lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-19-1664/7

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 09.09.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-1664/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.09.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
887
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 2, 4Kaebuse tagastamineVangS § 55 lg 2Kinnipeetava üldfüüsiline seisund

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-19-1664/9Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium22.10.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (4)

lahend.ee
3-24-874/5Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja27.03.20243-23-2269/4Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja26.10.20233-19-1818/21Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium21.01.20213-19-1818/14Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja12.03.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-1664

Määruse kuupäev

9. september 2019

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X. kaebus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada kaebajal jalutusaedades ja spordiväljakutel särgita viibida

Menetlusosalised

Kaebaja X. Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada X.e kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1.Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra (edaspidi kodukord) p 4.2 kohaselt on kinnipeetav (välja arvatud vahistatu) kohustatud väljaspool enda elukambrit kandma vangla riietust ja olema korrektselt riietatud. Tartu Vangla võimaldas varem kinnipeetavatel viibida suveperioodil jalutuskäigul palja ülakehaga. Tartu Vangla direktor nõudis 3. juuli 2019. a teavitusega vangla infotahvlil kodukorra punktist 4.2 kinnipidamist ja keelas kinnipeetavatel viibida värskes õhus (nii jalutuskäigul kui ka spordiväljakul) palja ülakehaga.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 01.09.20263-26-1736/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2082/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-2195/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.X. (edaspidi kaebaja) esitas 23. juulil 2019 vanglale vaide lõpetada alates 3. juulist 2019 kehtiv keeld, mille kohaselt ei või kinnipeetavad viibida jalutusaedikus ja spordiväljakul palja ülakehaga. Justiitsministeerium jättis 26. augusti 2019. a vaideotsusega nr 11-7/1049-7 vaide rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 1. septembril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja on seisukohal, et vangla piirang on ebaseaduslik. Kaebaja soovib, et taastataks endine olukord ja ta saaks jalutusaedikus või spordiväljakul viibides kanda vanglariietust osaliselt ehk olla palja

3-19-1664 ülakehaga. Sarnane võimalus on olnud Tartu Vanglas alates 2016. aastast. Kaebaja on seisukohal, et kuna ta saab viibida iga päev üks tund värskes õhus ajal, mida ta ise ei saa valida, on see ainus võimalus viibida päikesevalguses ja tihti ületab välisõhu temperatuur taseme, mida eestlane riietatult taluda soovib. Mõistlikul määral päikesevalguse käes viibimine on kinnipeetava tervisele kasulik. Vangistusseaduse (VangS) § 46 lg-st 1 tuleneb kaebaja arvates üksnes kohustus vangla riideid kanda ajal, mil kinnipeetav üldse riideid kannab. Norm ei sätesta riiete kogust ega kohta, kus neid kandma peab. Ühtlasi ei nõustu kaebaja Justiitsministeeriumi vaideotsuses toodud põhjendustega.

KOHTU SEISUKOHT

4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
5.Kaebaja vaidlustab Tartu Vangla direktori 3. juuli 2019. a teadet, millega vangla direktor nõudis kodukorra punktist 4.2 kinnipidamist ja keelas kinnipeetavatel viibida värskes õhus palja ülakehaga, s.t kinnipeetavatel keelati värskes õhus viibides T-särgi seljast võtmine.
6.HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
7.Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist juhtumiga, kus kaebaja õigusi oleks intensiivselt rikutud ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
7.1.Kaebaja on viidanud, et ilma särgita päikese käes viibimise võimaluse puudumine on ohuks tema tervisele. Kohus möönab iga inimese vajadust D-vitamiini saamiseks ja seda, et üldiselt soovitatakse selleks viibida päikese käes, kuid ei nõustu sellega, et kaebajal puudub igasugune võimalus päikese käes viibida või et T-särgiga päikese käes viibimine on tema tervist ohustav. VangS § 55 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Tartu Vangla kodukorra p 4.2 kohaselt peab kinnipeetav väljaspool elukambrit viibides kandma vangla riietust ja olema korrektselt riietatud. Seega on riietuse kandmine vanglas reegliks, millest erandite tegemise võib ilmselt tingida ainult väga mõjuv põhjus. Palja ülakehaga jalutuskäigul viibimise keelamisega ei riivata intensiivselt kaebaja õigusi. Kodukorra p 3.5 kohaselt kuuluvad vangla riietuse hulka muu hulgas T-särgid ja lühikesed püksid (välja arvatud vahistatule). Järelikult on kaebajal võimalus viibida jalutuskäigul T-särki ja lühikesi pükse kandes, mis on Eesti kliimaolusid arvestades suvel asjakohane riietus. Kaebaja ei ole ka välja toonud erilisi asjaolusid (nt seoses tervisliku seisundiga), mis õigustaksid tal jalutuskäigul olla palja ülakehaga. Samuti puudub alus arvata, et vajaliku koguse D-vitamiini saamiseks peab isik viibima päikese käes tingimata palja ülakehaga. Arvestades Eestis üldiselt valitsevaid kliimaolusid ning jalutuskäigul viibimise keskmist kestust, ei ole T-särgis jalutuskäigul viibimisel ülekuumenemise oht reaalne.
7.2.Kohtu hinnangul on kodukorra punkti 4.2 eesmärgiks viisakuse ja distsipliini tagamine vanglas, mis seisneb korrektses riietumises ehk keegi ei liigu väljaspool kambrit riietamata või osaliselt riietatult. Vaideotsuse kohaselt kehtib kodukorra punkt 4.2 muutumatult alates
11.veebruarist 2013. Kohus peab põhjendatuks Justiitsministeeriumi seisukohta, et asjaolu, et vangla ei nõudnud kinnipeetavatelt suveperioodil selle sätte täitmist, on tõlgendatav ebaõige

3-19-1664 halduspraktikana ning selle jätkamise nõudmiseks alust ei ole. Kaebaja ei saa eirata õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

7.3.Kohus nõustub ka vaideotsuses tooduga, et kinnipeetava lubamine viibida jalutuskäigul või spordiväljakul palja ülakehaga võib raskendada vanglas julgeoleku tagamist, sest kinni peetavate isikute erineva riietuse abil on võimalik kinnipeetavaid eristada teistest vangla territooriumil viibivatest isikutest.
7.4.Kohus ei nõustu kaebaja väitega selle kohta, et tihti ületab välisõhu temperatuur taseme, mida eestlane riietatult taluda soovib. Kuigi päikesepaiste ja palavus on suvisel perioodil paratamatu, on Eesti kliimaolusid arvestades tavapärase suve temperatuurid kõikuvad ning ei ole kõrged terve suve vältel. Samuti peavad väljaspool vanglat viibivad isikud palava ilmaga olema riietatud, kuna avalikes kohtades palja ülakehaga viibimine ei ole kooskõlas kehtivate moraalinormidega.
7.5.Kui kaebajal on terviseprobleemid, mida ta seostab D- vitamiini puudusega, siis tuleb tal pöörduda arsti poole. Kui kaebaja ei ole rahul talle osutatud tervishoiuteenusega (kaebaja läbivaatamine, diagnoosi määramine, ravimine, nõustamine või muul viisil tervishoiuteenuse osutamine arsti poolt), siis on kaebajal õigus pöörduda hagiga maakohtusse.
8.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebaja õigusi ei ole antud juhul intensiivselt riivatud ning asjas selgunud asjaoludel ei pea kohus kaebuse rahuldamist tõenäoliseks. Seetõttu tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20263-26-195/13Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium