lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-19-513/19

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 28.05.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-513/19
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.05.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1235
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 203 lg 2Määruskaebuse esitamineHKMS § 207 lg 1Määruskaebuse menetlusse võtmise kordHKMS § 43Korduv kaebus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-19-513/13Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja02.05.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOH TU MÄÄ RUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Einar Vene, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

28.05.2019, Tartu

Haldusasja number

3-19-513

Haldusasi

I.K. kaebus Viru Vanglalt varalise ja mittevaralise kahju summas 10 000 euro hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 02.05.2019. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

I.K. määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja I.K.

RESOLUTSIOON

1.Võtta määruskaebus Tartu Halduskohtu 02.05.2019. a määruse peale menetlusse.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 02.05.2019. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 21.09.20263-26-2497/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 21.09.20263-26-1677/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.09.20263-26-2325/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.09.20263-25-3251/20Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.09.20263-26-2187/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
1.
Määruskaebuse esitaja esitas 23.01.2019 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse. Taotluse kohaselt saab määruskaebuse esitaja aastast 1991 invaliidsuspensioni. Kui määruskaebuse esitaja saabus 20.07.2017 Viru Vanglasse, siis pöördus ta kohe inspektor-kontaktisiku ja sotsiaaltöötaja poole, et nad abistaksid teda vormistada tema kolmele alaealisele lapsele rahalise toetuse tema pensioni arvelt. Ametnikud väitsid, et sellist asja ei ole seadusega ette nähtud. Toetudes ametnike kompetentsile, ei puudutanud määruskaebuse esitaja rohkem seda küsimust. Oktoobris 2018 sai määruskaebuse esitaja aga teada, et tema alaealised lapsed peavad saama osa tema pensionist, ja pöördus koheselt inspektor-kontaktisiku poole, kes võttis ühendust kriminaalhooldajaga. Ametnikud aitasid määruskaebuse esitajal vormistada vajalikud dokumendid ja Sotsiaalkindlustusamet määras 27.11.2018. a otsusega määruskaebuse esitaja kolmele alaealisele lapsele igakuise rahalise toetuse. Määruskaebuse esitaja arvates jäi vangla teenistujate ebakompetentsuse pärast tema lastele õigeaegselt toetus määramata, mistõttu ta taotles lastele 19 kuu eest saamata jäänud toetust summas 4 123 eurot ja moraalset kahju summas 5 877 eurot, kokku 10 000 eurot.
2.Viru Vangla jättis 12.03.2019. a otsusega nr 6-16/7-2 määruskaebuse esitaja taotluse kahju hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vangla õigusvastaselt

käitunud ega kaebajale kahju tekitanud. Vangla arvates ei saa eeldada, et vanglaametnik on teadlik kõikidest sotsiaalvaldkonda puudutavatest teemadest ning teab neid süvitsi. Seoses toimunud töövõime reformiga võisid seadused jääda vanglaametnikele arusaamatuks. Vangla rõhutab, et tegemist on sotsiaalvaldkonna erialase teemaga, milles vangla ei ole pädev, mistõttu ei saa süüdistada vanglateenistujaid, et nad andsid kinnipeetavale ekslikku teavet. Määruskaebuse esitajal oli võimalus pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole ja saada sealt asjakohast informatsiooni. Samuti võis sama küsimusega Sotsiaalkindlustusameti poole pöörduda määruskaebuse esitaja abikaasa.

