lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-19-2338/17

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 22.01.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-2338/17
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.01.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1188
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 1, 4Kaebuse tagastamineHKMS § 88 lg 6Menetlusosalise tutvumine toimikugaAvTS § 2 lg 2Seaduse reguleerimisalaHKMS § 39 lg 1Kaebuse lisadHKMS § 43Korduv kaebusHKMS § 67 lg 4Tähtaja algus ja lõpp

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-19-2338/12Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium14.01.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-2338

Määruse kuupäev

22. jaanuar 2020

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Evgeny Petrusevi kaebus Tartu Vangla ja Justiitsministeeriumi vastu

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Evgeny Petrusevi kaebus.
2.Jätta Evgeny Petrusevi taotlus menetlusdokumentidest rahuldamata.

koopiate

saamiseks

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Evgeny Petrusev (kaebaja) esitas Tartu Halduskohtule 4. juulil 2019 kaebuse, paludes tuvastada Tartu Vangla tegevuse õigusvastasus tema taotluse avavanglasse ümberpaigutamiseks läbi vaatamata jätmisel. Tartu Halduskohus registreeris kaebuse haldusasjana nr ja tagastas kaebuse 24. septembri 2019. a määrusega. Kohus leidis, et kaebajal puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus, kuna tal oma õiguste kaitseks tõhusamad vahendid.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 01.09.20263-26-1736/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2082/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-2195/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
3-19-1273
2.Kaebaja esitas 1. oktoobril 2019 Tartu Vanglale taotluse enda ümberpaigutamiseks Tartu Vangla kinnisest vanglast Tallinna Vangla avavanglasse. Tartu Vangla tagastas 22. oktoobri 2019. a vastusega nr 6-24/5573-2 kaebaja taotluse ümberpaigutamise menetlust alustamata.
3.Kaebaja esitas 23. oktoobril 2019 Tartu Vanglale vaide, milles taotles enda ümberpaigutamise asjas uue otsuse tegemist. Samal kuupäeval registreeriti Tartu Vanglas kaebaja 18. oktoobril ja 20. oktoobril 2019 koostatud taotlused Tartu Vanglale ümberpaigutamisest keeldumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Tartu Vangla jättis 21. novembri 2019. a vaideotsusega nr 1-11/353-2 kaebaja vaide rahuldamata ja märkis, et kahju hüvitamise taotlusele vastatakse vaideotsusest eraldiseisvalt selleks ettenähtud tähtaja jooksul.

3-19-2338

4.Kaebaja esitas 23. oktoobril 2019 Justiitsministeeriumile taotluse õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamiseks summas 15 000 000 eurot. Kaebaja sõnul tekitati talle kahju 24. septembri 2019. a kohtumäärusega haldusasjas nr 3-19-1273.
5.Samal kuupäeval esitas kaebaja Justiitsministeeriumile kaebusena pealkirjastatud pöördumise, milles avaldas rahulolematust Tartu Vangla ametniku tegevusega kaebaja avavanglasse paigutamise menetluses. Justiitsministeerium selgitas kaebajale 27. novembri 2019. a kirjas nr 11-7/6079-5, et kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglasse on vangla pädevuses ning lisas, et kaebusega ametniku tegevuse peale tuleb pöörduda vangla sisekontrolli poole.
6.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 9. detsembril 2019 kaebuse Tartu Vangla ja Justiitsministeeriumi vastu. Kaebusest nähtuvalt soovis kaebaja kahju hüvitamist kohtu äranägemisel. Kaebajale on kaebuse kohaselt kahju põhjustanud nii Tartu Vangla ametnikud kui ka kohus (haldusasja nr 3-19-1273 menetlemisel). Avalduses kaebuse täiendamiseks selgitas kaebaja, et soovib lisaks Tartu Vangla kohustamisele tema üleviimiseks Tallinna Vangla avavanglasse ka Tartu Vangla 21. novembri 2019. a käskkirja nr 1-11/353-1 tühistamist. Lisaks taotles kaebaja esialgset õiguskaitset. Kaebusele oli lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlused.
7.Tartu Halduskohus jättis 31. detsembri 2019. a määrusega kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel rahuldamata (resolutsiooni p 2), jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja riigilõivu summas 250 eurot tasumiseks (resolutsiooni p 3), vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel (resolutsiooni p 5) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 6).
8.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule 13. jaanuaril 2020 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 31. detsembri 2019. a määruse resolutsiooni p-de 2 ja 6 peale. Tartu Ringkonnakohus tagastas 14. jaanuari 2020. a määrusega kaebaja määruskaebuse.
9.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule 20. jaanuaril 2020 taotluse, milles palub tagastada talle kohtumenetluses esitatud dokumendid ning lisaks saata talle haldusasjas tehtud eestikeelsed kohtulahendid.
10.Tartu Ringkonnakohus vastas kaebajale 20. jaanuaril 2020, et kohtutoimik on tagastatud Tartu Halduskohtule ning selgitas, et kaebajal on õigus taotleda originaaldokumendi tagastamist aasta jooksul alates lõpplahendi jõustumisest.

KOHTU SEISUKOHT

11.Kohus otsustab esmalt Evgeny Petrusevi kaebuse tagastamise (I) ning lahendab seejärel kaebaja taotluse menetlusdokumentidest koopiate saamiseks (II). I
12.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

3-19-2338

13.Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (HKMS § 39 lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja 2). Tartu Halduskohus jättis 31. detsembri 2019. a määruse resolutsiooni p-ga 2 rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel ning kohustas määruse resolutsiooni p-ga 3 kaebuselt tasuma riigilõivu summas 250 eurot. Kuigi määruse resolutsiooni p-s 3 on ekslikult märgitud, et riigilõiv tuleb tasuda viie päeva jooksul pärast määruse resolutsiooni p 1 jõustumist, pidi kaebajale olema arusaadav, et riigilõivu tasumise tähtaeg hakkab kulgema pärast menetlusabi andmata jätmise jõustumist ehk pärast määruse resolutsiooni p 2 jõustumist. Tartu Halduskohtu 31. detsembri 2019. a määruse resolutsiooni p 2 jõustus Tartu Ringkonnakohtu 14. jaanuari 2020. a määrusega. Kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg hakkas kulgema 15. jaanuaril 2020 ning möödus 19. jaanuaril 2020, mis oli pühapäev. HKMS § 67 lg 4 kohaselt kui tähtpäev ei lange tööpäevale, möödub tähtaeg järgmisel tööpäeval. Seega oli riigilõivu tasumise viimane päev 20. jaanuar 2020. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist.
14.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II
15.Kuivõrd käesolevas haldusasjas ei ole lõpplahend jõustunud, ei tugine kohus kaebaja
20.jaanuari 2020. a taotluse lahendamisel Tartu Ringkonnakohtu 20. jaanuari 2020. a vastuses viidatud justiitsministri 8. veebruari 2018. a määruse nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ § 19 lg-le 6. Nimetatud norm reguleerib pärast lõpplahendi jõustumist originaaldokumentide tagastamist. Seetõttu käsitleb kohus kaebaja taotlust koopiate väljastamise taotlusena. Kaebaja soovib, et talle väljastataks koopiad kaebusest ja muudest esitatud dokumentidest ning eestikeelsetest kohtulahenditest.
16.Menetlusdokumentidest koopiate väljastamist reguleerivad HKMS §-d 88 ja 89. Eriregulatsiooni olemasolu tõttu ei kohaldata haldusasja menetlusdokumendist ärakirja väljastamisele avaliku teabe seadust (AvTS § 2 lg 2 p 4). Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus ei ole piiramatu. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. Menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumentidest, sest niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakirju (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 27. oktoobri 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-59-16, p 13; 8. septembri 2015. a määrus asjas nr 3-7-1-502-15).
17.Kaebaja soovib koopiaid enda avaldustest ja muudest kohtule esitatud dokumentidest, mille sisu on talle teada ning millest tal oli enne kohtule esitamist võimalik teha näiteks käsikirjalised ärakirjad. Samuti soovib kaebaja, et talle väljastataks kõik eestikeelsed kohtulahendid, kuid need on kaebajale varasemalt juba saadetud. Kaebaja on saanud ka kohtulahendite venekeelsed tõlked ja on seega senise kohtumenetlusega kursis. Seega ei nähtu kohtule, kuidas võiks nõutud dokumentide koopiate puudumine kaebajat tema edasisel õiguste kaitsmisel takistada. Kaebaja ei ole ka ise koopiate väljastamise vajadust põhjendanud.

3-19-2338

18.Kohus selgitab, et kaebajal on vastavalt HKMS § 88 lg-le 1 õigus tutvuda toimikuga. HKMS § 88 lg 6 kohaselt võib menetlusosalise huve arvestades kohus võimaldada toimikuga tutvuda ka mujal kui kohtumajas. Kui kaebaja soovib nimetatud õigust kasutada, siis tuleb kohtule esitada vastavasisuline taotlus.
19.Eelnevast tulenevalt jätab kohus Evgeny Petrusevi taotluse menetlusdokumentidest koopiate saamiseks rahuldamata. Koopiate väljastamise taotluse rahuldamata jätmise määrus ei ole määruskaebuse korras vaidlustav (vt HKMS § 88 ja Riigikohtu halduskolleegiumi
8.septembri 2015. a määrus asjas nr 3-7-1-502-15).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20263-26-195/13Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium