Valentin Zemtsovi kaebus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 09.10.2018 otsuse nr 5-9/69-1 ja 06.08.2019 vaideotsuse kehtetuks tunnistamise nõudes
Resolutsioon
Jätta kaebus läbi vaatamata
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 204 lg 1). Määrus edastatakse pooltele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aiandusühistu Tihhaja Zavod (edaspidi ka MTÜ Ehavalgus) esitas 31.12.1997 avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks Maareformi seaduse § 22 alusel.
2.Vaivara Vallavalitsuse 11.04.2000 korraldusega nr. 76 „ Aiandusühistu Tihhaja Zavod piiride ja pindala kinnitamine“ ning Vaivara Vallavalitsuse 22.12.2009 korraldusega nr. 294 „ Aiandusühistu Tihhaja Zavod krundijaotusplaani muutmine“ ja esitatud katastrimõõtmistoimiku alusel kinnitati aiandusühistu Tihhaja Zavod krundijaotusplaan. Nimetatud krundijaotusplaani alusel toimus ka kruntide ostueesõigusega erastamine kruntidel asuvate hoonete omanikele sh. Valentin Zemtsovile (edaspidi ka Kaebaja).
Kaebajale kuulub käesoleval ajal kinnistu asukohaga Ida-Virumaa Narva-Jõesuu linn Auvere küla Ehavalguse AÜ 31, mille kohta on avatud kinnistusraamatus registriosa 4686109 (kinnistu katastritunnus on 85101:016:0044). Katastriüksus on moodustatud plaani ja kaardimaterjali alusel ja kinnistusraamatusse kantud 16.03.2010 (Lisa 1väljavõte kinnistusraamatu registriosast; Lisa 2 väljatrükk maakatastrist) Nimetatud kinnistu asus maa-alal, mille suhtes Aiandusühistu Tihhaja Zavod esitas ostueesõigusega erastamise avalduse.
4.Narva-Jõesuu Linnavalitsus lisab vastusele koopia krundijaotusplaanist, kust nähtub kruntide 47 ja 48 vahel asuv maatükk, milline on käesoleva vaidluse esemeks (Lisa 3vaidlusalune maatükk on Vastustaja poolt tähistatud kollase värviga).
5.Kaebajale toimus maaüksuse erastamine aiandusühistu Tihhaja Zavod erastatava vara üleandmise-vastuvõtmise akt nr. 11 alusel, mille kohaselt aiandusühistu andis üle ja Kaebaja võttis vastu krundil 40 (käesoleval ajal aadress Ehavalguse AÜ 31) asuva aiamaja ehitusaluse pinnaga 29 m2.
6.12.10.2003 esitas kaebaja taotluse kruntide 48 ja 47 vahel asuva maa-ala kasutamiseks, millele Aiandusühistu juhatus andis nõusoleku tingimusel, et Valentin Zemtsovile on lubatud maad kasutada ilma erastamisõiguseta. Ca 2005 aastal ehitas kaebaja nimetatud maa-alale ilma ehitusloata sauna.
7.30.12.2016 esitas Kaebaja lepingulise esindaja kaudu Vaivara vallale (käesoleval ajal Narva-Jõesuu linn) taotluse krundi erastamiseks – konkreetselt taotles ta Vaivara vallas (käesoleval ajal Narva-Jõesuu linn) Auvere külas Ehavalguse AÜ kruntide 41; 40 ja 48 kõrval või kruntide 48 ja 47 vahel asuva maa erastamist. Avalduse kohaselt on MTÜ Ehavalgus otsustanud kruntide 47 ja 48 vahel asuva maatüki arvata Ehavalguse MTÜ üldkasutatavate erastamisele kuuluvate maatükkide koguarvust välja. Avaldus oli esitatud Maareformi seaduse § 22 lg 13 alusel viitega sellele, et kaebaja kinnistuga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnistut, taotletav maa piirneb kaebaja kinnistuga ning sellel asub ka Kaebajale kuuluv ehitis (Lisa 4 avaldus koos lisadega).
8.Kaebaja poolt viidatud ehitise puhul on tegemist ebaseadusliku ehitisega, mis kuulub lammutamisele. See asjaolu on tuvastatud jõustunud kohtuotsustega haldusasjades 3-161243 ja 3-18-232. Mõlemas haldusasjas esitatud kaebuse taotles Kaebaja tema suhtes omavolilise ja ehituskeeluvööndis asuva ehitise lammutamiseks tehtud ettekirjutuse tühistamist. Halduskohtu otsuste kohaselt on ettekirjutused seaduslikud ja ehitis tuleb lammutada seda sõltumata sellest, et kaebaja on esitanud taotluse selle ehitise juurde maa erastamiseks (Lisad 5 ja 6 - jõustunud Tartu Halduskohtu otsused).
9.27.08.2016 tegi MTÜ Ehavalgus otsuse, millega otsustas keelduda kruntide 47 ja 48 vahelise maatüki erastamisest MTÜ Ehavalgus nimele ja anda nõusolek maatüki vormistamiseks omandisse MTÜ Ehavalgus liikmele.
10.18.06.2017 otsustas MTÜ Ehavalgus liikmete üldkoosolek tühistada eelnevalt s.o. 27.08.2016 tehtud otsuse. Uue otsuse kohaselt ei loobunud MTÜ enam kruntide 47 ja 48 vahel asuva maaüksuse erastamisest (Lisa 7 väljavõte MTÜ Ehavalgus üldkoosoleku otsusest 18.06.2017 ).
11.Kaebaja vaidlustas selle MTÜ Ehavalgus 18.06.2017 üldkoosoleku otsuse Viru Maakohtus ja 15.03.2017 tegi Viru Maakohtu Narva kohtumaja otsuse (tsiviilasi 2-1713809), millega jättis Kaebaja hagi rahuldamata. Kohtuotsus on jõustunud Riigikohtu määrusega 29.08.2018, millega kohus otsustas jätta määruskaebuse menetlusse võtmata (Lisa 8- Viru Maakohtu Narva kohtumaja otsus). 02.09.2018 kinnitas MTÜ Ehavalgus liikmete üldkoosolek veelkordselt vastuvõetud otsust.
12.28.09.2017 saatis MTÜ Ehavalgus Vaivara Vallavalitsusele korduva avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks. Selles avalduses kinnitas MTÜ Ehavalgus, et ei loobu mittetulundusühingu üldkasutatava maa erastamisest, mis paikneb Ida-Viru maakond Vaivara vald Auvere küla kruntide Ehavalguse AÜ 47; Ehavalguse AÜ 41, Ehavalguse AÜ 40 ja Ehavalguse AÜ 48 vahel. Maa erastamise vajaduse tingib MTÜ soovib luua nimetatud asukohta laste mänguväljaku, mis on kogu ala arvestades kõige turvalisem, sest see on suletud sõidukitele liiklemiseks. Avaldus oli esitatud MRS § 22 lg 1, 3 ja 4 alusel ja sellele oli lisatud maa asukoha plaan (maa-ala kruntide 47 ja 48 vahel) (Lisa 9 MTÜ avaldus koos plaaniga).
13.20.11.2017 teavitas Vaivara Vallavalitsus kirjaga MTÜ-d Ehavalgus, et kohalikule omavalitsusele on esitatud katastriüksuse moodustamise toimik 2009. aastal, kuid kuna erastataval maal asub ebaseaduslik ehitis - saun (rajatud Kaebaja poolt), siis on maa ostueesõigusega erastamise menetlus peatatud (Lisa 10 Vaivara Vallavalitsuse kiri).
14.05.09.2018 saatis Kaebaja lepinguline esindaja vastustajale selgitustaotluse, milles palus teda teavitada, kui kaugel on maa ostueesõigusega erastamine ning millise taotluse peab ta esitama Ehavalguse AÜ 42 krundi suhtes hoonestusõiguse seadmiseks (Lisa 11).
15.09.10.2018 vastas Narva-Jõesuu linnavalitsuse arendusosakonna maakorraldaja Irina Doroš kirjaga 5-9/69-1 Kaebaja selgitustaotlusele, et aiandusühistu esitas 31.12.1997 Maareformi seaduse § 22 alusel avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks ja selle avalduse alusel alustati maa ostueesõigusega erastamist. 2009 esitas OÜ Monada Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas (endine Vaivara vald) Auvere külas asuva Ehavalguse AÜ 41; Ehavalguse AÜ40 Ehavalguse AÜ 48 ja Ehavalguse üldmaa katastriüksuste vahel Ehavalguse üldmaa 5 katastriüksuse moodustamise toimiku, kuid seoses sellega, et maaüksusel asub Kaebaja poolt ebaseaduslikult püstitatud saun, on maa ostueesõigusega erastamise menetlus peatatud. MTÜ Ehavalgus on 2017 ja 2018 korduvalt kinnitanud soovi kruntide 47 ja 48 vahel asuv maatükk erastada ja määrata selle sihtotstarbeks üldkasutatav maa. Kaebajale selgitati, et sellest tulenevalt ei ole Narva-Jõesuu linnavalitsusel õigust kaebaja poolt esitatud avalduse alusel läbi viia maa ostueesõigusega erastamise menetlust, mistõttu jäetakse tema taotlus krundi erastamiseks rahuldamata ja taotlus koos sellele lisatud materjalidega tagastatakse (Kaebuse lisa 4).
16.08.11.2018 esitas kaebaja lepinguline esindaja Narva-Jõesuu linnavalitsusele vaide Vaivara vallavalitsuse arendusosakonna 09.10.2018 otsuse nr. 5-9/69-1 peale. Esitatud vaides asus Kaebaja seisukohale, et arendusosakonna juhatajal ei olnud õigus välja anda haldusakti, kuna tegemist oli kaebaja taotlust lahendava lõpliku menetlusotsusega. Tegemist on menetlusvigadega haldusotsusega, sest kaebajale ei olnud tagatud ärakuulamisõigust. Haldusakt ei olnud põhjendatud ega sisaldanud õiguslikku alust otsustuse tegemiseks. Kuna kaebaja kasutas krunti, siis oli tal ka selle eelisostuõigus. 26.06.2015 üldkoosoleku protokolli väljavõte kinnitab, et kruntide 47 ja 48 vahel asuv maa on otsustatud liita Kaebajale kuuluva krundiga 40. Vaides palus kaebaja tunnistada kehtetuks Vaivara vallavalitsuse arendusosakonna spetsialisti Irina Doroši 09.10.2018 otsuse nr 5-9/69-1.
17.Narva-Jõesuu Linnavalitsus tegi 06.08.2019 vaideotsuse, millega jättis kaebaja vaide rahuldamata põhjusetel, et olukorras, kus MTÜ Ehavalgus on esitanud maa ostueesõigusega erastamise avalduse ja see on esitatud kruntide 47 ja 48 vahel asuva maaala suhtes, siis ei ole tegemist Maareformiseaduse § 22 lg 12 tingimustele vastava maaga, millest tulenevalt ei ole Kaebaja taotluse rahuldamine võimalik.
18.06.09.2019 esitas kaebaja kaebuse Tartu Halduskohtule, millega taotleb 09.10.2018 Vaivara Vallavalitsuse otsuse nr.5-9/69-1 ja 06.08.2019 vaideotsuse kehtetuks tunnistamist. Kaebuse kohaselt on kaebajal, kui krundi kasutajal, eelostuõigus. Vastustaja on jäänud tähelepanuta ühistu 26.06.2015 üldkoosoleku protokolli väljavõtte, mille kohaselt liitus ühistu kuuluva krundiga nr 40 kruntide 47 ja 48 vahel asuva ühismaa pindalaga 250 m2. Vaidlusalasel haldusaktil puudub nii faktiline kui ka õiguslik motivatsioon. Vastustaja on rikkunud ärakuulamiskohustust.
19.Tartu Halduskohtu 9.10.2019 määrusega võeti haldusasi 3-19-1705 menetlusse ja küsiti vastustaja seisukohta esitatud kaebusele.
20.Vastustaja esitas 8.11.2019 kohtule seisukoha, milles oli arvamusel, et kaebuses esitatud nõue tunnistada kehtetuks Vaivara Vallavalitsuse (tegelikult Narva-Jõesuu Linnavalitsuse) arendusosakonna spetsialisti Irina Doroš 09.10.2018 otsus 5-9/69-2-1 tuleb jätta läbi vaatamata halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi ka HKMS) § 151 lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt kohus võib jätta kaebuse läbivaatamata kui esinevad HKMS § 121 lg 2 sätestatud alused s.o. kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus ja kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
21.Kaebaja on esitanud avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks sisuliselt kahel aluselMaareformi seaduse (edaspidi ka MRS) § 22 lg 1 alusel s.o. ostueesõigusega maa erastamine ehituse juurde või erastada maad MRS § 22 lg 12 alusel temale kuuluva kinnisasjaga piirneva iseseisva kasutamise võimaluseta maa liitmisega temale kuuluva kinnisasja juurde. Kaebajal ei ole võimalik maad erastada talle kuuluva hoone juurde, sest vastavalt jõustunud kohtuotsustele on Kaebaja poolt taotletud maal asuv ehitis ehitatud omavoliliselt ja kuulub vastavalt vastustaja poolt tehtud ettekirjutustele lammutamisele s.o. selle ehitise juurde ei ole võimalik maad ostueesõigusega erastamise korras erastada MRS § 22 lg 1 alusel. Vastavalt MRS § 22 lg 12 kehtestab kinnisasjaga liitmiseks sobiva iseseisva kasutusvõimaluseta maa erastamise korra Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 50 22.02.2007 kehtestatud „Kinnisasjaga liitmiseks sobiva iseseisva kasutusvõimaluseta maa erastamise korra“ § 1 lg 1 sätestab, et määrus reguleerib „Maareformi seaduse” § 22 lõigetes 12 ja 13 sätestatud eraomandis oleva kinnisasjaga piirneva maa, millest ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja (edaspidi kinnisasjaga liitmiseks sobiv maa), erastamist liitmiseks piirneva(te) kinnisasja(de)ga, tingimusel, et maa ei kuulu tagastamisele, erastamisele muul „Maareformi seaduses” sätestatud alusel, riigi omandisse jätmisele või munitsipaalomandisse andmisele ning planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt on otstarbekas liita maa piirneva kinnisasjaga.
22.Kaebaja poolt taotletud maa ei ole käsitletav iseseisva maana käesoleva vastuse punktis 24 viidatud määruse tähenduses, sest selle maa suhtes on MTÜ Ehavalgus esitanud ostueesõigusega erastamise avalduse ja kohalik omavalitsus on seisukohal, et maa kuulub MTÜ-le Ehavalgus erastamisele vastavalt MRS-s sätestatule. MTÜ Ehavalgus on jätkuvalt soovinud kruntide 47 ja 48 vahel asuva maa erastamist, kinnitades seda korduvalt liikmete üldkoosolekul ja väljendades seda ka Vastustajale täiendavalt esitatud avalduses. Selle konkreetse maa suhtes on ostueesõigusega erastamise läbiviimiseks vajalikud kohaliku omavalitsuse toimingud pooleli. Seda on ositi tinginud Kaebaja käitumine omavolilise ehitise lammutamata jätmisel.
23.Kuna Kaebaja on esitanud avalduse maa suhtes, mida tulenevalt MRS-s sätestatust ei ole võimalik talle erastada, siis puudub tal kaebeõigus vaidlustamaks kohaliku omavalitsuse toiminguid ja akte. Kaebuses tehtud viited sellele, et Vastustaja ametniku Irina Doroši kiri Kaebajale on käsitletav haldusaktina ei ole õiged. Vastustaja ametnik vastas oma pädevuse piires Kaebaja selgitustaotlusele ja selgitas, et Vastustajal puudub MRS tulenev alus maa ostueesõigusega erastamiseks Kaebajale. Selle konkreetse kirjaga ei algatatud ega lõpetatud Kaebaja suhtes mitte midagi. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg-le 1 on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Käesoleval juhul puudusid Kaebajal igasugused seadusest tulenevad õigused kruntide nr. 47 ja 48 vahel asuva maatüki erastamiseks. Seega Vastustaja poolne Kaebaja
teavitamine sellest asjaolust ei ole käsitletav haldusotsustusena/haldusaktina. Vastustaja hinnangul ei ole selline vastus selgitustaotlusele ka vaidlustatav.
24.Sõltumata kaebuses tehtud viidetele Kaebaja ärakuulamata jätmisele, diskretsiooni mitte teostamisele, põhjendamiskohustuse täitmata jätmisele, on üheselt mõistetav, et Kaebaja ei saavuta esitatud kaebusega soovitud eesmärki ka siis kui kaebus rahuldatakse. Olukorras, kus puudub MRS § 22 lg 12 ja käesoleva vastuse p-s 24 nimetatud määruse tingimustele vastav maa või Kaebajal ei ole õiguspäraselt rajatud ehitist, mille juurde maad vastavalt MRS § 22 lg 1 ostueesõigusega erastada, ei ole objektiivselt võimalik tema poolt esitatud taotlust menetleda. Eeltoodud põhjustel on põhjendatud jätta kaebus läbi vaatamata.
KOHTU SEISUKOHT
25.Kaebaja taotleb 09.10.2018 Vaivara Vallavalitsuse otsuse nr.5-9/69-1 ja 06.08.2019 vaideotsuse kehtetuks tunnistamist.
26.Kohus hindas kaebuse menetlusse võtmisel kaebuse lubatavaks. Kohtu hinnangul tuleb kaebuse lubatavust hinnata praeguse seisuga uuesti. Kohus peab seda õigustatuks, kui kohtuasja edasine menetlemine ei saa menetluse kestel muutunud asjaolude tõttu enam kuidagi kaasa aidata kaebaja õiguste kaitsele ( vt vastustaja seisukohta).
27.Kohus jätab kaebuse läbi vaatamata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
28.Kaebaja pöördus kohtusse eesmärgiga saavutada maa erastamine talle kuuluva hoone juurde.
29.Haldusasja materjalide järgi kaebajal ei ole võimalik maad erastada talle kuuluva hoone juurde, sest vastavalt jõustunud kohtuotsustele on kaebaja poolt taotletud maal asuv ehitis ehitatud omavoliliselt ja kuulub vastavalt vastustaja poolt tehtud ettekirjutustele lammutamisele s.o. selle ehitise juurde ei ole võimalik maad ostueesõigusega erastamise korras erastada MRS § 22 lg 1 alusel.
30.Halduskohus nõustub vastustaja 8.11.2019 kohtule esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata ( vt käesoleva määruse 21-24).
31.Halduskohus ei suuna kaebajat muutma kaebuse eset. HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kuivõrd tuvastamis- ega hüvitamiskaebus ei oleks antud juhul eesmärgi saavutamiseks otstarbekamad, ei olnud alust käesoleva kaebuse nõude muutmiseks. Tulenevalt HKMS § 45 lg-test 4 ja 5 on tuvastamis- ja hüvitamiskaebuste esitamise kaebetähtajad 3 aastat. Seega on kaebajal soovi korral võimalik nimetatud nõudeid sisaldavad kaebused halduskohtule veel esitada. Samas peab kaebuse esitaja sel juhul tuvastamiskaebuse puhul silmas pidama ka HKMS § 45 lg-t 2.
32.HKMS § 104 lg 5 p 3 alusel kaebaja tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.