lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-19-530/9

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 22.08.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-530/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.08.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1448
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 64 lg 1, 4DistsiplinaarmenetlusVangS § 11 lg 1Ülerahvastatuse keeldHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 182 lg 1Nõuded apellatsioonkaebuseleHKMS § 184 lg 3Vastuapellatsioonkaebuse esitamineHMS § 10Taandamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-19-530/13Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium02.03.2020

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-20-2522/25Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja28.04.20233-19-685/22Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja14.04.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-19-530

Otsuse kuupäev

22. august 2019

Kohtunik

Juhan Siider

Haldusasi

Ander Sagadi kaebus Viru Vangla 21. jaanuari 2019. a käskkirja nr 6-3/45-1 tühistamiseks Kaebaja Ander Sagadi Vastustaja Viru Vangla Kirjalik menetlus

Menetlusosalised Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1.Jätta Ander Sagadi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23. septembril (k.a) 2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 9).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
HKMS § 182

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Vangla määras 21. jaanuari 2019. a käskkirjaga nr 6-3/45-1 kinnipeetavale Ander Sagadile (kaebaja) Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.8 rikkumise eest karistuseks 5 ööpäeva kartserit kolme kuulise katseajaga. Käskkirja kohaselt käitus kinnipeetav ebaviisakalt kui kasutas vanglaametnikuga suheldes ähvardava sisuga väljendit. Vanglaametnik Kertu Külaotsa

3-19-530

21.detsembri 2018. a ettekande kohaselt lausus kinnipeetav vestluses vanglaametnikule: „Mul on häbi seda öelda, aga ma tapan ta ära ja närin kõri läbi, et äkki vangla siis saab aru“. Sellega rikkus kinnipeetav Tartu Vangla kodukorra punkti 1.12.8. Kinnipeetav ei ole järginud käitumisnorme, sest ähvardava väljendi kasutamine teise inimese suhtes võib väljendada kinnipeetava kavatsusi ja tekitab vastaspooles negatiivseid emotsioone ning võib ohustada teiste inimeste turvatunnet. Kinnipeetavale ei ole selline suhtlemismaneer lubatud. Vanglaametnik ei tundnud ennast küll ohustatuna, kuid selline keelekasutus on ühiskonnas taunitav. Vangla käsitab rikkumist raskena, sest kinnipeetav väljendas ilmset lugupidamatust vanglaametniku suhtes. Kinnipeetav väljendas vanglaametnikuga suheldes oma pahameelt ähvardava sisuga lauseid kasutades, mis näitab, et isik ei oska oma emotsioone kontrollida. Arvestades rikkumise raskust on proportsionaalne ning eesmärgipärane karistada kinnipeetavat 5 ööpäevase kartserikaristusega.
2.Kaebaja esitas 31. jaanuaril 2019 käskkirja nr 6-3/45-1 peale vaide. Viru Vangla jättis
1.märtsi 2019. a vaideotsusega nr 6-12/49-2 vaide rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt ei ole vangla rikkunud distsiplinaarmenetluse norme ning distsiplinaarrikkumine on tõendatud. VangS § 64 lg 1 kohaselt viib distsiplinaarmenetluse läbi vanglateenistus. Menetlus läbiviimine ja karistuse määramine sama isiku poolt ei ole mõjutanud menetluse õiguspärasust. Vangistusseadus ei keela määrata distsiplinaarmenetluse läbiviijaks ning karistuse määrajaks sama isikut. HMS § 10 lg-t 1 ei ole rikutud, karistuse määranud vanglaametniku erapooletuses ei ole alust kahelda.
3.Kaebaja esitas 18. märtsil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub Viru Vangla
21.jaanuari 2019. a käskkirja nr 6-3/45-1 tühistada. Tartu Halduskohus võttis 1. aprilli 2019. a määrusega kaebuse menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4.Kaebaja hinnangul on käskkiri õigusvastane, kuna tema süü ei ole leidnud tõendamist, menetlus viidi läbi formaalselt ning karistus on määratud ebaõiglaselt ja ebaõigesti. Vastustaja rikkus distsiplinaarmenetluse reegleid, sest distsiplinaarkaristuse määras isik, kes koostas ka ettekande. Sama isik viis läbi ka distsiplinaarmenetluse. Kaebaja süü pole tõendatud, ainsaks tõendiks kaebaja süülise käitumise kohta on vanglaametniku ettekanne.
5.Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane ning palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Käskkiri on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ning on proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastab vorminõuetele. Kaudselt kinnitavad kaebaja verbaalselt agressiivset käitumist ka kaebaja esitatud lisatõendid vanglaametnikega suhtlemise kohta. Kaebaja kõnepruuk on olnud ka varem ebaviisakas ning menetluse alustamise järgselt on ta asunud seda eitama.

KOHTU SEISUKOHT

6.Kaebaja vaidlustab vastustaja käskkirja, millega talle heideti ette distsiplinaarüleastumise toimepanemist, mis seisnes vanglaametniku suhtes ähvardava sisuga väljendi kasutamises. Kaebaja ei nõustu vaidlustatud käskkirja järeldustega ning leiab, et pole distsiplinaarsüütegu toime pannud, samuti on vangla tema hinnangul rikkunud distsiplinaarmenetluses erapooletuse põhimõtet. Kohus kaebaja seisukohtadega ei nõustu.

3-19-530

7.Vastustaja on vaidlustatud käskkirjas põhjendatult tuvastanud kaebaja rikkumised ja need õigesti kvalifitseerinud Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.8. rikkumisena. Viru Vangla kodukord punkt 1.12.8. näeb ette, et kinnipeetaval on keelatud käituda ebaviisakalt ning kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Vanglaametniku ettekande (tl 3) kohaselt kasutas kaebaja ähvardava sisuga lauset. Kohtu hinnangul väljendavad vanglaametnikuga suheldes kasutatud sõnad „... ma tapan ta ära...“ selget ähvardust teise vanglaametniku aadressil. Kaebaja väide, et ta pole selliseid sõnu kasutanud on paljasõnaline ning selle tõele vastavust ei kinnita ükski distsiplinaarmenetluses ning kohtumenetluses esitatud tõend.
8.Selles asjas on tegemist klassikalise sõna sõna vastu olukorraga, kus kohus peab hindama poolte seisukohtade usaldusväärsust. Kohtupraktikas on selgitatud, et vanglaametniku pahausklikku käitumist ning ettekandes tõele mittevastavate asjaolude märkimist, ei saa eeldada ning sellise väite esitaja peab esitama veenvad põhjendused oma seisukohtade kinnitamiseks. Vastupidisel juhul kujuneks olukord, kus sõna sõna vastu olukordades oleks kinnipeetava väidetel ettemääratult suurem kaal ning oleks ebamõistlikult keerukas või lausa võimatu ühe ametniku juuresolekul toime pandud rikkumiste korral kinnipeetavate suhtes distsiplinaarseid mõjutusvahendeid kohaldada (vt Tartu Ringkonnakohtu 24. jaanuari 2019. a otsus haldusasjas nr 3-18-58, p 14). Eelduslikult ei ole vanglaametnikul huvi ja vajadust ebaõigeid ütlusi anda. Küll aga võib kahelda kinnipeetava ütluste usaldusväärsuses, kui väidete kinnituseks ei ole ühtegi tõendit ning ütlused on antud alles pärast seda, kui distsiplinaarmenetluse protokollist nähtub võimalik kaebaja karistamine. Distsiplinaarmenetluses kogutud tõenditest ning kohtule esitatud materjalidest ei nähtu selliseid asjaolusid, mis seaksid vanglaametniku ettekandes kajastatud teabe usaldusväärsuse kahtluse alla. Kaudselt vähendab kaebaja seisukoha usaldusväärsust asjaolu, et pärast väidetud teo toimepanemist ei pidanud kaebaja vajalikuks kohe detailseid selgitusi anda, vaid ta esitas oma põhjalikuma selgituse alles pärast distsiplinaarmenetluse protokolli saamist, milles tehti ettepanek tema karistamiseks (vt vaidlustatud käskkirja lk 1, kohtutoimiku tl 6). Samuti on usutav, et kaebaja oli pärast vestlust teise vanglaametnikuga, kes koostas kaebaja hinnangul talle ebaõige iseloomustuse, ärritatud olekus ning võis vestluses ettekande koostanud isikuga kasutada talle etteheidetud ähvardava iseloomuga sõnastust. Distsiplinaarmenetluse alustamise teatisele lisatud kaebaja poolse selgituse väljakirjutis kinnitab samuti vangla positsiooni õigsust. Kinnipeetav keeldus teatise allkirjastamisest ning selgituste andmisest, sest tema hinnangul oli tegemist appikarjega, mitte kindla kavatsusega tegu toime panna (tl 38). Eeltoodule tuginedes peab kohus vanglaametniku ettekandes kajastatut kaebaja vastupidistest selgitustest usaldusväärsemaks.
9.Vangla on vaidlustatud käskkirjas põhjalikult selgitanud kaebaja õigusvastasest käitumisest tulenevat negatiivset mõju vangistuse eesmärkide täitmisele ja vanglas distsipliini säilitamise vajadusele, samuti kätkeb vanglaametniku ähvardamine ka ohtu vangla julgeolekule üldiselt. Kohus nõustub, et vangla ei saa jätta selliseid ähvardusi tähelepanuta ning on kohustatud reageerima. Asjaolu, et vanglaametnik, keda ähvardati, ei tundnud ohtu oma julgeolekule, ei muuda kinnipeetava tegevust õiguspäraseks. Lähtuvalt kaebaja rikkumise iseloomust on vangla põhjendatult pidanud rikkumist raskeks ja arvestanud sellega karistuse määramisel. Kaebajale määratud karistust ei ole rikkumise raskust arvestades alust pidada ebaproportsionaalseks.
10.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et käskkirja tühistamise tingib asjaolu, et distsiplinaarkaristuse määras sama isik, kes koostas tõendina arvestatud ettekande ning kes viis läbi distsiplinaarmenetluse. VangS § 64 lg 1 järgi viib distsiplinaarmenetluse läbi ning distsiplinaarrikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. VangS § 64 lg 4 kohaselt määrab

3-19-530 distsiplinaarkaristuse vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Vangla sisekorraeeskirja § 17 alusel on distsiplinaarmenetluse läbiviimise ja karistuse määramise pädevus inspektori-kontaktisikul. Nimetatud normides ei ole sätestatud keeldu, et distsiplinaarmenetluse läbiviija ja distsiplinaarkaristuse määraja ei tohi olla sama isik. Ka kohtupraktikas on selgitatud, et VangS ei keela ühel ja samal isikul viia läbi distsiplinaarmenetlust ja määrata karistust. Samuti ei ole keelatud distsiplinaarmenetluse ajendanud sündmust pealt näinud ning ettekande koostanud isiku osalemine distsiplinaarmenetluses (vt kohtuotsuseid asjades nr 3-17-350, 3-16-739, 3-16-1830, 3-151383).

11.Eeltoodust tulenevalt taandub kaebaja vastuväide eelkõige menetluse läbiviinud vanglaametniku erapooletuse nõude täitmisele. VangS § 11 lg 1 tulenevalt kohaldub ka distsiplinaarmenetluse läbiviimisele HMS § 10-st tulenev erapooletuse põhimõte. Distsiplinaarmenetluse läbiviinud isiku erapooletust hinnatakse ka vaidemenetluses. Lisaks tuleb arvestada, et erapooletuse nõue ei ole kohtumenetlusega võrreldes sama range, sest erapooletuse nõude rikkumine distsiplinaarmenetluses ei too automaatselt kaasa haldusakti tühisust ega tingi haldusakti kohest tühistamist. Käesoleval juhul ei ole kohtu hinnangul alust kahelda menetleja erapooletuses. Distsiplinaarmenetluse määramise käskkirjas on viidatud asjakohastele tõenditele ning esitatud seisukohad ka kaebaja vastuväidetele. Ühestki kohtule esitatud dokumendist ei nähtu vanglaametniku isiklikku huvitatust asjast ning ka kaebaja ei ole veenvalt põhjendanud, miks peaks olema vanglaametnik huvitatud esmalt valeettekande tegemisest ning seejärel ebaõigest karistuse määramisest. Seega ei nähtu distsiplinaarmenetluse materjalidest ning kohtule esitatud teabest asjaolusid, mis kinnitaksid menetleja isiklik huvi menetluse lõpptulemuse vastu. Käesoleval juhul ei ole seega alust kahelda menetleja erapooletuses.
12.Kohus peab siiski vajalikuks juhtida vastustaja tähelepanu sellele, et distsiplinaarmenetlus peab ka näima erapooletu ning näivuse paremaks tagamiseks tuleks eelistada sellist töökorraldust, kus karistuse määraja ning distsiplinaarmenetluse protokolli koostaja või distsiplinaarmenetluses kasutatava ettekande koostaja ei kattuks.
13.Kohtu hinnangul on distsiplinaarmenetlus läbi viidud vastavalt VangS § 64 nõuetele. Vaidlustatud käskkirjas ei esine puuduseid, mis annaks alust pidada distsiplinaarmenetlust õigusvastaseks. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse alustamisest, selgitatud menetluse käiku ja menetluslikke õigusi, tutvustatud asjakohaseid dokumente, antud võimalus selgituste andmiseks. Vangla ei ole tõendeid hinnanud meelevaldselt, olulised asjaolud on distsiplinaarmenetluses kindlaks tehtud.
14.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1, 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja