lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1073/9

Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 21.06.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-1073/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
21.06.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1185
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 37KaebusHKMS § 38Kaebuse sisuHKMS § 41 lg 5Vaidluse eseHKMS § 43 lg 2Korduv kaebusRVastS § 9 lg 1Mittevaralise kahju hüvitamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1073

Haldusasi

A. H. kaebus

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1.Võtta haldusasja materjalide juurde Tallinna Halduskohtu 20.06.2019 kiri nr 11-4/40.
2.Tagastada A. H. kaebus.
3.Jätta A. H. menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.A. H. (kaebaja) esitas 06.06.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Panga vastu, paludes kohustada Eesti Panka vastama kaebaja pöördumisele (kaebaja käsitleb pöördumist kui teabenõuet (esitatud korduvalt) ning kohustada vastustajat tunnistama pöördumises märgitud regulatsioonid (p 1.5.1., 1.5.2., 1.5.3. ja 1.5.4.) põhiseadusega vastuolus olevaks, tunnistada kohtul pöördumises märgitud regulatsioonid (p 1.5.1., 1.5.2., 1.5.3. ja 1.5.4.) põhiseadusega vastuolus olevaks, tunnistada p 1.4.2.2. märgitud seaduse säte põhiseadusega vastuolus olevaks ning mõista Eesti Pangalt kaebaja kasuks välja varaline ja mittevaraline kahju kohtu äranägemisel. Kaebaja palub määrata endale advokaadist esindaja ja vabastada kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest (menetlusabi taotlus I, tl 108-113). 13.06.2019 esitas A. H. haldusasja juurde täiendavad dokumendid, millest nähtub, et kaebuse esitaja ei ole rahul tema poolt 31.05.2019 esitatud pöördumisele Tallinna Halduskohtu poolt 03.06.2019 antud vastusega (II, tl 5), millest tulenevalt esitas kaebaja korduvad pöördumised (08., 10. ja 13. juuni 2019). Kohus, tõlgendades kaebust niipalju kui see on võimalik ja arvestades kaebaja väga ebaselget teksti leiab, et kaebaja sooviks on kohustada Tallinna Halduskohut vastama kaebaja 31.05.2019 ning 8., 10. ja 13. juuni 2019 pöördumistele.

Sarnased lahendid

Andmekogud ja avalik teave
  • 07.07.20263-26-1884/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.06.20263-26-1248/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.06.20263-26-459/53Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.05.20263-25-4523/9Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 12.05.20263-25-750/16Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.05.20263-26-491/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Kaebaja esitab korduvalt ka menetlusabi taotluse esindaja määramiseks ning kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
3.Kohtu hinnangul ei ole kaebaja õigusi praegusel juhul riivatud kuigivõrd intensiivselt ning ei ole tõenäoline, et kohus rahuldaks kaebuse kaebaja soovitud moel, ehk siis kohus kohustaks Eesti Panka ja Tallinna Halduskohut kaebaja pöördumistele, mida kaebaja käsitleb kui teabenõudeid, uuesti vastama, tunnistaks kaebaja poolt viidatud regulatsiooni põhiseseadusega vastuolus olevaks ning mõistaks kaebajale välja kahju hüvitise.
4.Kaebusele lisatud dokumentidest nähtub esiteks, et kaebaja esitas Eesti Pangale pöördumise, mille edastas Eesti Pangale 23.04.2019 (I, tl 50-69). Kohtule ei ole esitatud dokumentidest nähtav, kas kaebaja esitas pöördumise esimest korda 23.04.2019 või korduvalt. Eesti Pank vastas kaebajale 10.05.2019 kirjaga (I, tl 69p), et: „Teie poolt punktides 1.2.1 kuni 1.2.7, 1.3.1 kuni 1.3.7, 1.5.1 kuni 1.5.2 ja 1.6.1 kategooriad/terminid ei ole Eesti Pangale teadaolevalt Eesti Vabariigi või Euroopa Liidu õigusaktidega määratletud. Teie poolt punktides 1.4.1, 2.1, 6.2, ja 7.1 toodud nõuetest ei ole meile arusaadav, millist teavet te taotlete. Teie poolt punktides 3.1 ja 4.1 toodud nõuetes soovitud teavet Eesti Pank ei valda. Eesti Pank ei tea, kes seda teavet valdab, samuti ei ole Eesti Pangal võimalik selle teabe valdajat kindlaks teha. Eesti Panga andmekaitseametniku kontaktakt aadress on [email protected] ning tema töökord on leitav Eesti Panga kodulehelt https://www.eestipank.ee/dokumendiregister/oigusaktid/eesti-pangaisikuandmete tootlemisekorra-ja-eesti-panga-andmekaitsespetsialisti-tookorra.“ Teiseks nähtub kohtule esitatud dokumentidest, et kaebaja esitas pöördumise Tallinna Halduskohtule, milles soovis saada erinevaid õigusakte, millele Tallinna Halduskohus vastas 03.06.2019 ning selgitas, et Eesti õigusaktid on kättesaadavad Riigi Teataja veebilehel. Euroopa Liidu õigusaktid on kättesaadavad andmekogust EurLex. Lisaks selgitas kohus, et seadus ei näe ette õigusaktide tekstide välja nõudmist ega edastamist teabenõuetega. Samuti ei ole õigusabi osutamine ja õigusmõistete selgitamine väljaspool konkreetset kohtumenetlust kohtu ülesanne. Seejärel esitas kaebaja Tallinna Halduskohtule korduvad pöördumised, mille sisu on väga ebaselge (vt näiteks II, tl 26p-43). Kohtule teadaolevalt vastas Tallinna Halduskohus oma 20.06.2019 kirjaga nr 11-4/40 kaebaja korduvatele pöördumistele, millise dokumendi võtab kohus haldusasja juurde (vt II, tl 67).
5.Kohus leiab, et kaebusele lisatud ning kohtule teadaolevatest dokumentidest nähtuvalt on kaebaja saanud vastused oma pöördumistele, seega on ta saavutanud kaebusega taotletava eesmärgi. Kaebaja taotlus kohustada Eesti Panka läbi viima põhiseaduslikkuse kontrolli menetlus ei ole asjakohane, kuivõrd Eesti Pangal puudub selleks pädevus. Samuti on täiesti aru saamatu, kuidas teabenõudele vastamise kohustamise nõude menetluse raames saaks kohus läbi viia teabenõudes märgitud erinevate pangandust puuduvate andmete osas (kaebaja viitab neile kui https://www.eestipank.ee/maksed-arveldused/target2-eesti ; regulatsioonidele vt https://www.eestipank.ee/maksed-arveldused/target2-securities ; https://www.ecb.europa.eu/paym/intro/mip-online/2017/html/index.en.html; https://www.ecb.europa.eu/paym/initiatives/shared/docs/tipsuhbv100.pdf ) põhiseaduslikkuse kontrolli menetluse. Kohus selgitab, et konkreetse õigusakti sätte osas saab kohus läbi viia

põhiseadusele vastavuse kontrolli menetluse ja sedagi üksnes juhul kui norm on asja lahendamisel asjasse puutuv. Käesoleval juhul sellise olukorra tegemist ei ole. Kohus ei vii läbi abstraktset normikontrolli ega saa ka kontrollida kaebaja poolt viidatud andmete põhiseaduspärasust. Ka halduskohtule esitatud pöördumistele on seaduse kohaselt vastatud. Õige on halduskohtu poolt märgitu, et seadus ei näe ette õigusaktide tekstide välja nõudmist ega edastamist teabenõuetega. Samuti ei ole õigusabi osutamine ja õigusmõistete selgitamine väljaspool konkreetset kohtumenetlust kohtu ülesanne. Kohus on selgitanud, kust kaebaja leiab vajalikud õigusaktid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebuse rahuldamine on sellest tulenevalt ebatõenäoline. Kaebaja korduvate pöördumiste sisu jääb kohtule aru saamatuks, millest tulenevalt ei ole võimalik neid käsitleda ei teabenõudena, selgitustaotlusena ega kaebusena. Vastavat asjaolu on kaebajale Tallinna Halduskohtu poolt 20.06.2019 vastuskirjas ka selgitatud. Lisaks on kohus selgitanud, millistele nõuetele peab kohtule esitatud dokument vastama.

6.Mis puudutab kahju hüvitamise nõuet Eesti Panga vastu, siis varalist kahju ei saa kaebajale olla tekkinud olukorras, kus pöördumisele/teabenõudele vastatakse, kuid saadud vastus kaebajat ei rahulda (seejuures on kaebaja pöördumine niivõrd ebaselge ja seosetu, et sellele ei olegi võimalik täpsemalt vastata). Kaebaja ei ole ka ise välja toonud, milles võiks varaline kahju seisneda. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohtu hinnangul ei saanud kaebajal tekkida seoses kaebaja arvates ebapiisava vastuse saamisega enda pöördumisele piisavaid kannatusi RVastS § 9 lõike 1 tähenduses, millest saanuks tekkida rahas hüvitatav kahju. Kohus ei pea kaebuse väljavaadet saada vastustaja tegevuse eest rahalist hüvitist tõenäoliseks. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei kuulu rahaline hüvitis väljamõistmisele mitte igasuguse väheintensiivse õiguste rikkumise korral (käesoleval juhul ei nähtu ka, et rikkumine oleks üldse aset leidnud). Kohus ei pea ka tõenäoliseks, et võiks kahju rahas hüvitamise asemel tuvastada vastustaja tegevuse õigusvastasuse (HKMS § 41 lg 5), kuivõrd kohtule esitatud andmetest nähtub, et kaebaja pöördumistele/teabenõudetele on vastatud nõuetekohaselt. Seega on eeltoodud asjaolusid arvestades kaebuse rahuldamine ka selles nõudes ebatõenäoline.
7.Eelnevat arvestades tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
8.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kohus selgitab siinkohal, et halduskohtusse pöördumisel tuleb järgida halduskohtumenetluse seadustikus kaebusele sätestatud nõudeid (vt HKMS § 38-39). Kaebus peab olema lühike ja selge ning aru saadav. Kaebuses tuleb esitada konkreetsed nõuded vastavalt HKMS § 37. Ühes kaebuses ei saa esitada kaebuse nõudeid, mis ei ole omavahel seotud. Kohus märgib, et kohtule asjakohatute ning ka Eesti riiki sh kohut naeruvääristavate materjalide edastamist võib kohus käsitleda kui kaebeõiguse kuritarvitamist. Lisaks võib kohus kaaluda kaebajal teovõime puudumise tuvastamise halduskohtumenetluses ning eestkoste menetluse

läbi viimist kui kaebaja jätkab kohtule samasisuliste, seosetute ning aru saamatute dokumentide esitamist.

9.Kuivõrd kaebuse esitaja kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, siis jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse kaebajale riigi õigusabi korras esindaja määramiseks ja kaebaja riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.05.20263-25-346/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.04.20263-24-277/32Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium