AS Eesti Elekter kaebus Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse 03.05.2018 korralduse nr 197 ning 04.05.2018 ehitusloa nr 1812271/09678 tühistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja - AS Eesti Elekter, esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer; Vastustaja - Põhja-Pärnumaa vald, esindaja Ahti Randmere; Kolmas isik – Elering AS, esindajad vandeadvokaadid Triin Kaurov ja Merli Mäesalu
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata;
2.Mõista aktsiaseltsilt Eesti Elekter kolmanda isikuna menetlusse kaasatud aktsiaseltsi Elering kasuks välja menetluskulu summas 3000 eurot, milles sisaldub ka käibemaks
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 13.09.2019. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS Eesti Elekter esitas 18.05.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse 03.05.2018 korralduse nr 197 ja 04.05.2018 ehitusloa nr 1812271/09678 tühistamise nõudes koos esialgse õiguskaitase taotlusega eelnimetatud korralduse nr 197 täitmise- ning ehitusloa kehtivuse peatamiseks (I kd, tl 4-9). Nimetatud haldusaktidega võimaldati AS-l Elering rajada 330 kV alajaam aadressil Põhja-Pärnumaa vald, Metsaküla, Sopi alajaama kinnistu.
2.Tallinna Halduskohtu 29.05.2018 määrusega jäeti AS Eesti Elekter esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (tl 150-152). AS Eesti Elekter esitas Tallinna Halduskohtu 29.05.2018 määruse peale määruskaebuse (tl 153-155), mis jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 24.07.2018 määrusega muutmata (I kd, tl 164-165).
3.Tallinna Halduskohtu 11.09.2108 määrusega võeti kaebus menetlusse ning menetlusse kaasati kolmanda isikuna Elering AS. Põhja-Pärnumaa vald vastas kaebusele 11.10.2018 ning kolmas isik 04.10.2018.
4.Tallinna Halduskohtu 14.06.2019 määrusega määrati asi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
5.Kaebaja on seisukohal, et vaidlustaud korraldus on õigusvastane, sest seal esinevad olulised kaalutlusvead ning see kuulub tühistamisele. Korraldusega nr 197 on antud ehitusõigus Sopi alajaama ehitamiseks, mis muudab kaebajal võimatuks Tootsi tuuleparki oma alajaama rajamise. Seeläbi on rikutud kaebaja õigust võrdsele kohtlemisele, ausale konkurentsile ning on seeläbi rikutud kaebaja ettevõtlusvabadust. Korraldusega nr 197 on antud AS-le Elering ehitusluba 330 kV alajaama rajamiseks Sopi alajaama kinnistule. Vastavalt vastustaja poolt esitatud dokumentidele, on ehitusloa aluseks oleva projekti koostamise aluseks Vändra Vallavalitsuse 14.03.2017 korraldusega nr 51 väljastatud projekteerimistingimused. Vastavast korraldusest nähtub, et AS Eesti Energia on esitanud projekteerimistingimuste taotluse lülitusalajaama projekteerimiseks ning lülitusalajaam on vajalik võrguteenuse osutamiseks Tootsi tuulepargile. Samuti on AS Eesti Energia avalikult teatanud, et Sopi alajaama liitumispunkti ehitatakse välja AS Eesti Energia tellimusel ning AS Eesti Energia soovib projektiga võimalikult kiirelt edasi minna, et mahtuda olemasoleva toetussüsteemi alla. AS Eesti Energia ei oma Tootsi tuulepargi kinnistu omandi- ega kasutusõigust. Olukorras, kus AS-le Eesti Energia võimaldatakse rajada Tootsi tuulepargi elektrivõrguga liitumiseks alajaam enne kui on selgunud, kes ja millistel tingimustel omandab Tootsi tuulepargi kinnistu, luuakse AS-le Eesti Energia täiendav eelis teiste Tootsi tuulepargi rajamisest huvitatud isikute ees. Tootsi tuulepargi teemaplaneering näeb ette, et planeeringualale ehitatakse üks alajaam. Kaebajaga ühte kontserni kuuluval ettevõttel on liitumispunkt juba välja ehitatud Sindi alajaamas ning Tootsi tuulepargi liitumiseks võrguga on kaebajal vajalik rajada koos tuulikute püstitamisega Tootsi tuulepargi alale hoopis tuulepargi jaotusalajaam, mis hakkab kuuluma kaebajale, mitte AS-le Elering. Lähtuvalt teemaplaneeringust on võimalik Tootsi tuuleparki rajada üksnes üks alajaam ning vaidlustatud korralduse alusel alajaama rajamine muudab kaebajal kui samuti Tootsi tuulepargi rajamisest huvitatud isikul võimatuks Sopi alajaama kinnistule alajaama rajamise. Kaebaja on koos kontserni kuuluva ettevõttega juba tasunud AS-le Elering liitumispunkti väljaehitamise Tootsi tuulepargi lähedal asuvas Sindi alajaamas ja vastav 110 kV liitumispunkt on välja ehitatud. Seega on kaebajal vajalik Tootsi tuulepargi rajamise korral rajada Sopi alajaama kinnistule tuulepargi 110/20 kV jaotusalajaam, mitte aga AS Elering liitumisalajaam. Olukorras, kus Sopi alajaama kinnistule on rajatud AS Elering 330 kV trafoalajaam, ei ole kaebajal võimalik Sopi alajaama kinnistule kui teemaplaneeringus määratud ainsale alajaama asukohale enda alajaama rajada. Teemaplaneering näeb ette, et planeeringualale rajatakse jaotusalajaam, mitte põhivõrguga liitumise alajaam, mis planeeringus sätestatu kohaselt toimub väljaspool planeeringu ala. Seevastu on korraldusega antud ehitusõigus 330 kV põhivõrguga liitumise alajaama rajamiseks, mis on vastuolus teemaplaneeringuga. Arvestades, et teemaplaneering näeb seletuskirjas sätestatuga ette tegelikkuses jaotusalajaama rajamise Tootsi tuulepargi tuulikute omavaheliseks ühendamiseks ning kogumina sellest edasi võrguga liitumiseks, siis peab arvestama planeeringu kui tervikuga ning on lubamatu olukord, et alajaam rajatakse AS Eesti Energia huvides ning temaga sõlmitud lepingu alusel, jättes kõrvale seejuures teiste turuosaliste huvid, sh välistades
kaebaja 110/20 kV jaotusalajaama rajamise võimaluse, kusjuures ei ole üldse teada, kes osutub Tootsi tuulepargi kinnistu omanikuks ning tuulepargi rajajaks. Korraldusest ei nähtu mistahes põhjendused ja motiivid, mis põhjendaksid AS-le Elering ehitusloa andmist Sopi alajaama kinnistule 330 kV trafoalajaama rajamiseks.
6.Täiendavas 15.07.2019 seisukohas (I kd, tl 176-177) märgib kaebaja, et vastustaja seisukohad on vastuolulised. Korralduse põhjendustest ega kohtumenetluses esitatud vastustaja seisukohtadest ei ole võimalik aru saada, kas korraldusega anti ehitusluba teemaplaneeringus ette nähtud alajaama rajamiseks või on tegemist teemaplaneeringuvälise ehitisega. Praeguseks on selgunud, et vastustaja seisukohalt siiski ka korralduse alusel ei ole antud ehitusõigust teemaplaneeringu järgseks alajaamaks ning võimalik on vaatamata korralduse alusel ehitusloa andmisele täiendava ehitusloa väljastamiseks teemaplaneeringu kohase tuulepargi alajaama rajamiseks. Vastustaja on 18.06.2019 väljastanud kaebajale projekteerimistingimused Tootsi tuulepargi trafo alajaama projekteerimiseks. Peale korralduse vaidlustamist on asjaolud oluliselt muutunud. Vastustaja on pidanud võimalikuks kaebajale Tootsi tuulepargi rajamiseks ehitusloa väljastamise ja alajaama projekteerimiseks projekteerimistingimuste väljastamise. Juhul kui vastustaja oleks korralduses sõnaselgelt esile toonud, et tegemist ei ole teemaplaneeringujärgse alajaamaga, ei oleks vastavat õiguslikku ebaselgust tekkinud.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
7.Vastustaja selgitab, et alajaama asukoha muutmine on teemaplaneeringu kohaselt lubatud ja muutmist ei käsitleta planeeringulahenduse muutmisena. Vändra Vallavalitsuse 14.03.2017 korraldusega nr 51 on väljastatud projekteerimistingimused lülitusalajaama projekteerimiseks Metsaküla külas Vändra metskond 32 (92901:001:0263). Projekteeritava ehitise kasutusotstarve oli projekteerimistingimuste ja majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” kohaselt nr 22145 110 kV ja kõrgema pingega trafoalajaam ning nr 22149 Muu elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajatis. Korraldusega nr 197 väljastatud ehitusluba vastab seega nii teemaplaneeringule kui ka projekteerimistingimustele. EhS § 38 lõike 1 kohaselt annab ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Kuna ehitusseadustiku §-s 44 sätestatud ehitusloa andmisest keeldumise alused puudusid, siis ei olnud vastustajal õigust ehitusloa andmisest keelduda. Kaebaja ei ole peale alajaama ehitamise väidetavat võimatust toonud välja muid faktilisi asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et ehitusluba mingilgi moel tema õigusi puudutaks. Teemaplaneeringu kohaselt lahendati planeeringuga elektri ülekandesüsteem kuni liitumiseni põhivõrguga. Vastustaja nõustub siinkohal kolmanda isiku poolt 04.10.2018 kohtule esitatud vastuses (p 20) toodud seisukohaga, mille kohaselt Sopi kinnistule lülitusalajaama ehitamine ei takista Tootsi tuulepargi projekti realiseerimist. Seega ei saa lülitusalajaama ehitamiseks ehitusloa andmine rikkuda kaebaja õigusi.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
8.AS Elering on seisukohal, et ehitusluba ei riku kaebaja subjektiivseid õiguseid. AS Eleringi rajatava põhivõrguga liitumise lülitusalajaama puhul on tegemist planeeringuvälise alajaamaga, mille ehitus ei piira kaebaja soovitud alajaama ehitust. Teemaplaneeringu eesmärgiks ei olnud käsitleda ega lahendada põhivõrgu alajaamaga (lülitusalajaam) seonduvat. Planeeringuga kavandati vaid trafoalajaama lahendus. Vastavalt seletuskirja p-le 3.3 lahendatakse Eleringi põhivõrgu lülitusalajaama lahendus täiendavate planeeringute või projekteerimistingimustega. 14.03.2017 on Vändra Vallavalitsus väljastanud EhS § 26 lg 2 p 1 alusel projekteerimistingimused lülitusalajaama rajamiseks. Asjaolu, et vaidlusaluse ehitusloa aluseks on projekteerimistingimused, mis võimaldavad
ehitada just lülitusalajaama, on kaebaja ise ka möönnud kaebuse punktis 2.1.3. Kaebaja poolt viidatud teemaplaneeringu p 4.1.5 (kaebuses ekslikult viidatud p 4.1.9) käsitleb tuulepargi trafoalajaama ehitust, mida AS Elering ei ehita. Järelikult puudub menetlusosaliste vahel vaidlus, et trafoalajaama ehitabki valmis ettevõtja, kes osutub Tootsi tuulepargi arendajaks. Teemaplaneeringuga ei ole reguleeritud ja selle reguleerimisesemeks ei ole ka kindlaks määrata, kuhu rajatakse lülitusalajaam, mis ühendatakse tuulepargi trafoalajaamaga. Liitumispunkt Sindis ei ole kavandatud Tootsi tuulepargi teenindamiseks. Käesoleval hetkel ei saa olla veel ka selge, millist lülitusalajaama kavatseb kaebaja kasutada liitumisel põhivõrguga. Kaebaja näitab oma puutumust läbi vaidlustatud RMK nõukogu 12.10.2017. a otsuse nr 1-11/6/3, millega otsustati avalikul suulisel enampakkumisel võõrandada Pärnu maakonnas asuv riigile kuuluv kinnisasi kinnistusregistriosa nr-ga 5730650. Isegi, kui kaebaja osutub Tootsi tuulepargi arendajaks, ei saa ta Sopi alajaama kinnistu omanikuks. Tootsi tuulepargi alajaama ehitusega seonduv tuleb lahendada käesolevast vaidlusest eraldiseisvas menetluses. Kolmas isik leiab, et huvi konkreetses arendusprojektis osalemiseks ei ole subjektiivselt kaitstav õigus, mis kuuluks kaitsmisele halduskohtus ning kaebus kuuluks läbi vaatamata jätmisele kaebeõiguse puudumise tõttu. AS Elering leiab, et ehitusluba on kooskõlas teemaplaneeringuga ja projekteerimistingimustega ning et vastustaja ei ole ehitusloa andmisel rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Samuti ei ole ehitusloa andmisel rikutud kaalutlusõigust ega põhjendamiskohustust. Kaebaja on Riigimetsa Majandamise Keskuse isikliku kasutusõiguse otsuse haldusasjas nr 3-18-927 vaidlustanud ning esitanud kaebusest loobumise taotluse ja kohus on 28.09.2018 kohtumäärusega haldusasja menetluse lõpetanud, millest järeldub, et kaebaja mõistab, et tema soovitud alajaama ehitus ei saa toimuda Sopi alajaama kinnistul. Vastustajal puudus kohustus ja ka õiguslik alus jätta ehitusluba väljastamata seetõttu, et käesoleval hetkel on ebaselge, kes omandab Tootsi tuulepargi maa-ala.
9.Täiendavas 16.08.2019 seisukohas taotleb AS Elering võtta asja juurde Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse poolt 30.07.2019 väljastatud kasutusluba nr 1912371/11530, sest kuigi see on väljastatud pärast kohtu poolt määratud täiendavate tõendite esitamise tähtpäeva, on sellel asja lahendamise seisukohalt sisuline tähendus. Nimelt on alajaama valmimise ja kasutusloa väljaandmisega vaidlusaluse ehitusloa kujundav mõju ammendunud. Ehituslubadele kohaldub HMS § 61 lg-s 2 sätestatud põhimõte, mille kohaselt haldusakt kehtib kuni sellega antud lõpliku õiguse realiseerimiseni. Valminud ehitise vastavuse ehitisele ettenähtud nõuetele kinnitab ehitise kasutusluba, mis fikseerib ehitise valmimise kui juriidilise fakti. Seega ei ole vaidlusaluse ehitusloa ammendumise tõttu kaebaja tühistamise nõue enam eesmärgipärane. Käesoleval juhul puudub (siiski) vajadus minna üle ammendunud ehitusloa tühistamise nõudelt õigusvastasuse tuvastamise nõudele, sest kaebajal igal juhul puudub ilmselgelt kaebeõigus ja kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki ning kaebus kuulub läbi vaatamata jätmisele HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 ja p 2 alusel. Kolmas isik kinnitab, et jääb ühtlasi ka menetluses väljendatud seisukohtade ja taotluste juurde.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse 03.05.2018 korraldust nr 197 ning selle alusel väljastatud 04.05.2018 ehitusluba nr 1812271/09678 taotledes nende tühistamist. Ehitusluba on väljastatud aktsiaseltsile Elering ning seega on eelnimetatud aktsiaselts ühtlasi ka kolmanda isikuna menetlusse kaasatud. Nimetatud haldusaktidega võimaldati AS-l Elering rajada 330 kV alajaam aadressil Põhja-Pärnumaa vald, Metsaküla, Sopi alajaama kinnistu. AS Elering leiab, et kaebus tuleks kaebeõiguse puudumise tõttu halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 punktide 1 ja 2 ning § 151 lg 2 p 1 alusel üldse läbi vaatamata jätta, sest ehitusluba lülitusjaama ehitamiseks Sopi kinnistule ei takistaks Tootsi tuulepargi projekti realiseerimist ega saaks ka kaebaja õigusi rikkuda (I kd, tl 169). Vastustaja on samal seisukohal (I kd, tl 173). Peale haldusasja kirjalikus menetluses läbivaatamiseks määramist on kolmas isik andnud 16.08.2019 veel teada, et Põhja-Pärnumaa
Vallavalitsus on väljastanud vaidlusalusega seonduva ehitusloa alusel 30.07.2019 seisuga talle vastava kasutusloa, mistõttu ei peaks saama tühistamisnõuet ehitusloa ammendumise tõttu enam eesmärgipäraseks lugeda. Samas jäi kolmas isik siiski oma varasema seisukoha juurde, mille kohaselt tuleks kaebus antud juhul halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 punktide 1 ja 2 ning § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata jätta.
11.Haldusasja kirjalikus menetluses läbivaatamiseks määramisel jäi täiendavate taotluste või menetlusdokumentide esitamise tähtajaks 15.07.2019 ning seega kohus hilisemalt esitatut enam ei arvesta. Esitatavatele taotlustele või menetlusdokumentidele oli teistel menetlusosalistel võimalik küll vastata kuni 16.08.2019, kuid mitte enam omapoolseid taotlusi esitada.
12.Tulenevalt eeltoodust lähtub kohus nendest nõuetest, mis on fikseeritud kaebuse menetlusse võtmise määruses (tl 166) ning arvestab ka sellega, et kaebaja ei ole nõuete muutmise kavatsusest informeerinud. Vastustaja ja kolmas isik on taotlenud kaebuse läbi vaatamata jätmist, kuid mis puutub kaebuse läbi vaatamata jätmisesse HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel viitega halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 punktidele 1 ja 2 ning seda seetõttu, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus või et kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada selle eesmärki, siis ei ole see kohustuslik. HKMS § 151 lg 2 p 1 sõnastuse kohaselt võib kohus jätta taolistes olukordades kaebuse läbi vaatamata, kuid ei pea seda ilmtingimata tegema. Kohtupraktikas on eelistatud sellistes situatsioonides pigem kaebuste sisulist lahendamist, kusjuures praeguses menetlusjärgus ei oleks kaebuse läbi vaatamata jätmine enam otstarbekohane ka lähtuvalt menetlusökonoomilistest kaalutlustest. Seega tuleb lahendada kaebus sisuliselt ning vastustaja ja kolmanda isiku taotlusi kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ei saa rahuldada, kuid arvestades asjaolu, et see eraldi vaidlustatav ei ole, siis kohus seda käesoleva lahendi resolutsioonis ei kajasta.
13.Vaidlustatud korraldus baseerub muu hulgas asjaolul, et sellele alale oli kehtestatud Vändra Vallavolikogu 05.07.2016 määrusega nr 11 osaline teemaplaneering. Selles ei ole ka vaidlust. Korralduses nr 197 on viidatud ehitusseadustiku § 39 lõikele 1, mille kohaselt annab ehitusloa kohaliku omavalitsuse üksus, kui seaduses ei ole sätestatud teisti ning nähtuvalt Põhja-Pärnumaa valla kirjalikust vastusest kaebusele lähtus kohalik omavalitsus eelkõige sellest, et ehitusseadustiku §-s 44 fikseeritud ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ei esinenud. Kaebaja on teinud seonduvalt ehitusloa väljastamisega küll mitmeid-, sealhulgas ka populaarkaebusele omaste tunnustega etteheiteid, kuid ühelegi ehitusseadustiku §-s 44 fikseeritud konkreetsele keeldumise alusele ei ole seejuures viidatud. Ehitusloa puhul ei ole tegemist planeeringuga ning selle peale ei saa populaarkaebust esitada. Samuti ei nähtu selgelt ning üheselt mõistetavalt kuidas aktsiaseltsile Elering väljastatud ehitusluba kaebaja õigusi rikub. Õiguste rikkumiseks ei saa pidada halduskohtumenetluse seadustiku tähenduses pelgalt seda, et olukorras, kus kaebaja soovib ka ise vastavas valdkonnas aktiivselt ning võimalikult mastaapselt tegeleda, jääb osa äriplaanist realiseerumata või siis ei pruugi see realiseeruda ideaalilähedaselt. Sisuliselt ongi kaebaja seostanud kogu temaatikat Tootsi tuulepargiga, tuulepargi kinnistu omandamise sooviga ja aktsiaseltsi Eesti Energia rolli või võimaliku rolliga selles, väites, et kui Tootsi tuulepargi arendajaks peaks osutuma kaebaja, ei olevat tal enam võimalik Sopi kinnistule alajaama rajada. Kaebaja peab lubamatuks olukorda, kus aktsiaseltsile Elering kui Tootsi tuulepargi kinnistu enampakkumisel ilmselgelt mitte osalevale isikule antakse ehitusõigus Sopi kinnistule alajaama rajamiseks, kusjuures ilma teadmiseta, kes üldse võiks hiljem osutuda Tootsi tuulepargi rajajaks. Siinkohal tuleb nõustuda kolmanda isiku seisukohaga selles, et vastustajal ei olnud kohustust ega õiguslikku alust jätta ehitusluba väljastamata pelgalt seetõttu, et esialgu on ebaselge, kes võib omandada Tootsi tuulepargi maa-ala. Taolist alust ehitusseadustiku §-s 44 ei sisaldu. Tuulepargi maaala tulevase omandamise mõttes on kõik tuulepargi rajamisest huvitatud isikud samas seisus. Mis puutub aga võimalikesse hilisematesse arengutesse, siis on kolmas isik märkinud, et AS-i Elering rajatava põhivõrguga liitumise lülitusalajaama puhul on tegemist planeeringuvälise alajaamaga, mille
ehitus ei piira kaebaja soovitud alajaama ehitust. Seda on kinnitanud ka vastustaja, nõustudes eelnimetatud selgitusega selles, et Sopi kinnistule lülitusalajaama ehitamine ei takista Tootsi tuulepargi projekti (hilisemat) realiseerimist. Ilmselt möönab seda ka kaebaja, sest 15.07.2019 esitatud täiendavates seisukohtades, milles on viidatud küll vaidlustatud korralduse motiveerimispuudutele, kuid lisaks eelnimetatule on märgitud selle punktis 2.4, et kui vastustaja oleks korralduses sõnaselgelt esile toonud, et tegemist ei ole teemaplaneeringujärgse alajaamaga, ei oleks õiguslikku ebaselgust tekkinud ega ka (võimalikku) arusaama, et ühe ehitusloa väljastamisega on ehitusõigus vastustaja seisukohalt ammendunud. Seoses eelnimetatuga märgib kaebaja veel sama seisukoha punktis 2.6, et kui kohus peakski leidma, et põhjendamispuudustega korraldust ei saa tühistada, siis tuleks menetluskud jätta vastustaja kanda.
14.Olenemata sellest, et vaidlustatud korraldust oleks võinud ka põhjalikumalt motiveerida ja isegi sel juhul, kui pidada mõnda kaebaja tõstatatud küsimustest jätkuvalt vaieldavaks või vastustaja seisukohti teatavas kontekstis endiselt vastuolulisteks, ei ole haldusaktide tühistamiseks või nende õigusvastaseks tunnistamiseks siiski alust. Kaebuse rahuldamiseks või osaliseks rahuldamiseks ei ole alust eelkõige seetõttu, et haldusasja materjalist nähtuvalt ei ole AS Eesti Elekter võrreldavat ehk konkureerivat ehitusluba vastava alajaama rajamiseks Sopi alajaama kinnistule kolmanda isikuga samaaegselt taotlenud ning AS Elering taotluse rahuldamise taustal ei ole kaebaja õiguste rikkumist ilmnenud. Küll aga saab kaebaja seisukohaga mingil määral arvestada kolmandale isikule väljamõistetavate menetluskulude kindlakstegemise juures ning taotletavaid kulusid vähendada.
15.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse need kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Samas on esitanud tähtaegselt menetluskulude hüvitamise taotluse kolmanda isikuna protsessi kaasatud aktsiaselts Elering. Kolmas isik taotleb õigusabikulude hüvitamist kokku summas 10098 eurot, milles sisaldub ka käibemaks (I kd, tl 196). Kolmas isik on taotlenud õigusabikulu väljamaksmist koos käibemaksuga ning kohus lähtub sellest. HKMS § 108 lg-s 8 on sätestatud, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kolmas isik oli vastustaja poolel. Samas peab kohus lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 109 lõikest 6 välja mõistma üksnes vajaliku ja põhjendatud menetluskulu. Kaebaja on kolmanda isiku menetluskulu põhjendatuse küsimuse ühtlasi ka tõstatanud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskulu kindlaksmääramine jääb alati mingil määral hinnanguliseks, kuid arvestades käesoleva haldusasja mahtu ning vaidluse keerukusastet tuleks kolmanda isiku taotletud 10098 euro suurust õigusabikulu ka mõnevõrra ülemääraseks pidada. Seda, et kulud üldse välja mõistmata jätta, kohus põhjendatuks ei pea, sest tegemist ei ole haldusorganiga ning vaidlus on olnud kolmanda isiku jaoks küllalt olulise tähendusega. Lähtuvalt eeltoodust mõistab kohus kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja kolme tuhande euro suuruse õigusabikulu, milles sisaldub ka käibemaks. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.