Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave

3-18-1741 § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-18-1741 Andmekaitse Inspektsioon lahendas AS SmartCap vastusele esitatud vaiet, kuna ühe vaideotsusega ei saa lahendada erinevate asutuste tegevuse peale esitatud vaiet. SA KredEx vastusele esitatud vaide lahendas Andmekaitse Inspektsioon eraldi. Vaideotsuse kohaselt ei ole AS SmartCap teabevaldaja. Riik ega Arengufond pole AS-le SmartCap pannud seaduse või haldusaktiga kohustusi, mille lõppvastustajaks oleks riik või avalik-õiguslik juriidiline isik. Isegi kui selline kohustus tulenes AS-le SmartCap EAFS-st, on tänaseks seadus kehtivuse kaotanud ning avaliku ülesande täimine ei saa sealt enam tuleneda. Asjaolu, et AS SmartCap kuulub 100% riigile, ei tee teda teabevaldajaks. AS SmartCap ülesandeks on fondi valitsemine ja investeerimine riskikapitali fondidesse. Eraldi tuleb vaadata fondi valitsemise alast (juhtimisalast) tegevust ja investeerimist ettevõtlusesse, millega sooviti elavdada majandusalast tegevust. AS SmartCap on teabevaldaja teabe osas, mis puudutab, kuhu ja milliseid investeeringuid on riigile kuuluvast varast tehtud. XX nõudis aga teavet konkursi kohta, mille eesmärgiks oli leida fond, millesse AS SmartCap saaks investeerida, ja selle fondi valitseja. See ülesanne ei ole avalik ülesanne, vaid ettevõtte äritegevus. Avalik teave ei ole see, millistel tingimustel investeeringud teostati, sh millistel tingimustel investeeriti varad Tera Ventures I Usaldusfondi. Kuna vaie jääb rahuldamata, puudub vajadus hinnata, kas ja mis ulatuses sisaldavad küsitud dokumendid AS SmartCap või kolmandate isikute ärisaladust.

3(12)

3-18-1741 Avaliku ülesande täitmine ei nõua, et eraõiguslik juriidiline isik oleks seaduses või lepingus nimetatud. Kui eraõiguslik juriidiline isik võtab endale lepinguga kohustuse täita avalikõiguslikku ülesannet, tulevad talle AvTS-st ka kohustused. Arengufondi likvideerimisega ei muutunud tema vahenditega seotud investeerimistegevus eraõiguslikuks. Investeerimistegevuse olemus jäi endiseks. ASeS-s puuduvad sätted, mis võimaldaks asuda vastupidisele seisukohale. Investeerimistegevuse sisustamisel saab lähtuda EAFS-st. Alusetu on AS SmartCap tõlgendus, justkui annaks ASeS AS-le SmartCap õiguse kasutada Arengufondi investeerimistegevusega seonduvaid vahendeid mis tahes eesmärkidest lähtuvalt. Teabenõudes küsitakse üksnes teavet, mis on saadud avaliku ülesande täitmisel. Tegemist on avaliku teabega osas, mis puudutab tingimusi, mille alusel AS SmartCap andis Early Fund II juhtimise üle Tera Ventures OÜ-le ja Early Fund II juhtimisega seotud lepingust tulenevate kohustuste täitmine. Teabe andmise kohustusega seonduvat tuleb tõlgendada laiendavalt. Kui ärisaladust sisaldab vaid osa dokumendist, tuleb muus osas dokument väljastada. Teabenõude täitmata jätmine viitega ärisaladusele peab olema põhistatud. Avalikud konkursitingimused ei saa olla ärisaladus. Kaebaja eest võib varjata konkreetseid lepingu punkte, mis on Tera Ventures OÜ ärisaladuseks. AS SmartCap ei ole näidanud, mis kahjustab ärisaladust.

4(12)

3-18-1741 kui tegemist poleks ärisaladusega, on tegemist teabega, mis võib ärisaladust kahjustada – ka selline teave tuleb AvTS § 35 lg 1 p 17 alusel tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks.

Andmekaitse Inspektsioon palus jätta kaebuse rahuldamata.

AS SmartCap ei täida avalikku ülesannet AvTS § 5 lg-te 2 ega 3 mõistes. Avalikku ülesannet saab tuletada vaid kehtivast seadusandlusest, mitte kehtivuse kaotanud seadusest. AS-le SmartCap ei tulene avalikku ülesannet ühestki haldusaktist, lepingust või õigusaktist, mille eest lõpptulemusena vastutaks riik või avalik-õiguslik juriidiline isik. Asjaolul, et Arengufond loodi avaliku ülesande täitmiseks, ei ole asja lahendamisel tähtsust. Käesolevaks ajaks on Arengufondi tegevus lõpetatud, tema vara ja tegevused anti ASeS 3. ptk alusel ning MKM, SA KredEx ja Arengufondi vahel sõlmitud kolmepoolse lepinguga üle SA-le KredEx. Praegu sellist avalikku ülesannet ei ole. Eraõiguslikud juriidilised isikud saavad olla teabevaldajaks vaid AvTS § 5 lg-tes 2 ja 3 sätestatud tingimustel. Kui mingi tegevuse vastu on avalik huvi, ei tähenda see, et tegemist oleks avaliku ülesandega. AS SmartCap ei ole SA KredEx eraldiseisev struktuuriüksus. Nii AS SmartCap kui SA KredEx on eraldiseisvad eraõiguslikud juriidilised isikud. Üks ettevõte ei saa olla teise struktuuriüksus. Vaideotsuses ei ole võetud seisukohta selle kohta, kas nõutud teave sisaldab ärisaladust, kuna see oleks eeldanud, et AS SmartCap on teabevaldaja. Kaebajale saab võimaldada juurdepääsu vaid AvTS § 38 lg-s 2 sätestatud ulatuses.

3-18-1741 vastavatele ettevõtjatele vajaduse korral muud tuge. Investeerimistegevuse sisu konkretiseeris EAFS 5. ptk. Iseenesest ei ole investeerimistegevuse näol tegemist n-ö traditsioonilise avaliku ülesande ega avaliku teenusega. Kuna see ülesanne anti seadusega avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, s.o isikule, kes on loodud tema kohta käiva seaduse alusel avalikes huvides kindla ülesande täitmiseks, võib seda siiski pidada avalikuks ülesandeks. Ühtlasi võib investeerimistegevuses näha osa innovaatilise majanduskeskkonna loomise eesmärgist, mille saavutamiseks Arengufond asutati. Riigil on õigus otsustada, mida mingil ajahetkel pidada avalikuks ülesandeks ja mida mitte. AS SmartCap viidatud Riigikohtu 19.06.2014 lahend nr 3-3-1-19-14 ei ole kohaldatav, sest puudutab avaliku teenuse osutamist. Arengufond asutas 2011. a-l investeerimistegevuse elluviimiseks tütarettevõtte AS-i SmartCap. Arengufondi investeerimissuunaga tegeleski alates 2012. a-st AS SmartCap. Formaalne volitus lisati EAFS § 33 lg-sse 41 2015. a jõustunud muudatustega. AS SmartCap asutamise eesmärk on seega otseselt olnud seotud EAFS-s sätestatud eesmärgi ja ülesannete täitmisega, AS SmartCap pole seda ülesannet võtnud endale vabatahtlikult turu tingimustel. Investeerimistegevuse ümberkorraldamine ning Arengufondi tegevuse lõpetamine ja likvideerimine osutab, et ajaga investeerimistegevuse fookus nihkus. ASeS-i eelnõu seletuskirja kohaselt on võrreldes Arengufondi asutamise aegse ajaga riigi sekkumise vajadus muutunud, mistõttu on otstarbekas kasutada teisi riikliku sekkumise ja ettevõtlust toetavaid meetmeid. Investeerimistegevus jäi Arengufondi ja seadusest tuleneva volituse alusel AS-i SmartCap ülesandeks investeerimisvara üleandmiseni (ASeS § 8 lg 3), mis toimus 03.05.2017 lepinguga. Seega selle ajani täitis AS SmartCap avalikku ülesannet ning selle ajani olid tal ka ülesande täitmise osas AvTS-s sätestatud kohustused. Kui eraõiguslik isik avalikku ülesannet enam ei täida, kuid ülesannete täitmisel tekkinud teave on tema valduses, tuleb see teabenõudjale väljastada. AS SmartCap on küsitud teabe osas teabevaldajaks. Kaebaja küsitud teave ei välju AvTS § 5 lg 2 toimealast. Kaebaja ei ole küsinud teavet lepingu täitmise kohta, s.o Tera Ventures OÜ tegevuse kohta usaldusfondi juhtimisel, vaid lepingu tingimuste kohta. Osaliselt olid lepingutingimused ka juba avalikustatud konkursi tingimuste lisas 2. Seega ei saa kogu lepingule mingil juhul juurdepääsu piirata. Asja materjalidest ei nähtu, et küsitud teabele oleks kehtestatud juurdepääsupiirang. Osas, milles leping sisaldab Tera Ventures OÜ esitatud väärtuspakkumist, võib tegemist olla ärisaladusega. Seda ei saa aga olla kogu leping. AvTS-s on ette nähtud võimalus piirata juurdepääsu teatud tingimustele vastavale teabele (AvTS § 35), arvestades seejuures, et teatud liiki teavet ei tohi tunnistada asutusesiseseks teabeks (AvTS § 36). Seega tuleb kaebajale avalikustada lepingud seaduses sätestatud ulatuses. Andmekaitse Inspektsiooni vaideotsus on seega õigusvastane ja tuleb tühistada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-18-1741 ei ole teinud otsuseid, millega ta oleks andnud nõusoleku nimetatud ülesande AS-le SmartCap panemiseks. Seega ei saanud AS SmartCap nimetatud seaduse sätte alusel täita avalikku ülesannet. Kohus ei ole viidanud ühelegi muule õigusakti sättele, millega oleks AS-le SmartCap pandud avaliku ülesande täitmine. Isegi kui EAFS alusel oleks AS-le SmartCap pandud avaliku ülesande täitmine, tõlgendas halduskohus ebaõigesti ASeS-i sätteid, jättes arvestamata, et nendega tegelikkuses lõpetati investeerimistegevuse kui avaliku ülesande täitmine ASeS vastuvõtmise hetkest. ASeS seletuskirja kohaselt hinnati Arengufondi tegevust iduettevõtete ja riskikapitalituru arendamisel edukaks ning leiti, et ASeS vastuvõtmise hetkeks oli ületatud turutõrge, mis eksisteeris Arengufondi asutamise ajal. EAFS § 2 lg 2 p-s 1 kirjeldatud investeerimistegevus oli aga suunatud just eelnimetatud turutõrke kõrvaldamisele. ASeS vastuvõtmisega otsustas seadusandja, et kuna turutõrget enam ei ole, ei ole ka investeerimistegevus enam avalik ülesanne, mida riik peaks Arengufondi kaudu täitma. Kohus jättis tähelepanuta, et ASeS seletuskirjas toodu viitab üheselt sellele, et riik ei pidanud ASeS-i vastuvõtmise hetkel investeerimistegevust enam avalikuks ülesandeks. ASeS § 8 lg 3 eesmärgiks ei saanud olla Arengufondi kohustamine investeerimistegevuse jätkamiseks avaliku ülesandena. ASeS § 8 lg 3 kohaselt nähti EAFS § 2 lg 2 p-s 1 kirjeldatud tegevuse jätkamine ette üksnes kuni ASeS § 15 lg 1 p-des 1−3 nimetatud vara üleandmiseni ning ASeS § 15 kohaselt oli fondil õigus eelnimetatud vara üle anda mis tahes ajahetkel pärast ASeS jõustumist. Seega sai Arengufond sisuliselt ise määrata, mis ajahetkeni ta EAFS § 2 lg 2 p-s 1 nimetatud tegevusi ellu viib. Antud asjaolu kinnitab, et EAFS § 2 lg 2 p-s 1 nimetatud tegevuste elluviimine pärast ASeS jõustumist ei saanud enam olla avaliku ülesande täitmine. Arengufond oli kõigis temalt investeeringu kaasanud portfelliettevõtetes osanik või aktsionär, kelle pädevuses oli teha koos teiste osanike ja aktsionäridega ettevõtete juhtimist puudutavaid otsuseid. Eelnimetatud tegevus ei olnud aga enam avaliku ülesande täitmine, vaid eraõigusliku iseloomuga tegevus, mis oma iseloomult oli ajutine. Isegi kui AS-le SmartCap olid Arengufondi poolt või EAFS alusel mingid avalikud ülesanded delegeeritud, siis said avalikeks ülesanneteks olla üksnes sellised ülesanded, mida AS SmartCap täitis enne 14.06.2016 ehk enne seda, kui Riigikogu otsustas, et avalik ülesanne, mille jaoks Arengufond loodi, on lõppenud. Kõikide muude AS SmartCap tegevuste osas jääb AS SmartCap oma 12.10.2018 kaebuse vastuses toodud seisukohtade juurde. OÜ Tera Ventures, TeraVCapital OÜ, Arengufondi ja AS SmartCap vahel 17.03.2017 sõlmitud leping, millele kaebaja juurdepääsu nõudis, sõlmiti konkursi tulemusel, mis algatati 25.08.2016 ehk pärast seda, kui Arengufondi lõpetamine ja avaliku ülesande täitmise lõpetamine oli otsustatud. 25.08.2016 algatatud konkursi tingimused olid avalikud ning need tingimused on XXul olemas. Kuna avalik ülesanne oli lõppenud, ei saa ka eraõigusliku lepingu tingimused, millega allesjäänud investeerimisvara üle anti, olla avalikuks teabeks AvTS tähenduses. Ükski AS SmartCap tegevus pärast ASeS jõustumist ei saanud enam olla avaliku ülesande täitmine. Isegi kui jõuda järeldusele, et AS SmartCap täitis avalikke ülesandeid ning tegi seda ka pärast ASeS jõustumist, on kaebaja teabenõudes nõudnud AS-lt SmartCap teabe avaldamist, mis ei saa puudutada avalike ülesannete täitmist ning mis jääb AvTS § 5 lg 2 toimealast väljapoole. Isegi kui AS SmartCap oleks olnud teabevaldaja AvTS § 5 lg 2 tähenduses, ei saaks temalt viidatud sätte alusel siiski nõuda dokumente, mis ei puuduta avalike ülesannete täitmist. Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud AvTS § 5 lg-t 2. Isegi kui AS SmartCap täitis EAFS § 2 lg 2 p-s 1 nimetatud ülesannet avaliku ülesandena, saaks AS SmartCap olla teabevaldaja üksnes selle teabe osas, mis puudutab eelnimetatud ülesande täitmist ehk investeerimistegevust EAFS § 2 lg 2 p-s 1 nimetatud ettevõtetesse. 17.03.2017 lepingu 7(12)

3-18-1741 eesmärk oli varasemalt tehtud investeeringute ja olemasoleva vara üleandmine fondivalitsejale, mitte aga investeeringud EAFS § 2 lg 2 p-s 1 nimetatud käivitamisjärgus ettevõttesse. Teabenõudega palutud lepinguga ei investeeritud käivitamisjärgus teadmis- ja tehnoloogiamahukasse Eesti ettevõtlusse ega pakutud vastavatele ettevõtjatele muud tuge. Seega ei ole kaebaja teabenõudega palutud teave kaetud AvTS § 5 lg 2 toimealaga ning seda teavet ei saa AvTS § 5 lg 2 alusel nõuda. Kuigi AS SmartCap on seisukohal, et talle ei kohaldu AvTS, esitas ta 12.10.2018 vastuses vastuväite seoses ärisaladuse kaitsega ning jääb selles osas oma seisukohtade juurde.

vastuses

(täiendatud

06.09.2019)

jätta

Halduskohus on esitanud kohtuotsuses ekslikke seisukohti, mis ei käsitle otseselt vaidluse eset, küll aga võivad mõjutada kaebajat negatiivselt tulevikus. Ekslikud põhjendused tuleks asendada korrektsetega või jätta haldusasja lahendamisega otseselt mitteseotud seisukohad kohtuotsuse põhjendustest välja. Kaebaja peab silmas halduskohtu seisukohta, et AS SmartCap täitis seoses Early Fund II-ga avalikku ülesannet kuni hetkeni, mil Arengufondi, AS SmartCap ja Tera Ventures OÜ vahel 03.05.2017 sõlmitud lepingu alusel anti investeerimisvara üle Tera Ventures OÜ-le. Isiku vorm, kellele riik otsustab mingi avaliku ülesande täitmise delegeerida, ei saa mõjutada vastavale teabele juurdepääsu õigusi. AvTS § 5 lg 1 kohaldamisel tuleb seoses eraõiguslike juriidiliste isikute valduses oleva teabega arvestada ka konkreetset eraõiguslikku juriidilist isikut iseloomustavaid asjaolusid. Eraõiguslike juriidiliste isikute puhul peaks tõlgendama AvTS § 5 lg-t 1 laiendavalt ning lähtuma samasugusest eeldusest, nagu AvTS § 5 lg 1 p-s 2 nimetatud avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul, st, et kogu vastava isiku valduses olev teave on avalik, kuni vastav isik pole tõendanud, et tegutseb mingis ulatuses eraõiguslikel eesmärkidel. AS SmartCap on asutatud riigi poolt läbi Arengufondi üksnes avalike ülesannete täitmiseks ning on jätkuvalt täielikult riigi omandis. AS SmartCap ega halduskohus pole toonud esile ühtki dokumenti, millest nähtub riigi tahe muuta AS SmartCap tegutsemiseesmärke, mistõttu kujutab kogu AS SmartCap tegevus endast avalike ülesannete täitmist kuniks AS SmartCap pole suutnud tõendada, et tema omanik ja looja Eesti Vabariik on volitanud AS-i SmartCap tegutsema mingis ulatuses ka muudes huvides. Seega tuleb eeldada, et AS SmartCap käsutuses olev teave on sarnaselt tema loonud Arengufondi teabele avalik, ilma et teabenõudja peaks iga teabeühiku puhul eraldi viitama õigusnormile, milles on öeldud, et tegemist on avaliku ülesande täitmisega.

8(12)

3-18-1741 Avalik ülesanne ei ole olemuslikult seotud vastava riigiasutuse või muu isikuga, kes seda täidab. Ülesande täitmise võib panna igal hetkel mõnele teisele isikule, muu hulgas juhul, kui algselt ülesannet täitnud isik likvideeritakse. Arengufondi lõpetamisega kaotasid kõik selle poolt seni täidetud ülesanded automaatselt oma avalik-õigusliku olemuse. Early Fund II säilitas oma avalik-õigusliku eesmärgi ka pärast Arengufondi lõpetamist. Seega kujutavad AS SmartCap tegevused riigi huvide esindamisel seoses Early Fund II-ga jätkuvalt avaliku ülesande täitmist. Nii kaua, kuni riik pole sätestanud, et alates teatud hetkest ei ole Early Fund II eesmärgiks enam Eesti majanduse elavdamine, vaid üksnes maksimaalse tulu teenimine, on Early Fund II haldamisega seonduv riigi huvide esindamine avalik-õiguslik ülesanne tulenevalt Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 63 lg-st 1. Halduskohus on asunud ekslikult seisukohale, et pärast Arengufondi lõppemist alles jäänud ülesanne riigi huvide esindamisel seoses Early Fund II-ga muutus automaatselt eraõiguslikuks. Seda, et puudus ka seadusandja ja täitevvõimu tahe muuta Early Fund II üksnes maksimaalse kasumi nimel tegutsevaks fondiks ning AS SmartCap seoses sellega tavapärase äriühinguga sarnanevaks organisatsiooniks, viitab Arengufondi lõpetamise ja sellest alles jäänud kohustuste üleandmisega seonduv dokumentatsioon (vt MKM, SA KredEx ning Arengufondi vahel sõlmitud leping, 25.08.2016 osalemiskutse fondijuhi leidmiseks). Ekslik on halduskohtu käsitus, et vajaduse kadumine Arengufondi kui avalik-õigusliku juriidilise isiku järele tähendab seda, et kadus vajadus Arengufondi poolt täidetud avalike ülesannete järele. ASeS seletuskirja p-st 9.4 tuleneb vastupidine. Avaliku ülesande täitmise kohustuse võib eraõiguslikule juriidilisele isikule panna ka lepinguga (AvTS § 5 lg 2). Seega ei ole nõutav, et peaks eksisteerima õigusnorm, mis sätestab otsesõnu, et Early Fund II valitsemisega seonduvat avalikku ülesannet täitab AS SmartCap.

9(12)

3-18-1741

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-18-1741 nähtuvalt täitis Arengufond talle seadusega pandud avalik-õiguslikku ülesannet riigi eelarvest antud vahendite arvelt ning Arengufond ei võtnud kohustusi, mis olid vastuolus Arengufondi eesmärkidega (EAFS § 30 lg 1). AS SmartCap asutati Arengufondi poolt 01.03.2011 Arengufondile kuuluva tütarettevõttena. Riigikohus on leidnud, et avaliku ülesande täitmisega AvTS § 5 lg 2 ja lg 3 p 2 mõttes võib olla tegemist ka siis, kui eraisik ei täida avalikku ülesannet küll enda nimel, kuid avaliku võimu kandja on ta kaasanud haldusülesande vahetusse täitmisse, jättes eraisikule seejuures ulatusliku otsustusõiguse, mistõttu eraisiku tegevus ei ole pelgalt abistav (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-19-14, p 13). Asjas ei ole esitatud tõendeid, et AS SmartCap oleks tegutsenud erineval eesmärgil või erinevatest vahenditest kui Arengufond. Kaebaja on asjakohaselt viidanud AS SmartCap kodulehel avaldatud majandusaasta aruannetele, millest nähtuvalt oli AS SmartCap ainsaks majandustegevuseks Arengufondi investeeringute valitsemine ning Arengufondi nõustamine investeerimisküsimustes. Niisiis on õige ka kaebaja järeldus, et AS SmartCap on 100% Eesti Vabariigile kuuluv juriidiline isik, mille asutamise ja tegutsemise eesmärgiks oli Arengufondi investeeringute valitsemine ning Arengufondi nõustamine seoses investeeringute tegemisega, lähtudes Arengufondi avalik-õiguslikust ülesandest ja eesmärgist. Seega oli AS SmartCap poolt Arengufondi investeeringute valitsemine avaliku ülesande täitmine, mitte eraõigusliku isiku poolt vabatahtlikult pakutav teenus. Eelnevast tulenevalt ei ole oluline, kas riik paigutas raha AS SmartCap kaudu mh ka EAFS § 33 lg 41 kaudu või mitte, sest oluline on, et AS SmartCap kaudu investeeriti riigi raha avaliku ülesande täitmiseks.

3-18-1741 (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-19-14, p 19). Ringkonnakohus on seisukohal, et XX poolt nõutud dokumentide kaudu on teabe saajal võimalik kujundada seisukoht, kas tingimused, mille alusel andis AS SmartCap riigi investeeringute (Early Fund II) valitsemise ja Early Fund II varad üle eraõiguslikule fondivalitsejale, olid kooskõlas EAFS-ga Arengufondile ja AS-le SmartCap seatud eesmärkidega.

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.