3.Määruskaebuse esitaja esitas 23.01.2019 Taru Halduskohtule kaebuse Viru Vanglalt varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot seonduvalt vangla tegevusega tema nõustamisel ülalpeetavatele pensioni maksmiseks vangistuse kandmise ajal. Määruskaebuse esitaja arvates piirati vanglaametnike ebapädevuse tõttu tema laste õigusi 19 kuu vältel sotsiaalses, materiaalses ja moraalses plaanis. Määruskaebuse esitaja taotles mh riigilõivu tasumisest vabastamist kaebuse esitamisel.
4.Tartu Halduskohus jättis 08.04.2019. a määrusega määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2) ning kaebuse käiguta. Halduskohus andis määruskaebuse esitajale riigilõivu tasumiseks tähtaja 5 päeva arvates määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest (resolutsiooni p 3). Samuti kohustas halduskohus määruskaebuse esitajat pärast riigilõivu tasumist esitama kohtule viivitamatult riigilõivu tasumist tõendava dokumendi või andmed riigilõivu tasumise kohta (resolutsiooni p 4).
5.Määruskaebuse esitaja esitas 17.04.2019 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 08.04.2019. a määruse resolutsiooni p 2 peale.
6.Tartu Ringkonnakohus jättis 24.04.2019. a määrusega määruskaebuse esitaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.04.2019. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
7.Tartu Halduskohus tagastas 02.05.2019. a määrusega määruskaebuse esitaja kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna määruskaebuse esitaja ei tasunud kaebuselt riigilõivu. Halduskohus selgitas, et riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks. Tartu Halduskohus jättis 08.04.2019. a määruse resolutsiooni p-ga 2 rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Kohus kohustas kaebuselt tasuma riigilõivu 300 eurot, andes määruskaebuse esitajale riigilõivu tasumiseks tähtaja 5 päeva arvates määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest. Tartu Ringkonnakohus jättis 24.04.2019 määruskaebuse esitaja määruskaebuse rahuldamata ning sellega jõustus Tartu Halduskohtu 08.04.2019. a määruse resolutsiooni p 2. Kuni määruse tegemiseni ei tasunud määruskaebuse esitaja kaebuselt riigilõivu, ei edastanud kohtule riigilõivu tasumist kinnitavaid dokumente ega ka palunud tasumiseks täiendavat tähtaega. Seega tagastas halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Halduskohus selgitas, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8.Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtu 02.05.2019. a määrusele määruskaebuse, milles palub määrata talle riigilõivu tasumiseks summa 15 eurot ja pärast selle tasumist võtta tema kaebus menetlusse. Määruskaebuse esitaja hinnangul on kõik eeldused tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks täidetud. Kaebuse läbivaatamisele võtmise jaoks on ta valmis tasuma riigilõivu

minimaalses lubatud määras, s.o 15 eurot. Määruskaebuse esitaja hinnangul saab antud asja perspektiivi läbi vaadata ainult kohtumenetluse käigus. Rääkida sellest, et asi on väheefektiivne, on antud etapil enneaegne. Halduskohus jättis määruskaebuse esitaja ebavõrdsesse seisundisse ning kitsendab tema õigusi õiglasele ja erapooletule kohtumenetlusele. Igal inimesel on õigus tema õiguste ja vabaduste rikkumise korral pöörduda kohtusse. Samuti nõuda moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida tema rahvuse, rassi, nahavärvi, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste tõttu, samuti varandusliku ja sotsiaalse seisundi jt asjaolude tõttu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele sellisel määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
10.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 02.05.2019. a määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Täiendavalt selgitab ringkonnakohus järgnevat.
11.Tartu Halduskohus tagastas 02.05.2019. a määrusega määruskaebuse esitaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna määruskaebuse esitaja ei tasunud kaebuselt riigilõivu. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole määruskaebuse esitaja muu hulgas rahul sellega, et teda ei vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse esitajale käesolevas asjas kaebuse esitamisel menetlusabi andmise küsimus sai lõpliku lahenduse, kui Tartu Ringkonnakohus jättis 24.04.2019. a määrusega määruskaebuse esitaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.04.2019. a määruse resolutsiooni p 2, millega halduskohus jättis määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata, muutmata. Käesoleva määruskaebemenetluse käigus ei ole ringkonnakohtul võimalik Tartu Halduskohtu 08.04.2019. a määruse resolutsiooni p-i 2 muuta. Samuti ei ole ringkonnakohtul võimalik muuta määruskaebuse esitaja poolt kaebuse esitamisel tasumisele kuuluvat riigilõivu summat. Ringkonnakohus saab ainult kontrollida, kas halduskohus tagastas määruskaebuse esitaja kaebuse õigesti. Kuivõrd määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses väitnud, et ta oleks tegelikult kaebuselt riigilõivu 300 eurot tasunud ning sellist laekumist ei nähtu ka Kohtute Infosüsteemist, tagastas halduskohus määruskaebuse esitaja kaebuse õigesti.
12.Veel juhib ringkonnakohus määruskaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Seega on määruskaebuse esitajal võimalik käesoleva kaebuse asjaoludel soovi korral uuesti kaebusega halduskohtusse pöörduda. Kuid ka sellisel juhul tuleks määruskaebuse esitajal kaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Määruskaebuse esitaja märgib määruskaebuses, et ta on valmis tasuma riigilõivu 15 eurot. Vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 2 on maksimaalne summa, mille hüvitamist 15 euro riigilõivu tasumisel nõuda saab, 500 eurot. Seega, kui määruskaebuse esitaja on nõus tasuma hüvitamiskaebuselt riigilõivu summas 15 eurot, saab ta esitada hüvitamiskaebuse kuni 500 euro hüvitamise nõudes.
13.Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 02.05.2019. a määruse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 04.09.20263-25-4515/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja