lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-19-265/9

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 14.01.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-265/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.01.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1462
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 175 lg 1, 3Otsuse avaldamineHKMS § 109 lg 1Menetluskulude väljamõistmineRVastS § 13 lg 3Vastutuse piiramineRVastS § 7 lg 1Vastutuse alusedRVastS § 9 lg 1Mittevaralise kahju hüvitamineVangS § 41 lg 1Töötamine väljaspool vanglatVangS § 55 lg 2Kinnipeetava üldfüüsiline seisund

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-21-774/17Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja16.03.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-19-265

Otsuse kuupäev

14. jaanuar 2020

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Reigo Velpleri kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes (kukkumine jalutuskäigul 06.12.2018)

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Reigo Velpler Vastustaja Viru Vangla, esindaja Agu Rillo

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja menetluskulud välja mõistmata.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

kanda.

Jätta

3.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.02.2020. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
4.
Kaebajal on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 16).

Asjaolud ja poolte seisukohad

1.Kaebaja Reigo Velpler esitas 07.12.2018 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 17). 06.12.2018 oli jalutusboks väga libe. Kaebaja kukkus kaks korda ja vigastas paremat kätt. Kukkumise põhjustas see, et vangla ei tõrjunud jalutusboksis libedust (liivatamine, jääst puhastamine). Kaebaja taotles kahju 450 euro hüvitamist.
2.Viru Vangla jättis 06.02.2019.a otsusega nr 6-16/253-2 (tl 5) kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vastustaja möönis, et jalutusboksis võis libedaid kohti esineda, kuid jalutusboksi tingimused võimaldasid siiski ohutut jalutamist. Seda saab järeldada samal ajal jalutanud kolme kinnipeetava kõnnist. Kaebaja tundis end jalutades üpris vabalt ja kasutas võimalust liu laskmiseks. Kaebaja ei püüdnud libedaid kohti vältida. Kukkumised olid kerged. Eesti oludes on libeduse teke paratamatu. Kaebaja ei püüdnud kahju tekkimist vältida, sh ei teavitanud

valvurit libedusest. Tavapärase ettevaatlikkuse korral oleks kaebaja saanud kukkumist vältida. Kaebajal ei ole tekkinud tervisekahju, mis tuleks rahas hüvitada.

3.Kaebaja esitas 10.02.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju 450 euro hüvitamise nõudes. Kaebaja kordas otsuse punktis 1 toodud asjaolusid. Kaebaja tundis valu ja tekkis oht tema paremale käele. Kogu jalutusboks oli kaetud kiilasjääga. Kaebajal olid vangla väljastatud jalanõud, teiste kinnipeetavate jalanõud võisid olla paremad. Vangla kohustus on tagada ohutus, sh teha jalutusboksis libedatõrjet. Kaebaja teavitas jalutuskäigu alguses valvurit libedusest.
4.Vastustaja esitas 03.09.2019 vastuse kaebusele. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja viitas kohtueelses menetluses esitatud põhjendustele. Kohtu seisukoht
5.Kinnipeetavale jalutuskäigu võimaldamise kohustus tuleneb vangistusseaduse (VangS) § 55 lg 2. Kaebaja viibis kohas, kus ta libises ja kukkus, avalik-õiguslikust suhtest tuleneva subjektiivse õiguse teostamise tõttu. Vanglas jalutamiseks ette nähtud ala omadusi ja kasutamist käsitlevaid vaidlusi on halduskohtumenetluses korduvalt lahendatud (näiteks seoses jalutusboksile katuse ehitamisega, jalutusalal suitsetamisega). Halduskohus on lahendanud ka vaidlusi, kus kinnipeetav nõudis vanglalt hüvitist, kuna ta kukkus jalutuskäigul libeduse tõttu (kohtuasjad 3-17-742, 3-15-3215, 3-15-1002, 3-13-1689). Teiselt poolt ei ole olukord, kus isik talvistes tingimustes libeduse tõttu kukub ja ennast vigastab, ainuomane vangistuse täideviimisele. Kohustus tõrjuda libedust ja võimalikult vähendada inimeste kukkumise võimalust on kinnisasja omanikul olenemata sellest, kas isikud, kes võivad kukkuda, on temaga avalik-õiguslikus või eraõiguslikus suhtes. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 1 lg 2 ja lg 3 p 2 sätestavad, et see seadus ei reguleeri kahju hüvitamist eraõiguslikus suhtes ning kahju tekitamisena eraõiguslikus suhtes käsitatakse muuhulgas kahju tekitamist avaliku võimu kandja poolt kinnisasja omanikuna. Seetõttu on kohtul kahtlus, kas vaidlust tuleks lahendada halduskohtus. Kohus lahendab praeguse asja siiski sisuliselt halduskohtumenetluses. Pooled ei ole kohtu pädevusele vastuväiteid esitanud. Nagu eespool näha, on mitmeid argumente selle kasuks, et vaidlus allub halduskohtule.
6.RVastS § 7 lg 1 ja 2 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. RVastS § 9 lg 1 alusel võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist muuhulgas süüliselt tervise kahjustamise korral. RVastS § 13 lg 3 kohaselt vabaneb avaliku võimu kandja vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides.
7.Kohus leidis 05.07.2019.a määruses, et kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist, mis tekitati talle tervise kahjustamisega. Kaebaja ei ole sellele vastu vaielnud.

Kaebaja tugineb sellele, et ta kukkus Viru vangla territooriumil libeduse tõttu. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kaebaja tõepoolest kukkus 06.12.2018 jalutuskäigu ajal kahel korral.

8.VangS § 55 lg 2 sätestab vanglale kohustuse võimaldada kinnipeetavale jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Vangistusseadusest ei tulene nõudeid jalutamiseks kasutatava ala seisundi või korrashoiu kohta. Eraõiguses tuletatakse omaniku kohustus tõrjuda talvel libedust käibekohustusest, mis põhineb tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 sätestatud hea usu põhimõttel. Isik peab õigusi teostades ja kohustusi täites tegema käibekohustuse tõttu kõik mõistliku selleks, et teistel isikutel ei tekiks kahju. Kohtu hinnangul saab ka VangS § 41 lg 1 tuletada eeltooduga sarnase põhimõtte, mis paneb vanglale kohustuse rakendada mõistlikult vajalikud abinõud selleks, et jalutamiseks ette nähtud ala kasutamine oleks kinnipeetavatele, sh kaebajale ohutu.
9.Kohtu hinnangul on tõendatud, et vaidlusaluse juhtumi ajal ei olnud jalutusboksis libedust tõrjutud või ei olnud seda tehtud piisavalt. Kaebaja seletuse põhjal oli jalutusboksis libe. Videosalvestiselt nähtub, et kaebaja ja veel üks kinnipeetav liiguvad mõnda aega libistavate sammudega. Videosalvestise protokollis (tl 18) on seda liikumisviisi nimetatud uisutavateks liigutusteks. Ka nii võib öelda, kuid kohus nägi salvestisel siiski rahulikku liikumist viisil, mida inimesed tihti kasutavad libedal pinnal liikumiseks. Kohtu hinnangul ei nähtu videosalvestiselt, et kaebaja oleks liikunud ettevaatamatult või liugu lasknud. Kaebaja liikus aeglaselt ja rahulikult. Kui kaebaja sel viisil liikudes kahel korral kukkus, siis pidi jalutusboksis esinema jääd. Kohtu hinnangul ei järginud vastustaja libeduse tõrjumisel käibes vajalikku hoolt võlaõigusseaduse § 104 lg 3 tähenduses, vastustaja oli jalutamiseks ette nähtud alal libeduse tõrjumisel hooletu. Vastustaja ei ole omalt poolt esitanud mingeid tõendeid libeduse tõrjumiseks tehtud toimingute kohta. Tõendatud ei ole, et vastustaja tegi libeduse tõrjumiseks kõik mõistlikult vajaliku.
10.Kohtu hinnangul ei saa kaebajale ette heita, et ta läks jalutama hoolimata jalutusala libedusest. Kohtupraktikas on leitud, et ei ole õige panna isikut sundseisu, kas loobuda jalutamisest või kanda täielikult kogu risk, mis võib jalutamisega kaasneda. Sellega vabastataks vangla täielikult oma kohustusest jalutusboksi hooldamisel (Tartu Ringkonnakohtu 06.04.2017.a otsus kohtuasjas 3-15-3215, p 10).
11.Kokkuvõttes leiab kohus, et vastustaja ei olnud jalutamiseks ette nähtud alal libedust tõrjudes piisavalt hoolas. Selle asjaolu ning kaebaja kukkumise vahel on põhjuslik seos kaebaja ei oleks tõenäoliselt libastunud, kui vastustaja oleks libeduse kõrvaldamise kohustust järginud. Kaebajale ei saa ette heita esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmist.
12.Kohus ei rahulda siiski kaebust, kuna kaebajal ei ole tekkinud sellist mittevaralist kahju, mille puhul oleks põhjendatud kaebajale rahalise hüvitise maksmine. Väärikuse alandamisega tekitatud kahju puhul on kohtupraktikas juba kinnistunud seisukoht, et mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Ka tervise kahjustamisest põhjustatud kahju puhul on kohtupraktikas leitud, et rahalise hüvitise määramine ja suurus sõltub isiku kannatuste intensiivsusest (Riigikohtu lahend 3-3-1-9-17, p 13, 16).
13.Halduskohtute praktikas ei ole praegusega sarnastes vaidlustes enamasti kannatanule hüvitist välja mõistetud. Kohtuasjas 3-15-3215 kukkus kannatanu esmalt jalutusboksis libeduse tõttu, hiljem veel siseruumides märjal põrandal. Kannatanul tuvastati pärast viimast kukkumist küünarnukil punetav ala, käte ja pea värin, alajäsemete raskendatud liigutamine, ta ei saanud põrandalt ilma abita tõusta ega ka valuvaigistava süsti tegemiseks pikali minna. Kohus määras mittevaralise kahju hüvitiseks mõlema juhtumi eest kokku 300 eurot. Kohtu hinnangul tuleb arvestada ka sarnaste juhtumite kohta olemas olevat maakohtute praktikat (vt otsuse punkti 5). Maakohus on mittevaralise kahju eest rahalisi hüvitisi välja mõistnud olukorras, kus kannatanute vigastused olid praegusest asjast oluliselt tõsisemad ning ka siis ei ole hüvitiste summad olnud suured. Näiteks oli libedaga kukkumisest põhjustatud reieluu murru puhul varalise ja mittevaralise kahju hüvitiseks kokku 1000 eurot (kohtuasi 2-159992), vasaku jala sääreluu, pekse ja lateraalse malleooli murru puhul mittevaralise kahju hüvitis 338,11 eurot (kohtuasi 2-17-833), vasaku hüppeliigese luude hulgimurru (bimalleolaarne) puhul mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot (kohtuasi 2-15-7363), vasaku jala lahtise luumurru puhul mittevaralise kahju hüvitis 241 eurot (kohtuasi 2-11-45733).
14.Tervisekaardi väljavõtte (tl 6) põhjal ei fikseeritud kaebajal pärast jalutuskäigu ajal kukkumist vigastusi. Kaebaja kurtis valulikkust parema küünarvarre välispinnal ja parema randme piirkonnas. Traumeeritud piirkond töödeldi jäägeeliga ja seoti. Kaebaja suunati röntgenuuringule, fraktuuri ei leitud. Kaebajale anti valuvaigistavat geeli ka järgmisel päeval. Kirjeldatud terviseprobleeme ja nendest tingitud kannatusi ei saa pidada sedavõrd intensiivseteks, et õigustatud oleks kaebajale rahalise hüvitise määramine. Seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
15.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja teatas, et tal ei ole menetluskulusid, mille väljamõistmist ta taotleks (tl 15 pöördel). Kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
16.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja