Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 06.09.2019. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond väljastas 06.10.2017 otsusega nr 3-5/1228 projekteerimistingimused Rüütli tn 49 hoone rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks üle 33% (tl 13-15). Ringi tn 4 kinnistu omanikud OÜ Kleinhaus ja OÜ Eksport Lines esitasid 02.11.2017 vaide projekteerimistingimuste tühistamiseks ja/või vajadusel uute projekteerimistingimuste andmiseks. Pärnu Linnavalitsuse 11.12.2017 korraldusega nr 62 jäeti vaie selle põhiosas küll rahuldamata, kuid samas anti planeerimisosakonnale korraldus lisada vaidlustatud projekteerimistingimustele täiendavalt punkt 3.4, mis seostus ventilatsioonisüsteemi lahenduste täpsustamisega (tl 11-12).
2.OÜ Kleinhaus ja OÜ Export Lines esitasid Tallinna Halduskohtule 15.01.2018 Pärnu Linnavalitsuse 11.12.2017 korralduse nr 62 ning 06.10.2017 otsuse nr 3-5/1228 peale kaebuse, milles sisaldus ka esialgse õiguskaitse taotlus 06.10.2017 otsuse nr 3-5/1228 kehtivuse peatamiseks (tl 5-6).
3.Tallinna Halduskohtu 31.01.2018 määrusega jäeti OÜ Kleinhaus ja OÜ Export Lines esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata (tl 39).
4.Tallinna Halduskohtu 26.03.2018 ja 04.05.2018 määrustega jäeti kaebus käiguta. Kaebajad vastasid määrustele 04.04.2018 ja 11.05.2018.
5.Tallinna Halduskohtu 15.06.2018 määrusega tagastati kaebus selle esitajatele läbivaatamatult (tl 65-66). Seejuures pidas kohus vajalikuks selgitada, et vastustajat ei saa kohustada formuleerima projekteerimistingimuste punkte täpselt sellises sõnastuses nagu kaebajad seda soovivad.
6.Kaebajad vaidlustasid eelnimetatud 15.06.2018 määruse, mis puudutas kaebuse tagastamist. Tallinna Ringkonnakohtu 03.08.2018 määrusega rahuldatigi OÜ Kleinhaus ja OÜ Export Lines määruskaebus ja tühistati Tallinna Halduskohtu 15.06.2018 määrus (tl 79-81). Ringkonnakohus möönis, et kaebuse taotlused ei vastanud küll halduskohtumenetluse seadustiku terminoloogiale, kuid tegelik eesmärk on olnud mõistetav.
7.Arvestades asjaolu, et määruskaebuse esitamise järgselt asus osaühinguid esindama advokaat, jäeti kaebus Tallinna Halduskohtu 20.09.2018 määrusega veelkord käiguta, et kaebajad saaksid üle täpsustada ja formuleerida, millise(d) nõude(d) nad lõppkokkuvõtteks esitada soovivad (tl 82-83).
8.Kaebajad esitasid kohtule 05.10.2018 kaebuse täpsustuse milles teatasid, et soovivad Pärnu Linnavalitsuse 06.10.2017 otsusega nr 3-5/1228 väljastatud projekteerimistingimuste tühistamist ja ka 21.12.2017 otsuse nr 3-5/1814, millega täiendati projekteerimistingimusi, tühistamist (tl 84-85).
9.Tallinna Halduskohtu 08.10.2018 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 86). Vastustaja on kaebusele 09.11.2018 vastanud (tl 87-91). Vastustaja hinnangul oleks ühtlasi vaja kaasata menetlusse ka projekteerimistingimuste adressaat ehk Rüütli 49 kinnistu omanik, sest kohtulahendiga otsustatakse Rüütli 49 kinnistu omaniku õiguste ja/või kohustuste üle.
10.Tallinna Halduskohtu 15.01.2019 määrusega võimaldati kaebajal esitada kirjalik arvamus Pärnu linna 09.11.2018 vastuse osas (tl 102). Kaebajad esitasid oma arvamuse 15.02.2019. Kaebajad vastustaja seisukohta kolmanda isiku kaasamiseks põhjendatuks ei pidanud.
11.Tallinna Halduskohtu 21.06.2019 määrusega määrati asi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses (tl 136).
12.Tallinna Halduskohtu 02.09.2019 määrusega muudeti kohtuotsuse teatatavakstegemise aega.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
13.Projekteerimistingimuste punkti 2.16 kohaselt tuleb Rüütli 46 kinnistu juurdepääs lahendada Rüütli tänavalt ning ehitusprojekti koosseisus tuleb esitada kavandatava restorani teenindamiseks vajaliku transpordi juurdepääsu lahendus ning lisada vastavasisulised kokkulepped juurdepääsu tagamiseks. Samas on vastustaja 11.12.2017 korralduse nr 62 punktis 4 toodud, et tulenevalt muinsuskaitse eritingimustest kuulub olemasoleva hoone Rüütli tänava äärne eesaed säilitamisele ning ligipääsu tagamiseks Rüütli tn 49
kinnistu siseõue on projekteerimistingimustes tehtud ettepanek lahendada see võimalusel servituudiga naaberkinnistute kaudu. Seega on projekteerimistingimused vastuolus vastustaja selgitusega.
14.Kaebajate arvates võiks projekteerimistingimuste punkti 3.5 tõlgendada ka viisil, mis võimaldaks lahendada kavandatava juurdeehituse ventilatsiooni ka muul viisil, kui korstnate kaudu, kui see ei ole korstnate kaudu võimalik. Ventilatsioonisüsteemi korstnate kaudu lahendamine ei olegi kaebajate arvates tõenäoliselt võimalik, sest suure köögi õhuhulk, mis on vaja välja tõmmata, on olemasolevate korstnate lõõride ristlõike jaoks liiga suur. Seega oleks projekteerimistingimuste kohaselt täidetud tingimus lahendamaks ventilatsioon muul viisil kui korstnate kaudu ega ole projekteerimistingimustes kohustust viia väljapuhk juurdeehitise katuseharjale. Projekteerimistingimustega kooskõlas olev ehitusprojekt on aga eelduseks ehitusloa väljastamisele, ehk siis saaksid sellisel juhul kahjustada kaebajate huvid. Samuti on kaebajatele teadaolevalt projekteerimistingimused vastuolus muinsuskaitse eritingimustega.
15.Täiendavas 15.02.2019 seisukohas selgitavad kaebajad, et projekteerimistingimuste alusel väljastatav ehitusluba lubab ehitada ehitise, mille tulemusel asuks Rüütli 49 hoone ventilatsioonisüsteem 4 meetri kaugusel Ringi 4 sundventilatsiooni õhu sissevõtust. Rüütli 49 hoonesse rajatakse restoran, mille igapäevategevuses tekib suurel määral toidutegemiselõhnasid, mis häirib kaebajatel endale kuuluvate kinnisasjade kasutamist ning vähendab ka nende väärtust. Lisaks häirib kaebajatele kuuluvate kinnisasjade kasutamist ja vähendab väärtust Rüütli 49 kinnistule ligipääsu rajamine läbi Ringi 4 kinnistu. Projekteerimistingimuste sellisel kujul väljastamisel on rikutud kaebajate õiguseid, milleks vastustaja vastavalt põhiseadusele kohustatud on. Kaebajad jäävad ikkagi seisukohale, et projekteerimistingimustes sisalduv juurdepääsu korraldus on vastuolus muinsuskaitse eritingimustega ja/või ei ole tingimused üheselt arusaadavad. Vastavalt EhS § 26 lg p-le 6 määratakse tõesti projekteerimistingimustega asjakohasel juhul hoone või olulise rajatise arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused, kuid käesoleval juhul on need aga sisuliselt määramata jäetud ning selle asemel on jäetud täielikult projekteerimistingimuste tellija enda otsustada, kuidas ta ventilatsiooni lahendab. Arusaamatuks jääb vastustaja väide, et mingid küsimused selguvad projekteerimise käigus. Muinsuskaitse eritingimustes ei ole keeldu vajadusel korstnapitsi laiendada. Samuti puudub keeld rajada katusele väljavise. Eeltoodust tulenevalt on väljaviske asetsemine juurdeehituse katuseharjal kooskõlas muinsuskaitse eritingimustega ega rikuks ka kaebajate õigusi. Seega peaksid sellisena asetsevalt projekteerimistingimused ventilatsiooni väljaviset ka käsitlema. Kaebajatele jääb ebaselgeks ka projekteerimistingimuste väljastamise lubatavus. Vastustaja ei ole oma selgitamiskohustust selles osas täitnud.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
16.Vastustaja on seisukohal, et Rüütli 49 hoone rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks antud projekteerimistingimused on õiguspärased. Projekteerimistingimusi on menetletud kõiki menetlusnõudeid järgides, vastates kehtiva õiguskorra nõuetele. Projekteerimistingimused ei riku ega riiva ülemäära ühegi isiku subjektiivset õigust ega kahjusta avalikku huvi, projekteerimistingimused on kooskõlas nii muinsuskaitseliste nõuetega kui muude valdkonda reguleerivate õigusnormidega.
17.Kaebajad ei ole kaebuses ega täpsustatud kaebuses viidanud ühelegi seaduse sättele või muule õigusaktile, millega projekteerimistingimused on vastuolus või mille kohaldamine nende seadusega kaitstud õigust rikub või riivab.
18.Vaidlus on projekteerimistingimustega määratud arhitektuuriliste ja ehituslike tingimuste (§ 26 lg 4 p 6) ning liikluskorralduse (§ 26 lg 4 p 9) üle. Projekteerimistingimused on lähteandmed, mille eesmärgiks on anda siduvad nõuded ehitiste projekteerimiseks, määrates kindlaks need piirid, mis on ehitusprojekti koostamisel kohustuslik täita. Projekteerimistingimused ei ole ehitusprojekt, see ei anna õigust ehitamiseks
ega sisalda konkretiseeritud tingimusi, juhiseid arhitektuurse lahenduse ja ehitus-tehniliste (konstruktsioonid jne) nõuete ja nende ehitamise kohta, need lahendatakse ehitusprojektiga. Vaidlusaluse ventilatsioonisüsteemi väljavise hõlmab nii arhitektuurilisi (väljapaistvad) kui ka ehitus-tehnilisi tingimusi. Liikluskorralduse tingimuste käsitlemise vajadus projekteerimistingimustest tulenes sellest, et Rüütli 49 kinnistu paikneb tiheasustuse piirkonnas. Projekteerimistingimustega on seatud liikluskorralduslik tingimus, milline peab olema lahendatud enne ehitusloa saamiseks taotluse esitamist. Projekteerimistingimuste punktis 2.16 on üheselt ja arusaadavalt sätestatud nõue, mille kohaselt peab omavalitsusele esitatava ehitusprojekti koosseisus olema kavandatava restorani teenindamiseks vajaliku transpordi juurdepääsu lahendus Rüütli 49 kinnistule (vastavasisulised kokkulepped).
19.Kuivõrd Rüütli 49 kinnistu paikneb muinsuskaitsealal, on projekteerimistingimuste koostamisel lisaks taotleja soovidele arvestatud (lähtutud) muinsuskaitse eritingimustest, millega nähakse ette ehitise ehitamise nõuded (MuKS § 35 lg 3). Rüütli 49 kinnistule antud muinsuskaitse eritingimuste kohaselt tuleb tagada hoone kehandi säilimine, hoonet ei tohi laiendada Rüütli ning Ringi tänava poole, juurde- ja ümberehitatav osa peab jääma hoonest lõunapoolsele kinnistu küljele. Lubatud on aga hoone katust tõsta, kuid mitte rohkem kui 1 meeter olemasolevast katuseharjast, lubatud on hoone lõunapoolsele (kinnistu sisehoovi poolne) katusele paigaldada katuseaknad katuse tasapinnaga tasa, seejuures tuleb säilitada korstnajala- ja pitsi olemasolev asukoht, taastada tuleb ajakohase lahendusega korstnapits, paigaldada korstnapitsidele ajakohased plekist mütsid. Projekteerimistingimused vastavad muinsuskaitse eritingimustele. Projekteerimistingimustega on lubatud vastavalt muinsuskaitse eritingimustele hoone kõrgus, katusetüüp ja katusekalle. Vastustaja on seisukohal, et projekteerimistingimuste ja korralduse nr 62 vahel vastuolu puudub.
20.Projekteerimistingimused ei käsitle hoone ruumide jaotust, nende suurust ja paiknemist hoones, mille tõttu ei ole ega saagi olla mingisugust alust või põhjust väita midagi Rüütli 49 hoonesse kavandatava köögi suuruse, paiknemise ja selle õhu hulga kohta. Need asjaolud selguvad projekteerimise käigus. Kaebajate esitus on selgelt oletuslik ja põhjendamata. Kaebajad ei ole esitanud mingeid asjaolusid ega tõendeid, millest saaks või võiks järeldada, et nendel on ventilatsioonisüsteemi väljaviske arhitektuuriliste ja tehniliste lahenduste leidmiseks või nende üle otsustamiseks vastav pädevus.
KOHTU PÕHJENDUSED
21.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Pärnu Linnavalitsuse 06.10.2017 otsust nr 3-5/1228 ja 21.12.2017 otsust nr 3-5/1814 ning taotletud nende tühistamist. Pärnu Linnavalitsuse 06.10.2017 otsusega nr 3-5/1228 väljastati projekteerimistingimused Rüütli tn 49 hoone rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks üle 33% ning 21.12.2017 otsusega nr 3-5/1814 on eelnimetatud projekteerimistingimusi täiendatud.
22.Vaidlustatud projekteerimistingimuste andmisel on lähtutud planeerimisseaduse § 125 lõikest 5, mille kohaselt võib kohalik omavalitsus lubada detailplaneeringut koostamata laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jääval kinnisasjal ühe hoone ja seda teenindavad rajatised kui ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda arvestades piirkonna hoonestuslaadi (p 1) ning üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused ja ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega. Antud juhul oli tegemist ehitise rekonstrueerimise ja laiendamisega üldplaneeringus määratud tingimuste kohaselt ning seetõttu ei pidanud vastustaja detailplaneeringu koostamist ka tarvilikuks.
23.Seda, et ehitis ei sobituks mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades piirkonna hoonestuslaadi, ei ole esialgses kaebuses ka väidetud, samuti ei ole protsessi varasemas faasis
olnud vaidlust seonduvalt vastava ala üldplaneeringus määratud kasutus- ja ehitustingimustega, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimustega ning ehitise püstitamise või rekonstrueerimise (võimaliku) vastuoluga üldplaneeringus määratud muude tingimustega. 15.02.2019 arvamuses on aga kaebajad tõstatanud küsimuse projekteerimistingimuste väljastamise lubatavusest ning viidanud planeerimisseaduse § 125 lg 1 punktile 2, mille kohaselt oleks pidanud olema detailplaneeringu koostamine (siiski) nõutav kui olemasolevat hoonet laiendatakse üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust. See on küll õige, kuid vastavalt sama seaduse ja paragrahvi viiendale lõikele võis kohalik omavalitsus ka erandeid lubada kui ehitis sobitus mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda ja kui üldplaneeringus olid määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused ning ehitise püstitamine (rekonstrueerimine) ei oleks vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega. Ilmselt kaebajad erandite lubamise võimalikkust kui sellist siiski möönavad, sest samas 15.02.2019 arvamuses on palutud selgitada, kuidas juurdeehitus mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda sobib, millised on vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused ning millise dokumendi millisest punktist need tulenevad, sest kaebajad ei suutnud taolisi tingimusi tuvastada.
24.Vastustaja on tuginenud planeerimisseaduse § 125 lg 1 punkti 2 kohaldamisel üldplaneeringule ning leidnud, et mingisuguseid vastuolusid ei esine. Eelkõige ongi see vastustaja hinnata ning kohus selles osas haldusorgani asemel kaalutlusõigust teostada ei saa. Üldplaneering on Pärnu linna kodulehe kaudu kättesaadav ning kaebajad ei ole ka väitnud, et sellele ei oleks juurdepääsu olnud. Üldplaneeringu puhul on tegemist küllalt mahuka õigusaktiga ning vastavad tingimused võivad olla erinevates punktides ning osaliselt või teataval määral ka tuletatavad. Sellest aga ei saa automaatselt järeldada, et ehitis mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda ei sobituks või et vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused puuduksid. Kaebajatele on jäänud see küll mõnevõrra ebaselgeks, kuid seda, et juurdeehitus piirkonna väljakujunenud keskkonda ei sobituks, ei ole otseselt väidetud ega ka seda, et vastava ala üldisi kasutus- ja ehitustingimusi üldplaneeringus ei sisalduks. Osaühingu Kleinhaus asukohaks on märgitud Ringi 4, mis on Rüütli 49 hoone vahetus naabruses ning seega samas piirkonnas, millest peaks järelduma, et kaebajad olid piirkonna üldistest kasutus- ja ehitustingimustest teadlikud. Samas, mis puutub kaebajate tõstatanud küsimusse projekteerimistingimuste väljastamise lubatavusest lähtuvalt planeerimisseaduse § 125 lõikest 5, siis ei ole see ainutähenduslik. Küsimus on ka selles, et kas ja kuivõrd on vaidlustatavad projekteerimistingimused üldse kaebajate õigustega puutumuses. Nii näiteks on ühes projekteerimistingimuste vaidlustamisega seonduvas Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2019 määruse punktis 28 haldusasjas nr 3-17-2023 selgitatud, et planeerimisseaduse § 125 lõike 5 alusel antud projekteerimistingimusi ei ole võimalik vaidlustada avalikes huvides ja et projekteerimistingimuste vaidlustamise aluseks ei saa olla pelgalt väide, et projekteerimistingimuste väljastamise menetluse asemel oleks tulnud läbi viia detailplaneeringu menetlus, vaid projekteerimistingimusi, sealhulgas osas, mis puudutab nende võimalikku vastuolu üldplaneeringuga, saab vaidlustada üksnes juhul, kui riivatakse isiku subjektiivseid õigusi. Eelnimetatud määrus oli tehtud küll esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamise kontekstis, kuid olenemata eelnimetatust on need selgitused asjakohased ka käesoleva vaidluse lahendamise puhul.
25.Lähtuvalt eeltoodust tuleb käesoleva vaidluse puhul hinnata peamiselt seda, et kas ja kuivõrd võivad projekteerimistingimused kaebajate õigusi rikkuda, sest kaebuste rahuldamiseks ei piisa üksnes projekteerimistingimuste vastuolust või võimalikust vastuolust üldplaneeringuga või muinsuskaitse eritingimustega kui sellega ei kaasne kaebajate subjektiivsete õiguste piisavalt selget riivet.
26.Projekteerimistingimuste tühistamise nõuetega seonduvad etteheited on osaliselt taolised, mis on omased nõndanimetatud populaarkaebusele, kuid üks kaebajate põhiseisukohtadest väljendub selles, et ventilatsioonisüsteemi korstnate kaudu lahendamine ei oleks tõenäoliselt võimalik, sest suure köögi õhuhulk, mis on vaja välja tõmmata, oleks olemasolevate korstnate lõõride ristlõike jaoks liiga suur ja et
kavandatava juurdeehituse ventilatsiooni võiks lahendada ka muul viisil, kui korstnate kaudu, kui see ei peaks korstnate kaudu võimalikuks osutuma. Seonduvalt kriitikaga ventilatsioonisüsteemi (võimalike) lahenduste osas, tuleb nõustuda vastustajaga, et (konkreetset) selgitust, millel see põhineb, kaebusest ei ilmne ning etteheide on ka oletuslik. Vastustaja on kaebuse kohta esitatud kirjalikes vastuväidetes üsna asjakohaselt selgitanud, et seda kas Rüütli 49 ventilatsioonisüsteemi väljavise on lahendatav olemasoleva rekonstrueeritava hoone korstnate kaudu ja kas süsteem oleks kohane, ohutu ning eesmärki täitev, kontrollib omavalitsuse vastav spetsialist, kusjuures seda kooskõlastab järelevalve korras vastavalt ehitusseadustiku § 42 lg 7 p 1 veel ka Päästeamet, järgides seejuures muinsuskaitse eritingimusi. Kohus nõustub vastustaja eelnimetatud selgituste ja põhjendustega. Samuti tuleb nõustuda vastustajaga selles, et projekteerimistingimused ei käsita hoone ruumide jaotust, suurust ja paiknemist ning need selguvad projekteerimise käigus. Seetõttu on ka ennatlik avaldada midagi tõsikindlat (restorani)köögi kasutamise intensiivsuse- ja ventilatsioonisüsteemi suutlikkuse osas sellele reageerida. Ei saa etteulatuvalt eeldada, et projekteerimine ning hilisem ehitustegevus ei ole nõuetekohane. Ettenähtud nõudeid eirava tegevuse korral on kaebajatel võimalik seda sel juhul vaidlustada, kuid see on teine teema.
27.Kaebajad on teinud etteheiteid ka Rüütli 49 kinnistule kavandatava restorani teenindamiseks vajaliku transpordi juurdepääsulahenduse osas, väites, et see on muu hulgas ka muinsuskaitse eritingimustega vastuolus. Samas ei selgu kuidas see kaebajate õigustele mõju võib avaldada ning seega jäävad need paljasõnalisteks, millega ei sa arvestada. Kaebajad on oma esialgses kaebuses küll märkinud, et ilma normaalse ligipääsuta juurdeehituse korral võib Rüütli 49 arendajal tekkida tulevikus õigustatud ootus ligipääsu võimaldamiseks naaberkinnistute kaudu, kuid esiteks on see arvamus puhtalt oletuslik ja ka sisuliselt asjassepuutumatu, sest võimaluses või kavatsuses naaberkinnistute omanikega juurdepääsu osas kokkuleppeid sõlmida, ei saa olla midagi taunitavat. Taoline küsimusepüstitus on praegu ka mõnevõrra ennatlik. Vaidlustatud projekteerimistingimustes ongi märgitud, et hilisema ehitusprojekti raames peab olema esitatud ka kavandatava restorani teenindamiseks vajaliku transpordi juurdepääsu lahendus, lisades sellele vastavasisulised kokkulepped juurdepääsu tagamiseks.
28.Mis puutub aga kaebajate väidetesse transpordi juurdepääsulahenduse ja ka vaidlustatud otsustuse muude punktide võimaliku vastuolu kohta muinsuskaitsetingimustega, siis ei ole see küsimus kaebajate hinnata. Vastustaja on õigesti osundanud vaidlustatud haldusaktide vastuvõtmise ajal kehtinud muinsuskaitseseaduse § 35 lõikele 1, mille kohaselt võib muinsuskaitsealal paiknevat ehitist restaureerida ainult muinsuskaitse eritingimusi järgiva projekti alusel, kusjuures vastavalt sama paragrahvi lõigetele 4 ja 5 tuleb vastavad projektid Muinsuskaitseametiga kooskõlastada ning pärast kooskõlastamist annab amet välja ka tööde alustamise loa, välja arvatud siis kui tööde tegemiseks on nõutav kohaliku omavalitsuse või Tehnilise Järelevalve Ameti nõusolek või ehitusluba. Samas peab taoline Tehnilise Järelevalve Ameti nõusolek või ehitusluba olema eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud. Taoliste küsimuste lahendamine aga naaberkinnistute omanike kompetentsi ei kuulu. Kaebajad võiksid sellele tugineda üksnes siis kui muinsuskaitse eritingimuste väidetava eiramisega peaks kaasnema ka nende subjektiivsete õiguste rikkumine, mida aga antud juhul täheldada ei saanud.
29.Lähtuvalt eeltoodust ei olnud kaebuste rahuldamiseks alust, sest kaebajate subjektiivsete õiguste olemuslikku riivet ei ilmnenud ning rekonstrueeritav ehitis nende huve ülemääraselt kahjustada ka ei saa, vähemalt mitte praeguses menetlusjärgus, sest projekteerimistingimuste väljastamise faasis ei ole taolised etteheited kuigi olemuslikud. Projekteerimistingimuste väljastamisega neid tagajärgi, mida kaebajad pelgavad, veel ei kaasneks ning subjektiivseid õigusi saaks rikkuda alles vastav ehitustegevus, kuid seoses eelnimetatuga ei saa etteulatuvalt eeldada, et vastavat kooskõlastusreeglistikku ning ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks ettenähtud norme ei järgita. See oleks ennatlik. Vastustaja on tõstatanud ka küsimuse Rüütli 49 kinnistu omaniku kui projekteerimistingimuste adressaadi kolmanda isikuna menetlusse kaasamise vajadusest, kuid otsese taotlusena ei ole seda vormistatud (tl 89). Samas on kaebajad seda siiski pigem taotlusena tõlgendanud ja kaasamisele vastu vaielnud, mistõttu lahendab kohus nimetatud
küsimusepüstituse või taotluse sisuliselt ning arvestades asjaolu, et see on eraldi vaidlustatav, kajastab seda ka lahendi resolutsioonis. Kolmandad isikud saab vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 20 lg 1 kaasata menetlusse siis kui kohtulahendiga võidakse otsustada nende õiguste või kohustuste üle. Samas on vaja arvestada ka vastava vaidluse eripära ning seda kas kolmandal isikul oleks põhjust tugineda sellele, et vastav haldusakt peaks igal juhul kehtima jääma. Kaebajad on märkinud viitega ühele varasemale Riigikohtu lahendile, et antud juhul ei peaks kolmandal isikul olema tekkinud sellist õiguspärast ootust, et projekteerimistingimused igal juhul kehtima jäävad, kusjuures vastustaja saab vajadusel ka uued projekteerimistingimused välja anda, mistõttu ei oleks kolmanda isiku kaasamine põhjendatud. Ilmselt jääb see küll mingil määral vaieldavaks, kuid antud juhul peab kohus põhjendatuks lähtuda kaebajate positsioonist ning Rüütli 49 kinnistu omaniku või omanike kolmanda isikuna menetlusse kaasamise taotlus jääb rahuldamata. Seejuures arvestab kohus ka asjaolu, et vastustaja küsimusepüstitus või taotlus oli küllalt lakooniline ning ilma sisuliste põhjendusteta. Projekteerimistingimusi ja nende vastavust muinsuskaitse eritingimustele hindab eelkõige vastustaja ning kolmandatel isikutel selles tähenduses olulist rolli ei ole, mistõttu ei ole ka nende menetlusse kaasamine vältimatult tarvilik.
30.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitajate kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.