lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-19-2092/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 25.11.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-2092/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
25.11.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1589
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 249 lg 1, 3Esialgne õiguskaitseRaKS § 5 lg 1Kindlustatud isikHKMS § 175Otsuse avaldamineHKMS § 4PädevusHKMS § 55Avalduse puuduste kõrvaldamineRaKS § 40 lg 1Teisese arvamuse võimaldamineVangS § 491 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-19-2092/8Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium19.12.20193-19-2092/15Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja09.11.20213-19-2092/26Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium14.12.2021

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
3-25-4520/7Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja19.12.20253-23-1503/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja11.07.20233-19-1837/25Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium16.12.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-2092

Määruse kuupäev ja koht

25. november 2019

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

M. M esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustamiseks teisese arsti arvamuse saamise võimaldamiseks

Resolutsioon

1.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Rahuldada taotlus ja asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi initsiaalidega.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse taotlejale kätte.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Viru Vangla kinnipeetav M. M esitas 11.11.2019 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohustada Viru Vanglat võimaldama tal saada teisest arvamust vanglast ja Justiitsministeeriumilt sõltumatu psühhiaatri poolt vaidemenetluse ajaks. Taotluse kohaselt esitas M. M 08.10.2019 Viru Vanglale taotluse nr 6-10/40100-1, milles avaldas soovi, et talle võimaldataks vastavalt ravikindlustuse seaduse (RaKS) §-le 40 saada teisene arvamus vanglast ja Justiitsministeeriumist sõltumatu psühhiaatri poolt. Viru Vangla esitas 30.10.2019 eitava vastuse nr 6-10/40100-2. Taotleja esitas 07.11.2019 Viru Vanglale kohustamisvaide. Taotleja väidab, et vangla meditsiiniosakonna töötajad ei ole sõltumatud ja viibivad administratsiooni mõju all. Taotlejal on kahel korral (22.06.2019 ja 28.09.2019) diagnoositud raske depressioon psühhootiliste sümptomitega. 28.09.2019 otsust käskis administratsiooni ülem muuta. Praegusel juhul on koostatud erinevad hinnangud taotleja psüühilise terviseseisundi kohta: vangla arvestab vaid andmeid, mis ei vasta tegelikkusele; need andmed on saadud taotlejaga kohtumata. Taotleja väidab, et väljaspool vanglat asuva psühhiaatri teisese arvamuseta on tema tervis ja elu ohus.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.Tartu Halduskohus kohustas 12.11.2019 Viru Vanglat edastama kohtule vaidemenetlust

puudutavad dokumendid ja esitama seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas.

3.Viru Vangla vastas kohtunõudele 15.11.2019. Kohtu seisukoht
4.Esmalt tuvastab kohus, kas tegemist on lubatud esialgse õiguskaitse taotlusega (I), seejärel vaatab esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt läbi (II) ning viimasena lahendab taotleja menetluslikud taotlused (III). I
5.Vastavalt õiguskirjandusele on esialgse õiguskaitse taotlus lubatud, kui põhivaidluse ese kuulub halduskohtu pädevusse, taotlus ei ole korduv ning käib taotlusega seotud vaidemenetlus või halduskohtumenetlus.1
5.1.Haldusasja materjalide kohaselt vastas Viru Vangla 30.10.2019 M. M taotlusele eitavalt ning selgitas talle, et arsti teisese arvamuse võtmist sätestab RaKS, mis kehtib isikutele, kellel on ette nähtud Haigekassa poolne ravikindlustus. Kinnipeetavatele osutavaid tervisehoiuteenused rahastatakse tervisehoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 52 lg 2 p 1 alusel Justiitsministeeriumi kaudu riigieelarvest ning neil puudub Haigekassa poolne ravikindlustus. Seega ei laiene RaKS vangidele.
5.2.Selleks, et otsustada, kas põhivaidluse ese kuulub halduskohtu pädevusse, tuleb kõigepealt tuvastada, kas Viru Vangla 30.10.2019 vastuse nr 6-10/40100-1 näol on tegemist haldusotsusega või meditsiinilise otsusega. Riigikohus on öelnud, et kinnipeetava eriarstiabi osutaja juurde suunamise otsustab üksnes vangla arst (tervishoiutöötaja), lähtudes tervishoiuteenuse osutamise vajadusest ehk sellest, kas isikul esinevad meditsiinilised näidustused tema saatmiseks eriarstiabi osutaja juurde või mitte. Arsti poolt saatekirja väljastamine või mitteväljastamine on meditsiiniline otsus, mis on kohtus vaidlustatav.2 Haldus- ja tsiviilasjade eristamisel ei saa lähtuda ainuüksi sellest, kes on vaidluse pooled. Määrav on õigussuhte sisu ja nõude õiguslik iseloom.3 Kohus märgib, et Viru Vangla 30.10.2019 vastus nr 6-10/40100-1 oli langetatud vangla administratsiooni poolt, mitte arsti või meditsiiniosakonna poolt. Otsuses ei ole antud hinnangut taotleja terviseseisundile ega otsustatud meditsiinilise vajaduse esinemise üle. Otsusega on tuvastatud taotlejal st kinnipeetaval subjektiivsete õiguste puudumise tõttu pöörduda väljaspool vanglat asuva arsti poole teisese arvamuse saamiseks vastavalt vangistust reguleerivatele õigusaktidele. Võttes arvesse eelpoolnimetatut, aga samuti seda, et antud juhul saab vaidluse esemeks olla vaid see, kas taotlejal esineb subjektiivne õigus nõuda teisese arvamuse võimaldamist, kuid mitte seda, kas tal on selleks meditsiiniline vajadus, on kohus seisukohal, et Viru Vangla 30.10.2019 vastus nr 6-10/40100-2 on haldusotsus, ehk otsus, mis on antud avalik-õiguslikes suhtes. Kohus möönab, et väljaspool vanglat asuva arsti arvamuse (teisese arvamuse) saamist saab kvalifitseerida raviteenuse osutamisena ja vangla poolt suunamise keeldumist raviteenuse osutamisest keeldumisega, kuid kinnipeetava teisele arstile suunamata jätmist viimasel subjektiivsete õiguste puudumiste tõttu, ei ole võimalik kvalifitseerida, kui keeldumist raviteenuse osutamisest meditsiinilistel põhjustel. Järelikult, Viru Vangla 30.10.2019 vastus nr

Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne 2013, lk 686. RKHKo 3-3-1-53-10, p-d 7-10.

RKTKm 2-15-2894, p 13.

6-10/40100-1 on haldusotsus ja selle alusel tekkinud vaidluse lahendamine kuulub vastavalt HKMS § 4 lg-le 1 halduskohtu pädevusse.

5.3.Järgmisena hindab kohus, kas tegemist on korduva esialgse õiguskaitse taotlusega. HKMS § 55 lg-le 3 kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta ka sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui käesolev seadustik ei näe ette teisiti. Kohus tuvastas, et haldusasja nr 319-2020 raames taotles M. M kohtult esialgse õiguskaitse korras Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist võimaldada talle kohtumine vanglast sõltumatute ekspertidega (arstidega), kes hindaksid üksikvangistuse mõju taotleja vaimsele ja füüsilisele tervisele. Kohus märgib, et haldusasjas nr 3-19-2020 lähtus kohus faktilistest asjaoludest, et vangla psühhiaater on 26.03.2019 ja 05.10.2019 langetanud meditsiinilised otsused, mille alusel on taotleja terviseseisundi poolest võimeline kandma üksikvangistust ja millega taotleja ei olnud sõnaselgelt nõus. Haldusasja nr 3-19-2020 raames esitatud taotluses ei ole taotleja viidanud RaKS §-le 40. Samuti puudus tol hetkel kohtul Viru Vangla 30.10.2019 vastus nr 6-10/401002 tema taotlusele. Võttes arvesse eelpoolnimetatut, ei pea kohus käesolevas haldusasjas esitatud esialgse õiguskaitse taotlust võrreldes haldusasjaga nr 3-19-2020 erinevate faktiliste asjaolude tõttu korduvaks vastavalt HKMS § 55 lg-le 3.
5.4.Kohus tuvastas, et taotleja on esitanud Viru Vanglale ka kohustamisvaide teisese arsti arvamuse saamise võimaldamiseks, mis on hetkel menetluses. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest on tasutud riigilõiv ja taotlus on põhistatud.
5.5.Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et taotlus vastab nõuetele ja on lubatud. II
6.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste kaitsmiseks, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimene lause sätestab, et kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Eelnevalt nimetatud normide koosmõjust tulenevad neli tingimust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kõigepealt peab esialgse õiguskaitse taotlejal olema subjektiivne õigus, mis annab talle õiguse esitada nõue peaasjas ning nõuda esialgset õiguskaitset. Teiseks tuleb kontrollida, kas esialgse õiguskaitse mittevõimaldamisel esineb pöördumatu tagajärje võimalus. Kolmandaks tuleb hinnata summaarselt kaebuse eduväljavaateid ning lõpuks tuleb esialgse õiguskaitse andmise otsustamiseks kaaluda vastanduvaid huvisid, kusjuures kaalukausile tuleb asetada ühelt poolt avalik huvi ja ettenähtavad tagajärjed vastustaja jaoks esialgse õiguskaitse kohaldamisel, ning teiselt poolt esialgse õiguskaitse taotleja õigused, nende rikkumise tõenäosus ja raskus, pöördumatu tagajärje saabumise tõenäosus ja raskus. Kohus märgib, kui üks eelpoolnimetatud esialgse õiguskaitse rahuldamise eeldusest on täitmata, ei analüüsi kohus järgmiseid eeldusi ja taotlus jääb rahuldamata.
6.1.Kohtupraktikas on leitud, et esialgse õiguskaitse vajaduse vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse olemasolu, mida soovitakse kaitsta ning oht selle õiguse kahjustamiseks juba kohtumenetluse (vaidemenetluse) ajal.4
6.1.1.Kohus on seisukohal, et taotlejal kui kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda vanglalt teisese arsti arvamuse saamise võimaldamist. RaKS § 40 lg 1 sätestab, et teisene arvamus käesoleva seaduse tähenduses on teise tervishoiuteenuse osutajast eriarsti või teise tervishoiuteenuse osutaja juures töötava eriarsti sõltumatu arvamus, mille eesmärk on anda hinnang esmase arvamuse andnud eriarsti poolt kindlustatud isikule pandud diagnoosi õigsuse, talle määratud ravimi või tervishoiuteenuse vajalikkuse, selgitatud alternatiivide ja oodatava mõju ning tervishoiuteenuse osutamisega seotud riskide kohta. Eelnevast nähtub, et RaKS § 40 lg 1 sätestab subjektiivse õiguse nõuda teisese arvamuse võimaldamist kindlustatud isikule. Seega tuleb kindlaks teha, kas taotleja, kes viibib Viru Vanglas kinnipeetavana, on kindlustatud isik RaKS tähenduses. RaKS § 5 lg 1 sätestab, et kindlustatud isik käesoleva seaduse tähenduses on Eesti alaline elanik, tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elav isik, ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibiv ja töötav isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes iseenda eest maksab sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduses sätestatud korras, suuruses ja tähtaegadel, samuti nende isikutega käesoleva seaduse alusel või käesoleva seaduse § 22 lõigetes 1 ja 2 nimetatud lepingu alusel võrdsustatud isik. RaKS § 5 lg-st 2 ja § 22 lg-test 1 ja 2, ei tulene, et kindlustatuks isikuks oleks vanglas viibiv kinnipeetav. Õiguskirjanduse kohaselt ei tasuta erinevalt elanike ravikindlustuses kehtivast solidaarsuspõhimõtetest, kus ravikulud hüvitatakse sotsiaalmaksust, kinnipeetavate eest sotsiaalmaksu ning nende tervisehoiuteenuse kulud hüvitatakse riigieelarvest.5 Vangistusseaduse (VangS) § 49 lg 1 sätestab, et tervishoiuteenuseid osutab vanglas tervishoiutöötaja vastavalt TTKS-s eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. VangS § 491 lg 1 sätestab, et tervishoiuteenuseid ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamist rahastatakse riigieelarvest Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud mahus, tingimustel ja korras. Vabariigi Valitsuse määrusest nr 330 „"Vangistusseaduse" alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord“ ei tulene, et vanglaväliselt arstilt teisese arsti arvamuse saamine oleks rahastatav riigieelarvest. Samuti tuvastas kohus, et ei TTKS, VangS vangla sisekorraeeskiri ega võlaõigusseaduse 41. peatükk ei sätesta kinnipeetavale õigust nõuda vanglalt või vangla arstilt teisese arsti arvamuse saamise võimaldamist juhul, kui kinnipeetav ei ole nõus vanglaarsti või väljaspool vanglat tegutseva arsti otsusega või arvamusega.
6.1.2.Sellest tulenevalt leiab kohus, et taotlejal puudub subjektiivne õigus nõuda vanglalt teisese arsti arvamuse saamise võimaldamist, mistõttu ei esine taotlejal esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust. Kohus selgitab, et kui vangla arst otsustab, et taotleja on võimeline kandma üksikvangistust, kuid taotleja arvates ei vasta selline otsus või arvamus tema tegelikule terviseseisundile, on tal õigus vaidlustada see meditsiiniline otsus maakohtus.6
6.2.Lähtudes eeltoodust, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
7.Esialgse õiguskaitse taotluse lahendatavas määruses, millega ühtlasi lõpetatakse haldusasja menetlus on kohtul kohustus kohaldada HKMS § 108 ehk otsustada halduskohtumenetluse käigus tekkinud menetluskulude jagamise üle. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud

RKHKm 3-3-1-59-14, p 12 Vangistusseaduse kommenteeritud väljaanne 2014, lk 136.

RKHKo 3-3-1-53-10, p 9.

kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt HKMS § 108 lg-st 11, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

8.Juhindudes HKMS § 175 lg-st 3, rahuldab kohus taotluse ja asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime initsiaalidega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja