Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.08.2019, Tallinn
Haldusasja number
3-19-46
Haldusasi
S.S ja E.S kaebused Eesti Töötukassa 10.12.2018 otsuste nr 318000176 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – S.S ja E.S, esindaja Philippe Hint Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindajad Meelis Paavel, Erik Aas ja Helle Rebane
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29.03.2019 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Eesti Töötukassa apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.09.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul ( lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-19-46 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-19-46
Eesti Töötukassa palus jätta kaebused rahuldamata.
TKindlS § 22 lg-st 1 tulenevalt on töötukassa avalduse saamisel kohustatud kontrollima taotluse põhjendatust, sh seda, kas nõue tuleneb töölepingulisest suhtest ja taotletav summa on põhjendatud. Vastustaja ei saanud piirduda Harju Maakohtu tagaseljaotsustega, sest maakohus ei kontrollinud hagides esitatud asjaolude õigsust. Kuna tagaseljaotsused kaebajate tasude väljamõistmise kohta olid jõustunud, siis ei saanud Edopin Teenused OÜ esindaja maksejõuetusmenetluses neile nõuetele vastu vaielda. Esindaja nõustumus tsiviilasjas nr 2-1813303 ei kinnita kaebajate töösuhet Flamanta Hooldusteenused OÜ-ga. TsMS § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus kohustuslik menetlusosalistele. Vastustaja ei olnud Harju Maakohtu menetlustes menetlusosaliseks. Lisaks selgusid avalduste menetlemisel täiendavad asjaolud, mis ei olnud Harju Maakohtu otsuste tegemisel ajal kohtule teada ja mida kohus ei saanudki välja selgitada, kuna Edopin Teenused OÜ ei vastanud kaebajate hagidele. Varasema jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid tuleb hinnata kogumis teiste tõenditega. Kohtupraktikas on küll leitud, et kui ühes menetluses on mingid asjaolud juba tuvastatud, siis ei ole haldusprotsessis vaja neid asjaolusid enam täiendavalt tuvastada, vaid need võib võtta asja lahendamisel eelduseks. Kui aga menetlusosalised vaidlustavad need asjaolud või tekib halduskohtul endal kahtlus nende asjaolude suhtes, võib halduskohus uurimisprintsiibist tulenevalt asjaolud ümber hinnata. See ei tähenda, et kohtulahend oleks sellepärast vale. Erinevaid kohtumenetlusi reguleerivad erinevad seadused ja põhimõtted ning osa teavet võib ilmneda hiljem toimuva kohtumenetluse ajaks. Seetõttu võivad erinevatel alustel ja erineval ajal toimuvad kohtumenetlused anda erinevaid tulemusi. Kohtulahendites on üldjuhul menetlusosalistele siduv üksnes kohtuotsuse resolutsioon. Kaebajatega sõlmis käsunduslepingud esindusõiguseta isik ning kuna esindusõiguslik isik (E. Michelson) ei ole neid hiljem heaks kiitnud, on lepingud tühised ning nende alusel ei saa tekkida töösuhet või nõudeid Flamanta Hooldusteenused OÜ vastu. Vastustaja ei tuvastanud tehingute tühisust üksnes E. Michelsoni väidete alusel, vaid hindas kõiki kogutud tõendeid kogumis, kuulates ära ka kaebajate seisukohad. Vastustaja pöördus korduvalt kaebajate esindaja poole täiendavate küsimustega, kuid kaebajad ei kinnitanud oma vastustes, et neil oleks olnud käsundi 3(8)
3-19-46 täitmisel puutumust E. Michelsoniga. Puudub alus kahelda E. Michelsoni kinnituses, et ta ei ole käsunduslepinguid allkirjastanud. Hüvitise maksmine töötukassa poolt vähendaks nõudeid Flamanta Hooldusteenused OÜ vastu, mis oleks kasulik nii osaühingule kui ka juhatuse liikmele. Seega ei ole tõenäoline, et juhatuse liikmel oleks huvi selliste selgituste andmiseks, mis välistaks kaebajatele hüvitise maksmise. E. Michelson on kogu haldusmenetluse vältel olnud koostööaldis. A. V ja J. T kirjalikud selgitused ei kummuta asjaolu, et käsundusleping on tühine ning selle alusel ei saanud tekkida lepingulist suhet, sh töösuhet. Isegi kui kaebajate ja Flamanta Hooldusteenused OÜ vahel oli kehtiv lepinguline suhe, on esitatud käsunduslepingud oma sisult võlaõiguslikud lepingud ning tulenevalt TKindlS § 22 lg-st 11 tuleks jätta hüvitis määramata.
3-19-46 lepinguid allkirjastanud. Kaebajate seletuste põhjal ei olnud haldusmenetluses võimalik välja selgitada, kuidas töösuhteni jõuti ja kes käsunduslepingud tegelikult sõlmis. Lepingutes märgitud tingimusi arvestades (vt p-d 4.5, 5.3 ja 6.1) ei saanud kaebajad lepinguid täita ilma E. Michelsoniga suhtlemata. Kaebajate nimetatud objektijuht J. T ei ole töötamise registri andmetel Flamanta Hooldusteenused OÜ-s töötanud. Kaebajad ei ole näidanud mingit puutumust E. Michelsoniga. E. Michelson ei olnud kaasatud tsiviilasjade nr 2-17-8469 ja 2-178467 menetlusse ning ta ei ole kunagi olnud Edopin Teenused OÜ esindusõiguslik isik.
S.S ja E.S paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Eesti Töötukassa tõlgendab seadust valesti. TKindlS alusel makstav tööandja maksejõuetuse hüvitis on osa riiklikust kindlustusest, mis kaitseb töötajat kui töösuhte nõrgemat poolt ja võimaldab tal kätte saada tööandjalt saamata jäänud tasud. Töövaidlustes tehtavad lahendid on täitedokumendid ja tööandja jaoks kohustuslikud. Oleks ebaloogiline, kui need ei oleks siduvad riiklikule kindlustusandjale. Eesti Töötukassa läbiviidud haldusmenetlus oli seega eesmärgitu. Lisaks on kaebajatele kui töötajatele pandud haldusmenetluses ebamõistlik tõendamiskoormus. Sisuliselt on hüvitise maksmisest keeldutud tööandja poolsete rikkumiste tõttu. Tsiviilvaidlustes tuleb Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt tööandjal tõendada, et tegemist ei olnud töösuhtega. Asjas ei ole tähtsust, et maakohus rahuldas kaebajate hagid tagaseljaotsusega. Kaebajad esitasid põhjalikud hagiavaldused ning ülejäänu, sh see, kas tööandja kohtule vastab, ei olnud enam nende mõjusfääris. Kui hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud, kuid ta ei vasta sellele, siis loetakse, et ta on hageja esitatud faktiväited omaks võtnud (TsMS § 407). Eesti Töötukassa on andnud põhjendamatult suure tähenduse E. Michelsoni ütlustele. Tegemist on isikuga, kes võõrandas Flamanta Hooldusteenused OÜ osad võlgadest ja kohustustest vabanemiseks nn maksejõuetute ettevõtete likvideerijale just sel perioodil, kui tekkis võlg kaebajate ees. E. Michelsonil ei ole pärast äriühingu võõrandamist enam õiguslikku alust selle nimel rääkida. Eesti Töötukassa on valesti tõlgendanud ka TsÜS § 129 lg-t 1. Selles sättes on silmas peetud olukorda, kus lepingu allkirjastab lepingule märgitud isik, kellel puudub esindusõigus. E. Michelsonil oli 2016. a juulis esindusõigus olemas. Kui E. Michelson tegelikult ei allkirjastanud kõnealuseid käsunduslepinguid, võib olla tegemist eksituse või pettusega TsÜS §-de 92 ja 94 mõttes. Sellised tehingud ei ole automaatselt tühised, vaid neid on võimalik tühistada. Eesti Töötukassa positsioon pole ka järjekindel – nt ei loe ta õiguslikult siduvaks S.Si töötamise kannet TÖR-s, kuid J. T seose Flamanta Hooldusteenused OÜ-ga välistab just TÖRi kannetele tuginedes.
3-19-46
6(8)
3-19-46 pole vaja võtta seisukohta, kas 26.07.2016 käsunduslepingud olid oma olemuselt töölepingud või mitte.
3-19-46 uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus jätab Eesti Töötukassa apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu 29.03.2019 otsuse resolutsiooni muutmata, kuid asendab halduskohtu otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.