lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-19-1123/6

Omandireform › Muu omandireform

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 05.09.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-1123/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Omandireform › Muu omandireform
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
05.09.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1590
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HMS § 44 lg 1Menetluse uuendamineHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-19-1123/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja27.06.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Virgo Saarmets ja Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

05.09.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1123

Haldusasi

XX kaebus Pärnu Linnavalitsuse 01.04.2002 korralduse nr 361 tühistamiseks või alternatiivselt Pärnu Linnavalitsuse kohustamiseks menetleda 13.05.2019 vaiet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.06.2019 määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, esindaja vandeadvokaat Paul Järve Vastustaja – Pärnu linn, esindaja Katrin Karu

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.06.2019 määrus haldusasjas nr 3-19-1123 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.YY erastas 28.01.1998 korteri aadressil Pärna tn 5-5, Pärnu. YY avalduse alusel määras Pärnu Linnavalitsus 20.04.1998 korraldusega nr 922 Pärna tn 5/5a hoonete teenindamiseks vajaliku maa pindalaks 1888 m2. Pärnu Linnavalitsus tunnistas 01.04.2002 korraldusega nr 361 varasema 20.04.1998 korralduse kehtetuks ja määras hoonete teenindamiseks vajaliku maa pindalaks 1820 m2. YY suri 20.11.2015 ja Pärna tn 5-5 korteri päris tema poeg XX, kes kanti 22.04.2016 korteri omanikuna kinnistusraamatusse.

Sarnased lahendid

Omandireform
  • 14.07.20263-21-895/60Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 03.06.20263-25-628/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20263-25-2035/19Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 24.04.20263-26-1226/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 17.04.20263-26-130/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.04.20263-26-821/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.XX esitas 13.05.2019 Pärnu Linnavalitsusele vaide 01.04.2002 korralduse kehtetuks tunnistamiseks, sest see on formaalselt ja materiaalselt õigusvastane.
3.Pärnu Linnavalitsus tagastas vaide 16.05.2019 otsusega nr 8-6/4157-2, kuna XX-l puudub vaide esitamise õigus. XX ei ole korraldust tähtaegselt vaidlustanud ja see kehtib. Korraldus anti 01.04.2002 ja see jõustus kaks päeva hiljem. Korraldus sisaldas vaidlustamisviidet. XX

3-19-1123 kanti Pärna tn 5-5 korteri omanikuna kinnistusraamatusse 22.04.2016. XX ei olnud 01.04.2002 korralduse adressaat ja see ei riku tema õigusi. Seega ei pidanud korraldust talle kätte toimetama ega teda menetlusse kaasama.

4.XX esitas 17.06.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse 01.04.2002 korralduse kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt Pärnu Linnavalitsuse kohustamiseks menetleda 13.05.2019 vaiet. 01.04.2002 korraldus on õigusvastane, kuna keegi ei taotlenud selle andmist, sellest ei selgu haldusakti adressaat, korralduse andmisest ei ole kedagi teavitatud ega kedagi ära kuulatud, ühestki õigusaktist ei tulene õiguslikku alust muuta teenindusmaa pindala ja korralduse andmisel on rikutud haldusmenetluse seaduse (HMS) nõudeid. Kaebeõigust ei välista see, et korralduse andmise ajal oli Pärna tn 5-5 korteri omanik kaebaja ema, sest haldusakt on õigusvastane. Haldusakt riivab kaebaja omandiõigust. Kaebeõiguse eitamine tähendaks seda, et haldusorganid võivad hakata surnud isikute kohta ilma mingite piiranguteta tagantjärele haldusakte andma. Kaebaja sai vaidlustatud korraldusest teada 11.04.2019.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 27.06.2019 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Kaebajal puudub tühistamisnõude esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus. Vaidlustatud korraldus puudutab ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramist ostueesõigusega erastamise menetluses. Maareform lõppes vaidlusaluse maatüki osas 2003. a-l pärast korteriomandite kinnistusraamatusse kandmist. Kuna kaebaja omandas Pärna tn 5-5 korteri 2016. a-l, ei ole tal kunagi olnud maa ostueesõigusega erastamise õigust. Seetõttu ei saa maa erastamisega seotud haldusaktid tema õigusi puudutada. Kaebaja omandas erastamise tulemusena moodustatud korteriomandi pärimisega, kuid see ei anna talle õigust vaidlustada tagantjärele maa erastamise toiminguid. Isegi kui erastamisel tehti vigu või 01.04.2002 korraldusega erastatava maa vähendamine võrreldes varasema korraldusega oli objektiivselt põhjendamatu, ei riku see kaebaja õigusi. Kaebaja omandas kinnisasja pärimise teel sellisena, nagu see oli pärandi avanemise ajal. Kaebajale ei läinud pärimisega üle neid erastamisega seotud õigusi, mis olid pärandi avanemise ajaks juba lõppenud. Kohustamisnõude rahuldamine ei aitaks kaebajal saavutada kaebuse eesmärki. Kaebuse eesmärgiks ei saa olla vaide läbivaatamine, vaid vaide rahuldamine. Vaide rahuldamine pole võimalik. Isegi kui vaide tagastamisel on tehtud menetlus- või vormivigu, ei viiks vaide sisuline läbivaatamine kaebajat sihile, s.o 01.04.2002 korralduse kehtetuks tunnistamiseni. Tegelikult ei muudaks ka 01.04.2002 korralduse kehtetuks tunnistamine kaebaja õiguslikku olukorda, sest kaebaja ei saaks esitada maareformi reguleerivate õigusaktide alusel (täiendavaid) maa erastamise taotlusi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6.XX palub 12.07.2019 määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 27.06.2019 määrus tühistada ja saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Kaebuse võib HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada vaid kaebeõiguse ilmselge puudumise korral. Õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist. Vaidlustatud korraldus rikub kaebaja pärimisõigust. Õiguse riive ei pea olema intensiivne. Pärimisõigus kätkeb pärija õigust pärida seadusega ette nähtud koosseisus ja ulatuses vara. Kui kehtiks 20.04.1998 korraldus, oleks kaebaja pärinud Pärna tn 5-5 korteri ja selle juurde kuulunud 1888 m2 suuruse teenindusmaa. 01.04.2002 korraldusega määrati hoone teenindamiseks vajaliku maa suuruseks 1820 m2. Kaebaja päris 01.04.2002 korralduse tõttu 68 m2 vähem maad. Seega rikub korraldus tema õigust pärida temale ette nähtud ulatuses vara. Ekslik on halduskohtu seisukoht, et kaebeõigus sõltub sellest, kas kaebaja on haldusakti 2(4)

3-19-1123 adressaat või tal on õigus sellise haldusakti andmist taotleda. Kaebaja on normi kaitsealas. Põhjendamatu on ka halduskohtu seisukoht, et kuna kaebajal puudub õigus taotleda maa ostueesõigusega erastamist, ei saa maa erastamisega seotud haldusaktid tema õigusi rikkuda. Samuti ei ole oluline, kas kaebajal on õigus ise mõnda haldusakti taotleda. Korralduse kehtetuks tunnistamine tähendaks seda, et taastuks 21.04.1998 korralduse kehtivus. Selliselt suureneks teenindusmaa suurus 68 m2 võrra. Kaebaja saaks pöörduda asjaomaste asutuste poole ja õigusvastase olukorra ning enda õiguste rikkumise lõpetada.

7.Pärnu linn palub jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Halduskohus on õigesti järeldanud, et kaebajal puudub kaebeõigus. Kaebaja omandas Pärna tn 5-5 korteri pärimisega ning esitas 21.04.2016 kinnistamisavalduse. Puudub kahtlus, et notar täitis kinnistusavalduse allkirjastamisel kontrolli- ja selgituskohustust, mistõttu pidi kaebajal olema juba 2016. a-l teave päritava kinnisasja, sh korteriomandi ja kogu kinnistu pindala kohta. Kui kaebaja leidis, et pärimisõigust on rikutud, oleks ta pidanud kaebuse esitama pärimismenetluses. Pärimisõigus ei saanud tekkida enne pärandaja surma. Seega ei saa vaidlustatud korraldus kaebaja pärimisõigust rikkuda. Seisukoht, et kaebajal oleks olnud õigus pärida 21.04.1998 korralduse alusel korteriomandit koos selle teenindamiseks vajaliku 1888 m2 suuruse maatükiga, ei ole õige. Kaebajale kuulub Pärna 5/5a kinnistust korteriomand suurusega 16,3 m2 (163/4263 mõttelist osa kinnisasjast). Korteriomandi suurust pole vaidlustatud korraldusega muudetud. Hoone teenindamiseks vajalik maa kuulub kõigi Pärna 5/5a korteriomanike kaasomandisse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu määrus on põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.
9.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebuse saab sel alusel tagastada vaid juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta (vt Riigikohtu 04.10.2017 määrus nr 3-17505, p 8). Kaebeõiguse tuvastamisel tuleb lähtuda HKMS §-des 44–45 sätestatud kaebeõiguse tingimustest ja piirangutest. Kaebeõigus eeldab, et vaidlustatud haldusakt või toiming riivab isiku subjektiivseid õigusi. Kaitstavad on nii põhiõigused ja vabadused kui ka seadustest ja muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevad õigused (Riigikohtu 20.12.2001 otsus nr 3-3-1-15-01, p 22).
10.Halduskohus on õigesti leidnud, et 01.04.2002 korraldus ei riiva kaebaja subjektiivseid õigusi. Pärna tn 5-5 korteri ostueesõigusega erastamise õigustatud subjekt oli kaebaja ema YY. Seega tekitasid erastamismenetluses antud (sh ehitise juurde teenindusmaa määramist puudutavad) haldusaktid õigusi ja kohustusi kaebaja emale, mitte kaebajale. Erastamismenetlus lõppes 2003. a septembris korteriomandite kinnistusraamatusse kandmisega. Kaebaja väide, et tal on kaebeõigus kaitsenormiteooria kohaselt, on ekslik. Selle teooria kohaselt on isikul kaebeõigus, kui normi eesmärgiks ei ole mitte üksnes avalike huvide, vaid ka kaebaja huvide kaitsmine. Vaidlustatud korraldusest ega maareformi puudutavastest õigusaktidest ei nähtu, et nende eesmärgiks oleks kaitsta maareformi objekti igakordse omaniku huve. See oleks vastuolus maareformi eesmärgiga.
11.Kaebaja viide pärimisõiguse rikkumisele ei ole asjakohane. Pärimisõigus tähendab pärandaja õigust pärandada oma vara pärijale ning pärija õigust saada selle vara omanikuks. Pärida saab vaid pärandajale kuuluvat vara, s.o vara, mis on pärandi koosseisus pärandi avanemise hetkel. Pärimisõigus ei teki enne pärandi avanemist. Pärand avaneb isiku surma korral (pärimisseaduse § 3 lg 1). Kaebaja ema YY suri 20.11.2015, seejärel pärand avanes. Pärandi koosseisu kuulus muu hulgas Pärna tn 5-5 korteriomand: omand ehitise reaalosa üle 3(4)

3-19-1123 (eluruum üldpinnaga 16,3 m2) ja 163/4230 mõttelist osa kinnistust pindalaga 1820 m2. Kinnistu pindala ei olnud pärandi avanemise hetkel 1888 m2, mistõttu ei saanud kaebaja pärida suuremat mõttelist osa kinnistust. Seejuures on õige vastustaja seisukoht, et hoone teenindamiseks vajalik maa kuulub kõigi Pärna 5/5a korteriomanike kaasomandisse, mistõttu ei oleks kaebajal ka 20.04.1998 korralduse kehtimise korral õigust pärida 16,3 m2 suurust korteriomandit koos 1888 m2 suuruse teenindusmaaga.

12.Halduskohus on õigesti selgitanud, et kaebeõiguse aluseks ei ole 01.04.2002 korralduse õigusvastasus, vaid kaebaja õiguste riive. Kuna kaebajal ei ole olnud subjektiivset õigust Pärna 5/5a hoones asuva eluruumi omanikuna maad erastada, ei saa hoone teenindamiseks vajaliku maa suuruse kindlaksmääramist puudutav haldusakt tema õigusi rikkuda.
13.Halduskohus tugines kohustamiskaebuse tagastamisel HKMS § 121 lg 2 p-le 2, leides, et kaebuse rahuldamisega pole võimalik saavutada selle eesmärki. Nimetatud sätte alusel saab kohus tagastada sellised kaebused, milles esitatud nõudega ei oleks ka nõude rahuldamise korral võimalik saavutada kaebusega soovitud eesmärki, olenemata nõude rahuldamise perspektiivist.
14.Kaebaja eesmärgiks on saavutada see, et Pärna tn 5/5a teenindusmaa oleks 1888 m2, nagu see määrati 21.04.1998 korraldusega, mitte 01.04.2002 korraldusega määratud 1820 m2. Vaidest nähtub, et kaebaja sai 01.04.2002 korraldusest teada 11.04.2019 seoses Pärna tn 5 ja naaberkinnisasja omaniku vahel toimuva piirivaidlusega. Seega võib järeldada, et kaebaja soovib 01.04.2002 korralduse kehtivust lõpetada, et piirivaidlust endale (ja teistele kaasomanikele) soodsamalt lahendada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kohustamisnõue vaide sisuliseks läbivaatamiseks ei aita kaebajal seda eesmärki saavutada. Isegi kui vaide tagastamisel on tehtud vigu ja kohus kohustamisnõude rahuldaks, ei oleks taotletava eesmärgi saavutamine vaide läbivaatamise ja rahuldamisega võimalik. Õigustatud subjekti maa ostueesõigusega erastamisest tulenevad õigused lõppesid korteriomandi kinnistusraamatusse kandmisega 2003. a septembris. Seega on õigusaktidest tulenevad õigused realiseeritud. Kinnistu pindala määramise korralduse vaidlustamiseks on selle adressaatidel kaebetähtaeg möödunud ja kaebajal puudub kaebeõigus. Seega ei ole kohustamiskaebusega võimalik kaebuse eesmärki saavutada.
15.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et vastustaja oleks pidanud selgitama välja, kas XXi vaidena pealkirjastatud 13.05.2019 pöördumist tulnuks tegelikult käsitada hoopis menetluse uuendamise taotlusena HMS § 44 tähenduses (vt ka Riigikohtu 22.03.2017 otsus nr 3-3-1-2716, p 18). See ei mõjuta siiski määruskaebuse lahendamist, sest asja materjalidest ei nähtu ja kaebaja ei ole ka väitnud ühegi HMS § 44 lg-s 1 sätestatud menetluse uuendamise aluse esinemist. (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 25.03.20263-25-3077/23Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.03.20263-25-2674/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium