Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Janar Jäätma
Määruse tegemise aeg ja koht
6. september 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1387
Haldusasi
XX kaebus Hiiumaa valla Emmaste osavalla vanema 20. juuni 2019. a otsuse nr 8-2/263-1 tühistamiseks ja Hiiumaa Vallavolikogu kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26. juuli 2019. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Hiiumaa vald
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26. juuli 2019. a määruse peale haldusasjas nr 3-19-1387.
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26. juuli 2019. a määrus haldusasjas nr 3-19-1387 muutmata.
Tagastada XX määruskaebuselt haldusasjas nr 3-19-1387 tasutud riigilõiv 15 (viisteist) eurot ja kanda see MM (isikukood XXXXXXXXXXX) arveldusarvele nr EE721700017000321497 Luminor Bank AS-s.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise (ÕVVTK) Hiiu maakonnakomisjon tunnistas 08.04.1994 otsusega nr 2619 LL, MM ja OO (igaüks 1/3 osas) omandireformi õigustatud subjektideks Emmaste vallas asuva Seere nr 7-a maaüksuse (endine kinnistu nr 8365, pindala 66,80 ha) suhtes. Emmaste Vallavalitsuse 29.05.1995 korraldusega nr
3-19-1387 96 ja 21.01.1997 korraldusega nr 21 on Seere nr 7-a maaüksusest LL-le vastavalt tagastatud 18,3 ha (registriosa nr 16633; katastritunnused 17501:002:0121–17501:002:0124; sihtotstarve 100% maatulundusmaa) ja määratud kompensatsioon 3,97 ha eest. Emmaste Vallavalitsus tagastas 04.12.1997 korraldusega nr 326 Seere nr 7-a maaüksusest omakorda 40,44 ha võrdsetes mõttelistes osades MM-le ja OO-le (registriosa nr 153233; katastritunnused 17501:001:0541– 17501:001:0545; sihtotstarve 100% maatulundusmaa). Pärast MM surma 09.01.2011 pärisid temale kuulunud osa tagastatud maast moodustatud kinnistust tema lapsed XX ja SS. Kinnistu omanikeks on praegusel ajal OO (1/2 kaasomandist), XX (1/4 kaasomandist) ja SS (1/4 kaasomandist).
2.XX esitas Hiiumaa Vallavolikogule 30.05.2019 vaide Emmaste Vallavalitsuse 04.12.1997 korralduse nr 326 tühistamiseks OO-le maa tagastamise osas, 30.09.1997 piiriprotokolli tühistamiseks OO tahteavaldust puudutavas osas ning maa tervikuna tagastamiseks MM-le või tema pärijatele XX-le ja SS-le. Kuigi MM ja OO on õigesti tunnistatud Seere nr 7-a maaüksuse osas õigustatud subjektideks, oleks kõnealune maa-ala tulnud omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 12 lg-te 1 ja 2 kohaselt tervikuna tagastada MM-le ja määrata OO-le selle eest kompensatsiooni. Toimikus puudub OO avaldus vara tagastamiseks või kompenseerimiseks. Maa tagastamiseks 30.09.1997 koostatud piiriprotokollil puudub OO allkiri, mistõttu on see tühine osas, mis puudutab OO tahteavaldust maa-alade looduses tagasivõtmiseks. OO ei ole ka hiljem osalenud kinnistute majandamises ja korrashoius (sh jättis mitmel aastal täitmata maamaksu tasumise kohustuse). Vaie on tähtaegne, sest XX tutvus vaide esitamise aluseks olevate dokumentidega (st vara tagastamise toimikuga) vallavalitsuse arhiivis 08.05.2019.
3.Hiiumaa valla Emmaste osavalla vanem tagastas 20.06.2019 otsusega nr 8-2/263-1 XX 30.05.2019 vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 3 alusel vaide esitamise tähtaja rikkumise tõttu. Vaie haldusakti või toimingu peale tuleb üldjuhul esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama (HMS § 75). MM ja OO, kellel oli õigus vaidlustada Emmaste Vallavalitsuse 04.12.1997 korraldust nr 326 hiljemalt 04.12.1998, ei ole seda vaidlustanud. Samuti ei ole vaidlustatud 30.09.1997 piiriprotokolli. XX ja SS said MM kaaspärijateks 03.06.2011 ning pidid hiljemalt pärandi vastuvõtmise ajaks olema teadlikud omandireformiga seotud aktidest ja toimingutest ning nende vaidlustamise võimalustest. Kuna vaidetähtaja lõppemisest on möödunud üle aasta, siis puudub HMS § 34 lg 3 kohaselt võimalus ka menetlustähtaega ennistada (st tegemist on õiguskindluse huvides sätestatud kategoorilise keeluga).
4.XX esitas Tallinna Halduskohtule 21.07.2019 kaebuse Hiiumaa valla Emmaste osavalla vanema 20.06.2019 vaide tagastamise otsuse nr 8-2/263-1 tühistamiseks ja Hiiumaa valla kohustamiseks vaadata tema 30.05.2019 vaie sisuliselt läbi hiljemalt 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Alternatiivselt palub kaebaja lahendada tema 30.05.2019 vaides esitatud nõuded sisuliselt. Kaebaja lootis, et Hiiumaa Vallavolikogu kontrollib vaides toodud asjaolusid ja lahendab selle sisuliselt, kuid selle asemel on Emmaste osavalla valitsus vaide tagastanud. Seega ei ole kaebaja vaiet menetlenud selleks pädev haldusorgan ja kaebajale ei tagatud võimalust realiseerida oma kaebeõigust. Volikogu oleks pidanud otsustama vaide rahuldamise või rahuldamata jätmise või suunama vaide lahendamiseks sisekontrollile.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 26.07.2019 määrusega XX kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel läbivaatamatult, sest kaebajal puudub Emmaste Vallavalitsuse 04.12.1997 korralduse nr 326 ja 30.09.1997 piiriprotokolli vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigus ning
2(5)
3-19-1387 seetõttu ei ole tal vaide tagastamise otsuse vaidlustamisega võimalik saavutada oma tegelikku eesmärki (s.o 04.12.1997 korralduse osalist tühistamist). Kui isik on vaidlustanud vaide tagastamise otsuse, siis on kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel õigustatud, kui on ilmne, et tagastatud vaiet ei saaks ühelgi juhul rahuldada. Sellises olukorras puudub kohtumenetluse raames vajadus hinnata vaide tagastamise õiguspärasust ja kohustada haldusorganit vaiet uuesti läbi vaatama, sest vaide esitaja eesmärk saab olla üksnes vaide rahuldamine, mitte selle menetlemine. Praegusel juhul saab kaebaja ainus mõeldav eesmärk olla 04.12.1997 korralduse osaline tühistamine, kuid selle saavutamine tema vaide või kaebuse alusel on ilmselgelt võimatu, sest nimetatud akt ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebajal ei ole praegu ega teki ka tulevikus mis tahes nõudeõigusi seonduvalt maa tagastamisega maareformi käigus. Kaebaja omandiõigus tekkis pärimise teel ning üksnes sellele osale õigusvastaselt võõrandatud maast, mis tagastati MM-le. Ülejäänud osaga endisest Seere nr 7-a talumaadest ei ole kaebajal mingisugust omandiõiguslikku puutumust. Ka pärimist reguleerivad normid ei näe pärijale ette võimalust asuda vaidlustama haldusakte argumendiga, et need rikkusid pärandaja subjektiivseid õigusi. Maa tagastamine maareformi käigus oli olemuselt ühekordne maa omandisuhete ümberkorralduse meede, mis lõppes maa tagastamise otsuse adressaatideks olevate isikute maaomanikena kinnistusraamatusse kandmisega. MM nõudeõigus ammendus maa tagastamise otsusega ja sellele järgnenud kinnistusraamatu kande tegemisega. Kaebaja ei saa vaidlustada maa tagastamist ega tagastamata jätmist, sest temal ei ole kunagi tekkinud ega saa tekkida õigust nõuda selle maa tagastamist endale. Kuna vaide ja kaebuse esitamise aluseks ei ole mitte haldusakti objektiivne õigusvastasus, vaid eeskätt isiku subjektiivsete õiguste rikkumine, ei ole XX esitatud vaide või kaebuse alusel võimalik maa tagastamise otsust ümber vaadata isegi siis, kui objektiivses mõttes oleks tuvastatav, et maa tagastamise menetluses on tehtud midagi valesti. Maareformi reguleerivad õigusaktid ei anna tagastatud maa hilisematele omanikele või selle isiku järglastele, kellele on jäetud mingi maa tagastamata, õigust vaidlustada maareformi käigus tehtud otsuseid. Vastupidine oleks ilmselges vastuolus õiguskindluse (õigusrahu) põhimõttega. Olenemata sellest, et maaüksuse tervikuna MM-le tagastamise korral olnuks kaebajal teoreetiliselt võimalik pärida rohkem maad, oli maa tagastamise nõudeõigus MM-l, kellel oli ka täielik õigus seda nõuet kujundada. Samuti oli MMil pärast omanikuks saamist maa suhtes täielik käsutusõigus ning ta oleks võinud selle oma eluajal ka võõrandada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.XX palub 22.08.2019 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata asi halduskohtule sisuliseks läbivaatamiseks. Halduskohus ei ole asja sisuliselt menetlenud ega küsinud isegi vastustaja arvamust kaebuse kohta. Kaebaja on nii vaides kui ka kaebuses toonud välja olulise asjaolu, et maa tagastamise aluseks olnud piiriprotokollil puudub OO allkiri. Piiriprotokolli tühistamine annab kaebajale aluse eeldada ka maa kaasomandisse tagastamise tühistamist. Kohtu poolt asjaolude selgitamise järel võinuks vastustaja oma senist seisukohta muuta ning vaidlustatud akti kohtumenetluse ajal kehtetuks tunnistada või pakkuda kaebajale kompromissi. Seetõttu jääb arusaamatuks kohtu seisukoht, et ebaseaduslikust piiriprotokollist ja sellel põhinevast maa tagastamise korraldusest ei tulene kaebajale õiguslikke tagajärgi. Kaebaja tutvus vara tagastamise toimikuga ja esitas seejärel pädevale haldusorganile (Hiiumaa Vallavolikogu) tähtaegselt vaide. Kaebuse lahendamine on kaebajale oluline, sest õigusvastasel haldusaktil põhinev kinnistusraamatu kanne vähendab tema osa kaasomandis ca 8 ha võrra, mille väärtuseks on ligikaudu 80 000 eurot. Halduskohus ei ole pööranud tähelepanu, et vaide lahendas Emmaste osavalla valitsus ehk samad ametiisikud, kes tegid ka varasema korralduse.
3(5)
3-19-1387
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 6).
8.XX 30.05.2019 vaidest (tl 4-6) ja 21.07.2019 kaebusest nähtuvalt on tema eesmärk saavutada Emmaste Vallavalitsuse 04.12.1997 korralduse nr 326 (tl 11) tühistamine OO-le maa tagastamise osas ning OO-le tagastatud maa andmine MM pärijate (s.o XX ja SS) omandisse. Kaebaja tugineb seejuures asjaolule, et 30.09.1997 piiriprotokollil (tl 10) puudub OO allkiri, kuigi ta on protokolli kohaselt piiride kättenäitamisel osalenud, samuti sellele, et õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise toimikus ei sisaldu väidetavalt OO avaldust Seere nr 7-a maaüksuse tagastamiseks või kompenseerimiseks.
9.Ehkki XX kaebuse esmasteks nõueteks on Hiiumaa valla Emmaste osavalla vanema 20.06.2019 otsuse nr 8-2/263-1 (tl 7-8) tühistamine ja Hiiumaa Vallavolikogu kohustamine vaadata tema 30.05.2019 vaie sisuliselt läbi, tuleb ka vaide tagastamise otsuse vaidlustamisel arvestada HKMS § 45 lg-s 4 sätestatud vaideotsuse vaidlustamise piirangutega. Kuna kaebaja ei ole väitnud ja kaebusest ka ei nähtu, et vaide tagastamine saaks eraldiseisvalt rikkuda kaebaja õigusi, siis omab vaide tagastamise otsus kohtumenetluses tähtsust esmajoones kaebetähtaja järgimise aspektist (HKMS § 47 lg 2), sest kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast (sh tähtaegadest), võib ta esitada halduskohtule sama nõudega kaebuse 30 päeva jooksul alates kohtueelset menetlust lõpetava lahendi teatavaks tegemisest. Seevastu näiteks juhul, kui vaie oli esitatud mõjuva põhjuseta hilinenult ja vaidetähtaega ei ennistata, ei mõjuta vaidluse kohtueelse lahendamise katse HKMS § 46 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohtusse pöördumise tähtaegade kulgemist (st ei lükka kaebetähtaja kulgema hakkamist edasi).
10.Olenemata sellest, kas vaidemenetlus on läbitud korrektselt või mitte, saab isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1) ehk kaebeõiguse tunnustamiseks peab vaidlustatud haldusakti või toiminguga kaebaja õiguste rikkumine olema vähemalt võimalik (st see ei tohi olla välistatud). Seepärast võib pidada põhjendatuks, et kui halduskohtu hinnangul ei oleks XX-l kaebeõiguse puudumise tõttu ühelgi juhul võimalik pöörduda halduskohtusse 04.12.1997 korralduse ja 30.09.1997 piiriprotokolli vaidlustamiseks, puudub vaide tagastamisega seonduva eraldi analüüsimiseks sisuline vajadus, sest see ei saaks mõjutada kaebuse lubatavust. Muu hulgas ei mõjuta kaebusega kohtusse pöördumise võimalusi asjaolu, et vaide tagastamisel on tuginetud üksnes vaidetähtaja möödalaskmisele (HMS § 79 lg 1 p 3), kuid mitte XX-l vaide esitamise õiguse puudumisele (HMS § 79 lg 1 p 1).
11.Eeltoodut arvestades võib halduskohtuga nõustuda, et kui XX-l puudub vaide esemeks olnud haldusakti või toimingu halduskohtus vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigus, siis tuleb kaebus igal juhul tagastada ja puudub sisuline vajadus hinnata kohtueelse menetluse läbimise korrektsust. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks kaebajale selgitada, et vaide või kaebuse esitamiseks seaduses sätestatud tähtaegade (HMS § 75; HKMS § 46 lg 1) kulgema hakkamine on seotud vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teadasaamisega, mitte aga haldusakti või toimingu õigusvastasusest teadasaamisest. Seetõttu ei oma asjas tähtsust, kas XX või tema õiguseellane MM olid või ei olnud enne 08.05.2019 toimunud dokumentidega tutvumist teadlikud, et 30.09.1997 piiriprotokollil puudub OO allkiri ja selle asjaolu tähendusest 04.12.1997 korralduse õiguspärasuse seisukohalt. Eluliselt ei ole siiski usutav, et OO allkirja 4(5)
3-19-1387 puudumine sai olla teadmata MM-le, kes osales isiklikult piiride kättenäitamisel ja allkirjastas ka piiriprotokolli. Igal juhul pidi MM selgitama 04.12.1997 korralduse nr 326 vaidlustamise vajalikkuse, võimalused ja tingimused (sh tähtajad) välja viivitamata pärast selle haldusakti saamist, kuid ei ole seda teinud. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisest või kompenseerimisest tulenevate vaidluste lahendamist reguleerib ORAS § 19, mis nägi kuni 31.12.2017 kehtinud redaktsioonis ette võimaluse pöörduda isiku õigusi rikkuva otsuse vaidlustamiseks selle teadasaamisest arvates ühe kuu jooksul maakonnakomisjoni poole või kahe kuu jooksul halduskohtusse.
12.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kuivõrd XX ei ole ega ole kunagi olnud Seere nr 7-a maa tagastamise õigustatud subjektiks (vt ÕVVTK Hiiu maakonnakomisjoni 08.04.1994 otsus nr 2619), siis ei saa Emmaste Vallavalitsuse 04.12.1997 korraldus nr 326 rikkuda tema subjektiivseid õigusi. Pärimisega omandasid XX ja SS üksnes MM-le tagastatud maa (st 1/2 kaasomandi osa Seere kinnistust), mitte MM omaaegset maa tagastamise nõudeõigust, mille MM realiseeris lõplikult juba aastaid enne oma surma. Kuna XX-l puudub ilmselgelt kaebeõigus Emmaste Vallavalitsuse 04.12.1997 korralduse nr 326 vaidlustamiseks halduskohtus, siis on halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel õigesti tagastanud.
13.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kuigi vastustaja oleks pidanud selgitama välja, kas XX vaidena pealkirjastatud 30.05.2019 pöördumist tulnuks tegelikult käsitada hoopis menetluse uuendamise taotlusena HMS § 44 tähenduses (vt ka Riigikohtu 22.03.2017 otsus nr 3-3-1-27-16, p 18), ei mõjuta see siiski määruskaebuse lahendamist, sest asja materjalidest ei nähtu ja kaebaja ei ole ka väitnud ühegi HMS § 44 lg-s 1 sätestatud menetluse uuendamise aluse esinemist. Kaebeõiguse iseseisvaks aluseks ei saa olla asjaolu, et XX hinnangul võiks tema kaebuse menetlemine mõjutada vastustajat muutma oma seniseid seisukohti ja tunnistama tehtud vigu Seere nr 7-a maade tagastamisel.
14.Eelneva põhjal jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.07.2019 määrus muutmata.
15.Haldusasjas määruskaebuse esitamine on alates 01.01.2018 lõivuvaba (vt HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9). Kuna MM on 23.08.2019 tasunud XX määruskaebuselt riigilõivu 15 eurot (tl 37), siis tuleb nimetatud summa HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 ning RLS § 15 lg 1 p 1 alusel maksjale tagastada.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.