Osaühing Tomex Tööd kaebus Põhja-Sakala Vallavolikogu
23.augusti 2018. a otsuste nr 70 ja 72 tühistamiseks
Menetlusosalised ja esindajad
Kaebaja – Osaühing Tomex Tööd, volitatud esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv; seaduslik esindaja Urmas Kibe Vastustaja – Põhja-Sakala vald, volitatud esindaja vandeadvokaadid Mart Sikut ja Maili Riisenberg Kolmandad isikud – Rümena Rent OÜ ja GENOKE Trading OÜ
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada haldusasja nr 3-18-1811 menetlus Põhja-Sakala Vallavolikogu 23. augusti 2018. a otsuste nr 70 ja 72 tühistamise nõudes.
2.Mõista Põhja-Sakala vallalt Osaühing Tomex Tööd kasuks välja menetluskulu 566 (viissada kuuskümmend kuus) eurot.
3.Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste kulud nende enda kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
Põhja-Sakala Vallavolikogu võttis 23. augustil 2018. a vastu järgmised otsused:
1) otsus nr 68, millega seati otsustuskorras hoonestusõigus Rümena Rent OÜ kasuks SuureJaanis asuvale tööstusala kinnistule aadressiga Nigula tn 16, Lõhavere küla, Põhja-Sakala vald; 2) otsus nr 69, millega seati otsustuskorras hoonestusõigus Vilson Trade OÜ kasuks SuureJaanis asuvale tööstusala kinnistule Nigula tn 17, Lõhavere küla, Põhja-Sakala vald; 3) otsus nr 70, millega seati otsustuskorras hoonestusõigus Rümena Rent OÜ kasuks SuureJaanis asuvale tööstusala kinnistule Nigula tn 18, Lõhavere küla, Põhja-Sakala vald;
3-18-1811
4) otsus nr 71, millega seati otsustuskorras hoonestusõigus Tefire Tootmine OÜ kasuks SuureJaanis asuvale tööstusala kinnistule Nigula tn 19, Lõhavere küla, Põhja-Sakala vald; 5) otsus nr 72, millega seati otsustuskorras hoonestusõigus Genoke Trading OÜ kasuks SuureJaanis asuvale tööstusala kinnistule Nigula tn 20, Lõhavere küla, Põhja-Sakala vald.
2.Osaühing Tomex Tööd esitas 20. septembril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse PõhjaSakala Vallavolikogu eelnimetatud otsuste tühistamiseks ja õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja on kokkuvõtlikult seisukohal, et otsustuskorras hoonestusõiguse seadmine SuureJaanis asuva tööstusala kinnistutele nende otsuste adressaadiks olevate äriühingute kasuks rikub tema õigust vabale konkurentsile ja võrdsele kohtlemisele, kuna tal pole olnud võimalik konkureerida teiste äriühingutega võrdsetel alustel hoonestusõiguse saamisele. Kaebaja hinnangul ei ole tegemist hoonestusõiguse otsustuskorras seadmisega avalikes huvides, mida võimaldab Suure-Jaani vallavara eeskirja § 30 lg 2.
3.Tartu Halduskohus tagastas 2. oktoobri 2018. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Sama määruse resolutsiooni p-ga 2 otsustas kohus jätta poolte menetluskulud nende enda kanda. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 29. novembri 2018. a määrusega osaliselt kaebaja määruskaebuse ning tühistas Tartu Halduskohtu 2. oktoobri 2018. a määruse Põhja-Sakala Vallavolikogu 23. augusti 2018. a otsuste nr 70 ja 72 tühistamisnõude tagastamise osas. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus halduskohtu määruse muutmata. Riigikohus ei võtnud 16. aprilli 2019. a määrusega kaebaja määruskaebust menetlusse.
4.Tartu Halduskohus võttis 17. aprilli 2019. a määrusega menetluses Osaühing Tomex Tööd kaebuse Põhja-Sakala Vallavolikogu 23. augusti 2018. a otsuste nr 70 ja 72 tühistamise nõudes.
5.Vastustaja teatas kohtule 9. mai 2019. a kirjaga nr 14-9/3-11, et Põhja-Sakala Vallavalitsusele on laekunud avaldused, milles taganetakse hoonestusõiguse seadmise avaldustest, mis on aluseks eelpool nimetatud otsustele nr 70 ja 72. Nimetatud avalduste alusel on Põhja-Sakala Vallavolikogu 23. mai 2019. a istungi päevakorda lisatud ka eelnõud eelnimetatud otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Vastustaja esitas kohtule 4. juunil 2019 Põhja-Sakala Vallavolikogu 23. mai 2019. a otsuse nr 115 (Põhja-Sakala Vallavolikogu 23.08.2018 otsuse nr 72 „Suure-Jaani tööstusala maatükile hoonestusõiguse seadmine“ kehtetuks tunnistamine) ja 23. mai 2019. a otsuse nr 117 (PõhjaSakala Vallavolikogu 23.08.2018 otsuse nr 70 „Suure-Jaani tööstusala maatükile hoonestusõiguse seadmine“ kehtetuks tunnistamine).
6.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust nimetatud alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.
7.Kaebaja teatas kohtule 11. juunil 2019. a avalduses, et nõustub menetluse lõpetamisega ega taotle menetluse jätkamist õigusvastasuse tuvastamise eesmärgil. Vastustaja märgib 12. juuni 2019. a avalduses, et nõustub menetluse lõpetamisega. Kolmandad isikud ei ole kohtu antud tähtajal oma seisukohta esitanud.
2(4)
3-18-1811
8.Eelnevat arvestades peab kohus põhjendatuks lõpetada asja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.
9.HKMS § 108 lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse eelnevalt nimetatud alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.
10.Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskulude väljamõistmist 1415 euro ulatuses (summa ei sisalda käibemaksu). Menetluskulud seisnevad järgnevas: 1) õigusabikulud 1200 eurot (koos käibemaksuga) vastavalt kliendilepingule nr TS2018733/TP ning Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ arvele nr 1572 (tl 150) ; 2) õigusabikulud 480 eurot (koos käibemaksuga) vastavalt kliendilepingule nr TS2018-759/TP ning Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ arvele nr 1635 (tl 151); 3) riigilõiv 15 eurot (tl 35).
11.Vastustaja taotleb jätta asjas menetluskulud poolte enda kanda või alternatiivselt vähendada kaebaja poolt nõutavaid menetluskulusid mõistliku suuruseni. Vastustaja märgib, et juhul kui kohus peaks leidma, et menetluskulud kuuluvad vastustaja poolt hüvitamisele, tuleb oluliselt vähendada välja mõistetavate menetluskulude ulatust ning põhjendatud ei ole kulude väljamõistmine vastustajalt mitte rohkem kui 2/5 ulatuses. Vastustaja väidab järgmist: 1) haldusaktide kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest, vaid selle tingis asjaolu, et isikud, kelle kasuks nende aktidega hoonestusõigus seati, loobusid hoonestusõiguse seadmise õigusest ning taotlesid aktide tühistamist. Kohtumenetlus tingis hoonestusõiguse seadmise venimise ja seetõttu hoonestusõiguse taotlejate vajaduse ümberkorraldusteks. Otsuste kehtetuks tunnistamise aluseks ei olnud aga kaebus, vaid vastavate isikute taotlused; 2) halduskohtus kantud kulude osas jättis Tartu Halduskohus 2. oktoobri 2018. a määrusega kaebust tagastades menetluskulud poolte endi kanda. Selles osas Tartu Ringkonnakohus halduskohtu määrust ei tühistanud. Riigikohtu menetlusega seotud kulud ei saa samuti hüvitamisele kuuluda, sest Riigikohus ei võtnud kaebuse esitaja määruskaebust menetlusse; 3) kaebaja esitas esialgu kaebuse oluliselt suuremas ulatuses, kui see lõpuks põhjendatuks osutus, ning ka suurem rõhk senises menetluses on olnud sellel, et teha kindlaks, et viiest kolme vaidlustatud otsuste (s.o enamuse) osas puudus kaebajal kaebeõigus. Kaebaja ei ole omapoolseid vastuväited 4. juuni 2019. a kohtumääruses antud tähtajaks (17.06.2019) esitanud ega ole taotlenud ka selle tähtaja pikendamist. Vastustaja kinnitab 12. juuni 2019. a menetlusdokumendis, et on dokumendi saatnud ka kaebaja esindajale. Kohtute infosüsteemist nähtub ka dokumendi vastuvõtmine avalikus e-toimikus. Kolmandad isikud Rümena Rent OÜ ja GENOKE Trading OÜ ei ole menetluskulude väljamõistmise kohta mingeid seisukohti ega taotlusi esitanud. Kuna nad on kolmandad isikud nö vastustaja poolel, ei oleks nende menetluskulude väljamõistmine HKMS § 108 lg 8 ls-st 2 tulenevalt ka võimalik.
12.Kohus leiab, et menetluskulude jaotamisel tuleb lähtuda HKMS § 108 lg-st 6. Kohtu hinnangul on vaidlustatud haldusaktide kehtetuks tunnistamine tingitud kohtule käesolevas haldusasjas esitatud kaebusest. Kuigi lõpptulemusena on Põhja-Sakala Vallavolikogu 23. augusti 2018. a otsuste nr 70 ja 72 kehtetuks tunnistamise aluseks olnud Rümena Rent OÜ ja GENOKE Trading OÜ avaldused (tl 128-132), on nende avalduste esitamise põhjuseks kohtumenetluse tõttu kujunenud olukord, kus kolmandate isikute kasuks seatud 3(4)
3-18-1811
hoonestusõiguse üle käib vaidlus ning veel pole selgust, kas hoonestusõiguse seadmiseks tuleks välja kuulutada uus konkurss. Kohus nõustub aga vastustajaga, et kaebaja taotletud kulude väljamõistmine pole täies ulatuses põhjendatud. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Halduskohus on 2. oktoobri 2018. a määrusega kaebust tagastades juba otsustanud menetluskulude jaotuse vastavalt HKMS § 108 lg-le 4 (kaebaja kannab menetluskulud kaebuse tagastamise korral). Halduskohtu määrus kaebuse tagastamise osas on jõusse jäänud 3/5 osas kaebusest. Kohus peab põhjendatuks siinkohal lähtuda analoogia korras HKMS § 108 lg-s 2 sätestatud proportsionaalsuse nõudest („Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega“). Seega peab kohus põhjendatuks, et osas, milles kaebuse tagastamise määrus jõustus (st kaebus 3/5 osas) tuleb kaebuse tagastamisega seotud menetluskulude poolte kanda jätmist pidada põhjendatuks. Nagu vastustaja õigesti märgib, ei ole halduskohtu 2. oktoobri 2019. a määrust selles osas ka tühistatud. Kohus lahendab menetluse lõpetamise küsimust üksnes 17. aprilli 2019. a määrusega menetlusse võetud osas. Seega tuleb menetluse lõpetamisega seonduvalt vastustajalt ka menetluskulud välja mõista proportsionaalselt kaebuse ulatusega, mille osas menetlus lõpetatakse. Kohus ei nõustu vastustaja vastuväitega, et Riigikohtu menetlusega seotud kulusid pole alust välja mõista, kuna Riigikohus määruskaebust menetlusse ei võtnud. Kohtu hinnangul on ka need kulud siiski osaliselt asjakohased, sest alles Riigikohtu 16. aprilli 2019. a määruse tulemusena selgus lõplikult, millises osas tagastamine jõustus ning millises osas oli alus, et jätkata menetlust, mille kohus praeguse määrusega lõpetab.
13.Eelnevat arvestades peab kohus põhjendatuks mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 566 euro ulatuses. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
14.HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole lubatud halduskohtule korduva kaebuse esitamine, s.t kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.