiski vajaduse korral edaspidi teele sundvalduse seadmist (vt Riigikohtu 09.06.2017 määrus nr 3-2-1-31-17). Otsuse tagasiulatuva kehtestamise tingis vajadus taastada teeregistrisse kantud teede alusdokument, kuid otsus jõustus siiski teatavakstegemisest. Otsus ei riku vaide esitajate õigusi, sest ei muuda Piunse tee kasutamist intensiivsemaks ega mõjuta vaide esitajate kinnistute kasutamist, vaid omab üksnes informatiivset tähendust.
3.OÜ Allikmetsa, CC ja YY esitasid Tallinna Halduskohtule 31.12.2018 kaebuse LääneHarju Vallavolikogu 25.09.2018 otsuse tühistamiseks Piunse tee osas. Otsus on õigusvastane ja rikub kaebajate omandiõigust. Määrates tee kohalikuks teeks, on sellise haldusakti sisuks ühtlasi tee avalikuks kasutamiseks määramine. Otsuses on üheks õiguslikuks aluseks märgitud ka EhS § 92 lg 7, kuid põhjendustest ei selgu, millise kohaliku tee liigiga on Piunse tee puhul vastustaja hinnangul tegemist. Kuigi seda pole otsuses märgitud, on vastustaja ilmselt soovinud määratleda Piunse teed avalikuks kasutamiseks määratud erateena ja kanda see teeregistrisse. Seejuures on seda tehtud tagasiulatuvalt alates 19.05.2018, ehkki seadus sellisel viisil haldusakti andmist ei võimalda. Otsus on õigusvastane juba ainuüksi põhjusel, et selle jõustumine on nähtud ette tagasiulatuvalt, mis on vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg-ga 1 ja KOKS § 23 lg-ga 3 koostoimes põhiseaduse (PS) §-ga 10. Piunse tee avalikuks kasutamiseks määramise kriteeriumid ei ole täidetud, sest eratee omanike ja valla vahel puudub sellekohane asjaõiguslik kokkulepe (vt Riigikohtu 14.06.2017 otsus nr 3-3-1-6-17, p 10). Piunse tee avaliku kasutuse järele puudub ka vajadus, sest faktiliselt tee lõppeb või katkeb alates Piunse kinnistu lõunapoolsest osast ning sisuliselt on tegemist tupikteega, mida kasutab üksnes piiratud hulk isikuid. Faktilise olukorra tõttu ei saa Piunse tee avaliku kasutamise järele vajadust tekkida ka tulevikus. Sõltumata sellest, kas Piunse tee on terviktee või mitte, on vaidlustatud otsusega määratud Piunse tee kogu ulatuses (sh kaebajate kinnistutel asuvas osas) kohalikuks teeks, s.o avalikuks kasutamiseks.
4.Lääne-Harju vald palus 23.08.2019 kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaideotsuses esitatud seisukohtade juurde. Padise piirkonnas avaliku kasutusega teed on reguleeritud Padise valla üldplaneeringus. Üldplaneering ega vaidlustatud otsus ei kajasta teede kuuluvust ja kasutusõigust, samuti pole teid liigitatud vastavalt EhS § 92 lg-le 7. Otsus ei määra teid avalikuks kasutamiseks (ja vastustaja pole korraldanud ka sellekohast menetlust), vaid lähtub terviktee põhimõttest. Maanteeameti juhendite kohaselt tuleb teed kanda registrisse tervikteena ja lisaks määrata avalikult kasutatavate teede lõigud. Eraomandis ja lepingutega katmata lõikude osas ei esitata teeregistrisse muid andmeid peale terviktee andmete. Praegusel juhul on otsuses teede lõigud selekteerimata ja esitatud on üksnes tervikteede andmed (nimi ja number), muid andmeid ei ole erateede kohta teeregistrisse esitatud. Piunse tee lõikudele on võimalik edaspidi seada sundvaldus, mille õiguslikuks aluseks on kehtiv üldplaneering, mitte vaidlustatud otsus koos teede nimekirjaga. Piunse tee kuulub praegu jätkuvalt erinevatele omanikele ja koosneb erinevatest teeosadest. Osa teest kuulub vallale ja RMK-le ning kaebajate kinnistuid läbib tee 1339 m pikkuses. Padise Vallavolikogu 19.12.2012 määrus nr 49, millega oli varasemalt kinnitatud Padise valla kohalike teede nimekiri, tunnistati Lääne-Harju Vallavolikogu 30.04.2018 määrusega nr 10 kehtetuks põhjusel, et varasema määruse aluseks olnud teeseadus (TeeS) muutus 01.07.2015 kehtetuks. Seega tekkis vajadus taastada teeregistri alusdokument, millest tulenevalt kehtestati Padise piirkonna kohalike teede nimekiri tagasiulatuvalt alates 30.04.2018 määruse jõustumisest. Vaidlustatud otsuseta puuduksid Padise piirkonna teedel nimed ja numbrid (vt teeregistri põhimääruse § 13 lg 3). Kuna otsus jõustus siiski teatavakstegemisest, ei esine vastuolu HMS § 61 lg-ga 1, KOKS § 23 lg-ga 3 ega PS §-ga 10. Vaidlustatud otsusega kinnitatud nimekiri kattub eelnevalt kehtinud määrusega ja
3(8)
3-18-2426 samuti üldplaneeringus ettenähtud avalikult kasutatavate teedega. Seega ei kaasnenud otsusega mingit sisuliselt uut olukorda. Nõustuda ei saa väitega, et Piunse tee avaliku kasutuse järele puudub vajadus. Tegemist on ajaloolise avalikult kasutatava teega (KeÜS § 33 lg 3) ja selle avalik kasutus on nähtud ette juba 25.04.2002 kehtestatud Padise valla üldplaneeringus. Üldplaneeringus seatud avalik-õiguslikud kitsendused on aluseks nii teekaitsevööndile kui ka vajadusel isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimisele või sundavalduse seadmisele. Kuigi kaebajate väitel on tegemist tupikteega, näeb üldplaneering Piunse tee ette tervikteena, mis ühendab omavahel Alliklepa tee (tee nr 5620143) ja Harju-Risti–Riguldi–Võntküla kõrvalmaantee (tee nr 11230). Tee seisundit saab parandada ning võimaldada Alliklepa küla kinnistuomanikele juurdepääsu merele ja kallasrajale. Piunse tee ei ole nimekirja kandmisega muutunud kaebajate jaoks senisest koormavamaks, mistõttu ei riku see kaebajate õigusi. Otsus ei muuda nimekirjas loetletud teid avalikult kasutatavaks ega määratle teid nende kuuluvuse või kasutusõiguse järgi. Teede nimekirja otstarve on eelkõige anda tervikteedele nimi ja number ning siduda need teeregistri andmebaasiga, et võimaldada teid üksteisest eristada ja tuvastada. Kui Piunse tee eraomandis olevate lõikude omanikud ei soovi, et nende teel toimub avalik liiklus, on nad siiski kohustatud tagama tee läbitavuse (vt liiklusseaduse § 72 lg 5) ja vastutama tee ohutuse eest (EhS § 97 lg 1). Kuna Piunse teel asuvad vallale kuuluvad kinnistud, mille hoolduse peab tagama kohalik omavalitsus, on vastustaja kohalike teede nimekirja alusel hooldanud ka neid teelõike, mis ei ole eraldi määratud avalikuks kasutamiseks.
5.Tallinna Halduskohus jättis 01.10.2019 otsusega kaebuse rahuldamata. EhS § 94 lg 1 kohaselt on eratee avalikuks kasutuseks määramiseks vajalik vastav asjaõiguslik kokkulepe tee omaniku ja kohaliku omavalitsuse vahel. Poolte vahel selline kokkulepe puudub. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud otsus ei määratlenud kaebajatele kuuluvaid Piunse tee lõike avalikult kasutatavaks teeks, kuid nimetatud teeosasid on võimalik edaspidi määrata avalikku kasutusse, sõlmides vastavasisulise asjaõigusliku kokkuleppe või seades 2002. a-l kehtestatud Padise valla üldplaneeringu alusel teeosadele sundvalduse. Üldplaneeringus on Piunse tee tähistatud kui kohalik üldkasutatav tee. Kuna puudub asjaõiguslik kokkulepe kaebajatele kuuluvate teeosade avalikuks kasutamiseks määramiseks ja neile ei ole seatud ka sundvaldust, siis ei ole kaebajatele kuuluvad Piunse tee lõigud määratud avalikuks kasutamiseks, kuid üldplaneering annab selleks õigusliku aluse. Seega tuleb analüüsida, kas Piunse tee kohaliku teena teeregistrisse kandmine eeldab asjaõigusliku kokkuleppe sõlmimist kaebajate ja vastustaja vahel ning kas teeregistri kanne rikub kaebajate omandipõhiõigust. Teeregistri põhimääruse § 7 kohaselt kantakse teeregistrisse riigiteed ja kohalikud teed ning toimiva tervikliku teedevõrgu moodustamise eesmärgil kantakse tee teeregistrisse tervikteena. Vastustaja esitatud andmete järgi kuulub Piunse teest kolm lõiku vallale ja osa teest kuulub RMK-le ning kõik need lõigud on avalikult kasutatavad. Kaebajatega ei saa nõustuda, et Piunse tee tervikteena määratlemine ei oma praegusel juhul tähtsust. Kuna teeregistrisse kantakse kohalikud teed ja teede registrisse kandmisel lähtutakse terviktee põhimõttest, sai Piunse tee registrisse kanda üksnes tervikuna. Seejuures ei olnud Piunse teed võimalik jätta ka registrisse kandmata, sest osaliselt on see avalikult kasutatav vastavalt EhS § 92 lg-le 7 ja § 93 lg-le 1 ning seega osaliselt määratletav kui kohalik tee. Teeregistri põhimääruse § 7 lg 3 määratleb terviktee kui katkematu tee, mis algab ja lõpeb teisel tervikteel. Seega puudus võimalus kanda Piunse tee registrisse lõikudena. Vaidlustatud otsusega on kinnitatud üksnes teede nimed ja numbrid, mitte teede kuuluvust ega kasutusõigust. Vastustaja ei ole esitanud Piunse tee kohta teeregistrisse andmeid, mida saab esitada ainult teeomaniku loal, vaid esitas üksnes need andmed, mis on vajalikud tee registrisse kandmiseks ja teed tähistavate tunnuste (nimi ja number) määramiseks. Maanteeameti selgitustest nähtuvalt on teede tervikteena registrisse kandmine vaid üks etapp 4(8)
3-18-2426 kohalike teede võrgustikust ülevaate saamiseks ning edasiste etappide käigus välistatakse neist erateede lõigud, mille kohta saab kohalik omavalitsus esitada vaid piiratud andmed. Järelikult ei ole vastustaja soovinud kohalike teede nimekirja kinnitamisega meelevaldselt määratleda kaebajatele kuuluvat teed avalikult kasutatava teena. Nimekirja kinnitamine tagasiulatuvalt ei avalda kaebajate õigustele ebasoodsat tagasiulatuvat mõju, sest nimekiri kattub varasemaga. Teeregistri põhimääruse § 4 kohaselt on teeregistri andmetel informatiivne tähendus ning määruse eelnõu seletuskirjas on mh täpsustatud, et eratee teeregistrisse kandmine ei muuda selle õiguslikku staatust. Seega ei muutu teeregistrisse kantud eratee avalikult kasutatavaks teeks, avalikkusele ligipääsetavaks erateeks ega muuks teeks EhS tähenduses. Asjaolu, et otsuses on tuginetud ka EhS § 92 lg-le 7, on tingitud sellest, et vähemasti osaliselt on Piunse tee avalikult kasutatav (st vallale kuuluvates lõikudes). Sellest viitest ei saa aga järeldada, et vastustaja on soovinud määratleda Piunse teed avalikult kasutatava teena ka kaebajatele kuuluvates osades. Kokkuvõttes ei määratud kohalike teede nimekirja kinnitamisega Piunse teed kaebajatele kuuluvate teelõikude osas avalikult kasutatavaks teeks ning Piunse tee teeregistrisse kandmine ei eeldanud vastavat asjaõiguslikku kokkulepet, vaid tee registrisse kandmisel on informatiivne tähendus ja see lähtub terviktee põhimõttest. Vaidlustatud otsusega on kinnitatud vaid teede nimed ja numbrid ning teeregistrile ei ole Piunse tee kohta esitatud lubatust rohkem andmeid. Piunse tee tervikteena teeregistrisse kandmine ei riku kaebajate õigusi. Nimekirja kinnitamine kannab eesmärki saada ülevaade kohalike teede võrgustikust (mille osaks on vähemalt avalikult kasutatavates lõikudes ka Piunse tee) ning see on aluseks teedevõrgu edasisel täpsustamisel, mh eratee lõikude välistamiseks tervikteede hulgast.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.OÜ Allikmetsa, CC ja YY paluvad 31.10.2019 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega nende kaebus rahuldada. Kohus leidis ebaõigesti, et vaidlustatud otsusega ei ole Piunse teed määratud avalikuks kasutamiseks ja seetõttu ei riku otsus kaebajate õigusi. Riigikohtu 14.06.2017 otsusest nr 3-3-1-6-17 (p-d 16 ja 19) tulenevalt on kohalik tee EhS § 92 lg 5 järgi avalikult kasutatav tee ning kui puudutatud isik ei vaidlusta volikogu otsust, millega on kinnitatud kohalike teede nimekiri, on see talle täitmiseks kohustuslik. Ka I. Pilving on 18.06.2017 ajalehes Postimees avaldatud arvamuses („Riigikohtunik: eratee omanikel ei maksa loota hõlptulu“) selgitanud, et otseselt reguleerib tee staatust ikkagi kohalike teede nimekiri. Järelikult on tee kohalike teede nimekirja kandmise õiguslikuks tagajärjeks selle tee avalikuks kasutamiseks määramine ning kaebajad olid sunnitud 25.09.2018 otsuse vaidlustama, et vältida nende kinnistuid läbiva tee avalikku kasutust. Seda kinnitab ka praeguses asjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2019 määrus (p-d 11 ja 13). Eeltoodust tulenevalt kohaldas halduskohus EhS § 92 lg-d 5 ja 7 ning § 94 lg-t 1 ebaõigesti, leides, et vaidlustatud otsusel puudub kaebajate väidetud tagajärg, ning halduskohtu arutluskäik terviktee küsimuses ja teeregistri kannete õiguslik tähendus ei oma määravat tähtsust. Kuna vaidlustatud otsuse õiguslikuks tagajärjeks on Piunse tee määratlemine kohaliku teena ja seega avalikult kasutatava teena, tuleb kontrollida, kas sellise otsuse tegemise tingimused on täidetud. Kaebajad leiavad, et Piunse tee avalikuks kasutamiseks määramine ei ole toimunud nõuetekohasel viisil, sest EhS § 94 lg-s 1 märgitud otsuse tegemiseks peab riigil või kohalikul omavalitsusel olema õigus teealuse maa kasutamiseks, tulenevalt piiratud asjaõigusest (vt ka Riigikohtu 14.06.2017 otsus nr 3-3-1-6-17, p 10; 09.11.2016 otsus nr 3-3-1-57-16, p 15). Kõigi selliste asjaõiguste seadmine eeldab notariaalselt tõendatud kokkulepet kinnisasja omanikuga. Halduskohus on tuvastanud, et poolte vahel selline asjaõiguslik kokkulepe puudub, mistõttu on välistatud, et Piunse tee saaks määrata kohalikuks teeks ja seega avalikult kasutatavaks teeks 5(8)
3-18-2426 ning taotleda sellekohase kande tegemist teeregistrisse. Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2019 määruses (p 13) on samuti antud eelhinnang, et vastustaja ei ole praegusel juhul korraldanud kohast menetlust Piunse tee avalikku kasutusse määramiseks.
7.Lääne-Harju vald vaidleb 28.11.2019 kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb vaideotsuses ja halduskohtule esitatud põhjenduste juurde, rõhutades, et vaidlustatud otsus ei riiva kaebajate subjektiivseid õigusi, sest sellega ei määratud Piunse teed avalikult kasutatavaks teeks, vaid tegemist on informatiivse otsusega, millega anti endise Padise valla piirkonna teedele nimed ja numbrid ning see on alusdokumendiks tervikteede kandmiseks teeregistrisse. Volikogu otsus on kooskõlas Maanteeameti juhendiga, mille kohaselt ei esitata eratee lõikude kohta ilma tee omaniku loata teeregistrisse mingeid muid andmed peale terviktee andmete. Otsuses toodud kujul on kohalike teede nimekiri vaid lähtealuseks edasisteks otsusteks ja kohaliku teedevõrgu edaspidiseks kujundamiseks ning teede avalikuks kasutamiseks määramiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et OÜ Allikmetsa, CC ja YY apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
9.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kuigi Piunse tee on 25.04.2002 kehtestatud Padise valla üldplaneeringus tähistatud kui kohalik üldkasutatav tee (tl 36-37), ei ole Lääne-Harju vald ega varasem Padise vald määranud Piunse teed EhS §-s 94 sätestatud korras avalikult kasutatavaks teeks. Samuti ei ole vaidlust, et Piunse tee paikneb erinevates lõikudes teiste hulgas nii vallale (registriosad nr 5721650, 5724950, 5820250), RMK-le kui ka kaebajatele kuuluval maal (registriosad nr 2498502, 2808302, 14038102, 5827902, 14038202) ning kaebajate omandis olevate teelõikude osas ei ole vallaga sõlmitud mingeid kasutuskokkuleppeid ega seatud valla kasuks mingeid piiratud asjaõigusi. Viimati märgitud asjaolu kinnitavad ka kinnistusraamatu andmed.
10.Halduskohus on nõustunud vastustaja seisukohaga, et Lääne-Harju Vallavolikogu 25.09.2018 otsusega nr 121 (tl 5-9) ei ole määratud Piunse teed avalikuks kasutamiseks ega määratletud Piunse teed avalikult kasutatava teena, vaid sellega kinnitati teele üksnes nimi ja number, et seda saaks jätkuvalt kajastada teeregistris (st taastada Lääne-Harju Vallavolikogu 30.04.2018 määruse nr 10 § 2 p 2 jõustumisele eelnenud olukord). Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus asja lahendamisel ekslikult keskendunud aspektile, millised on tingimused Piunse tee kandmiseks teeregistrisse ja milline on teeregistri kande õiguslik tähendus. Kaebuse esemeks ei ole Maanteeameti toimingud (st Piunse tee kajastamine teeregistris), vaid volikogu otsus, millega kinnitati kohalike teede nimekiri endise Padise valla haldusterritooriumi osas.
11.Ringkonnakohus märkis juba praeguses asjas tehtud 28.03.2019 määruses (p-d 10 ja 13), et teeregistri kanded ei oma kaebajate kaebeõiguse seisukohast määravat tähtsust ja olukorras, kus Piunse teed ei ole kohases menetluses määratud avalikult kasutatavaks teeks, võib Riigikohtu 14.06.2017 otsusest nr 3-3-1-6-17 (p-d 15–17) tulenevalt kaebajatel olla vajalik oma õiguste kaitseks vaidlustada kohalike teede nimekirja kehtestamise otsust.
12.Riigikohus selgitas 14.06.2017 otsuses nr 3-3-1-6-17 (p-d 16 ja 19), et kuni 30.06.2015 kehtinud TeeS § 51 ja alates 01.07.2015 kehtiva EhS § 92 lg 5 alusel kinnitatud kohalike teede nimekirja kantud teed (sh erateed) on avalikult kasutatavad ning kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu otsus, millega on konkreetne tee kantud kohalike teede nimekirja, on HMS § 60 järgi 6(8)
3-18-2426 kehtiv ja täitmiseks kohustuslik (st teealuse maa omanik peab järgima avalikult kasutatava tee puhul seadusest tulenevaid kitsendusi), sõltumata sellest, kas eratee kohalike teede nimekirja kandmise eeldused olid täidetud või mitte (st isegi juhul, kui puuduvad nii eratee kasutamist võimaldav piiratud asjaõigus kui ka volikogu otsus eratee avalikuks kasutamiseks määramise kohta – vt ka Riigikohtu 09.11.2016 otsus nr 3-3-1-57-16, p-d 14-15).
13.Kuivõrd praegusel juhul ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust, et vähemasti kaebajate kinnistuid läbivates lõikudes ei ole Piunse teed seaduses ettenähtud korras (EhS § 94) määratud avalikuks kasutamiseks ning seetõttu ei saa nimetatud osas olla tegemist avalikult kasutatava teega EhS § 92 lg 5 tähenduses ega ka kohaliku teega EhS § 92 lg 7 tähenduses, siis on Piunse tee tervikteena kohalike teede nimekirja kandmine õigusvastane. Kuna kohalike teede nimekirja kandmisest tulenevalt kohalduvad Piunse tee suhtes ka vaidlusalustes lõikudes EhS § 92 lg-s 5 ja § 94 lg-s 3 sätestatud tagajärjed (st teed võib kasutada igaüks ning teeomaniku õigused, kohustused ja vastutus on läinud üle vallale), mis vaieldamatult piiravad maaomaniku õigust oma kinnistu kasutamisel, siis rikub volikogu 25.09.2018 otsus nr 121 kaebajate õigusi ja tuleb Piunse teed puudutavas osas tühistada. Ringkonnakohus märgib seejuures, et kuigi Lääne-Harju Vallavolikogu 27.11.2018 vaideotsusest nr 143 (tl 11-12) ja valla kohtumenetluses esitatud seisukohtadest nähtub, et vastustaja ei soovinud vaidlustatud otsusega tegelikkuses määratleda Piunse teed tervikuna avalikult kasutatavaks, vaid mõistis kohalike teede nimekirja kinnitamise õiguslikke tagajärgi ekslikult, ei anna see alust jätta kaebust rahuldamata ega omistada otsusele seaduses sätestatust erinevat tähendust (mh võib viidata, et vaidlustatud otsusele tuginedes on Piunse tee loetud tervikuna avalikult kasutatavaks teeks tsiviilasjas nr 2-17-12493 – vt Tallinna Ringkonnakohtu 26.09.2019 määrus, p-d 33-34). Samuti ei oma tähtsust, et Piunse tee oli ka varasemalt kantud Padise valla kohalike teede nimekirja, sest sellekohane haldusakt oli alates 19.05.2018 tunnistatud kehtetuks. Küsimus, kas Piunse tee tervikuna avalikuks kasutamiseks määramine võiks olla sisuliselt põhjendatud või mitte, ei oma praeguse vaidluse lahendamisel tähtsust, vaid seda tuleks hinnata sundvalduse seadmise või eratee avalikuks kasutamiseks määramise otsuste üle peetavas võimalikus edaspidises vaidluses.
14.Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et EhS §-st 103 ega teeregistri põhimäärusest (§ 12 lg 2, § 13 lg 3) ei tulene, et tee saab olla EhS § 92 lg-te 5 ja 7 tähenduses kohalik tee üksnes tervikuna. Piisava avaliku huvi korral on lubatud teeregistrisse kanda ka selliseid erateid, mida ei ole määratud avalikuks kasutamiseks (vt EhS § 103 lg 8; teeregistri põhimääruse § 7 lg 1 p 3 ja lg 6; § 12 lg 3). Seetõttu ei ole alust väita, et kuivõrd Piunse tee on mitmetes lõikudes käsitatav kohaliku teena ning Lääne-Harju vallal lasus järelikult kohustus anda sellele nimi ja number, et tee oleks võimalik kanda teeregistrisse (vt teeregistri põhimääruse § 7 lg-d 1 ja 2, § 13 lg 3), oli vastustajal ainus võimalus kanda Piunse tee tervikuna kohalike teede nimekirja. Nagu eespool märgitud, ei oma seejuures tähtsust, et tee kantakse teeregistrisse tervikteena, vaid oluline on see, et Lääne-Harju vald ei saanud isegi teeregistrile esmaste andmete esitamise eesmärgil vastu võetud õigusaktis kajastada Piunse teed kui tervikuna kohalikku teed, vaid pidanuks eristama selle lõike vastavalt nende õiguslikule staatusele. Küsimus, kas Piunse tee kohta teeregistrisse kantud andmed, millel on teeregistri põhimääruse §-st 4 tulenevalt informatiivne tähendus, rikuvad kaebajate õigusi või mitte, ei ole praeguse vaidluse esemeks. Seetõttu ei oma tähtsust, et vaatamata teeregistri põhimääruse § 9 lg 2 p-s 2 ja lisa p-s 2 toodud tervikteede täpsemale liigitusele nähtub teeregistri veebirakendusest (https://teeregister.mnt.ee/reet/home), et kõigi mitteriigiteede (sh Piunse tee) puhul on vähemasti seni terviktee liigiks märgitud „Muu tee“.
15.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel tuleb OÜ Allikmetsa, CC ja YY apellatsioonkaebus rahuldada ning Tallinna Halduskohtu 01.10.2019 otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab OÜ Allikmetsa, CC ja YY kaebuse
7(8)
3-18-2426 ning tühistab Lääne-Harju Vallavolikogu 25.09.2018 otsuse nr 121 Piunse teed puudutavas osas.
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kui kõrgema astme kohus muudab madalama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et kaebajad on esimese astme kohtus tasunud riigilõivu 45 eurot (tl 14) ja kandnud esindajakulusid 2058,99 eurot (tl 48-53p). Seoses asja menetlemisega ringkonnakohtus on kaebajad tasunud riigilõivu 45 eurot (tl 62) ja kandnud esindajakulusid 580 eurot (tl 69-71p). Kokku 2728,99 euro suuruste menetluskulude kandmine seoses praeguse vaidluse lahendamisega kahes kohtuastmes on nõuetekohaselt tõendatud (HKMS § 109 lg 11). Kuna ringkonnakohus rahuldab kaebuse tervikuna, peab menetluskulud HKMS § 108 lg 1 järgi kandma vastustaja. Kaebajate menetluskulud on ringkonnakohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud suurusega. Ehkki tegemist ei ole mahuka ega õiguslikult keeruka vaidlusega, tuleb arvestada, et halduskohtule esitatud menetluskulude nimekiri hõlmas ka määruskaebuse menetlusega seotud esindajakulusid. Seega tuleb kaebajate menetluskulud mõista vastustajalt välja tervikuna. Kuigi advokaadibüroo arved on esitatud OÜ-le Allikmetsa, ei ole kaebajad märkinud, et menetluskulud tuleks hüvitada üksnes temale. Samuti ei ole asja sisu ega arvete spetsifikatsioonide põhjal võimalik eristada, millises ulatuses on kulud seotud konkreetse kaebajaga. Seega tuleb menetluskulud nende kasuks mõista välja võrdsetes osades (s.o igale kaebajale 909,66 eurot). Lääne-Harju valla võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.