lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-18-503/10

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 07.05.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-503/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
07.05.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1093
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 2Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 203 lg 2Määruskaebuse esitamineHKMS § 207 lg 1Määruskaebuse menetlusse võtmise kordHKMS § 45Kaebeõiguse piirangud

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-18-503/9Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja28.03.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOH TU MÄÄ RUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Einar Vene, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

07.05.2019, Tartu

Haldusasja number

3-18-503

Haldusasi

Dmitri Tsajuni kaebus Viru Vangla 15.01.2018. a käskkirja nr 6-4/25-1 p 4 õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 28.03.2019. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Dmitri Tsajuni määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Dmitri Tsajun Esindaja adv Andrei Matvejev

RESOLUTSIOON

1.Võtta määruskaebus Tartu Halduskohtu 28.03.2019. a määruse peale menetlusse.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.03.2019. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 21.09.20263-26-2497/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 21.09.20263-26-1677/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 03.09.20263-26-2004/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2672/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.
Viru Vangla kohaldas 15.01.2018. a käskkirjaga nr 6-4/25-1 määruskaebuse esitaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ning käeraudade kasutamist.
2.Viru Vangla lõpetas 06.03.2018. a käskkirjaga määruskaebuse esitaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise.
3.Määruskaebuse esitaja esitas 07.03.2018 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Viru Vangla 15.01.2018. a käskkirja nr 6-4/25-1 resolutsiooni p 4 õigusvastasuse tuvastamiseks. Määruskaebuse esitaja selgitas, et Viru Vangla paigutas ta 16.02.2018 kartserisse, kus oli niiske ja lagi hallistas. Vangla kohaldas kartseris viibimise ajal määruskaebuse esitaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Määruskaebuse esitaja leidis, et kartseris viibimise ajal oleks vangla pidanud peatama täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise. Käeraudade kasutamine ei olnud otstarbekas, vaid oli piinav ja täiendav karistus kartseris viibimisel. Käeraudade kohaldamisel kartseris piirati määruskaebuse esitaja võimalusi liikuda, mistõttu tekitati ebamõistlikke piinasid. Määruskaebuse esitajal oli käeraudades ebamugav võtta madrats ja see ära viia, kuna tema parem

jalg on murtud ja deformeerunud. Määruskaebuse esitaja palus, et kohus võtaks selle asja arutamisele ja tunnistaks õigusvastaseks. Määruskaebuse esitaja kavatseb juhul, kui tuvastatakse vangla toimingu lubamatus, esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõude Viru Vangla vastu.

4.Tartu Halduskohus tagastas 28.03.2019. a määrusega määruskaebuse esitaja kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Halduskohus selgitas, et isikul on õigus halduskohtusse esitada tuvastamiskaebus, kui see on vajalik tema õiguse kaitseks ning kui isiku õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, nt tühistamis-, kohustamis- või hüvitamiskaebust. Tuvastamiskaebus võib olla vajalik isiku õiguste kaitseks nt olukorras, kus isikul esineb selleks preventiivne huvi. Tuvastamisnõuet ei saa esitada üksnes selleks, et tuvastada haldusorgani tegevuse õigusvastasus. Halduskohtu hinnangul puudub määruskaebuse esitajal tuvastamisnõude esitamise õigus, kuna HKMS § 45 lg-st 2 tulenevalt ei saa tuvastamiskaebuse esitamise kaebeõigust tuletada hilisema hüvitamiskaebuse esitamise soovist. Kui määruskaebuse esitaja arvates kohaldas vangla tema suhtes täiendava ohjeldusmeetmena käeraudu põhjendamatult ja põhjustas talle seeläbi kahju, on tal õigus nõuda vanglalt kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise nõude lahendamisel hindab vangla ning vajadusel kohus, kas vangla tegutses õigusvastaselt. Halduskohtu hinnangul ei nähtu kohtule esitatud dokumentidest, et kaebus peaks olema lubatav preventiivsel eesmärgil, kuna praeguses asjas ei esine reaalset ohtu, et Viru Vangla võiks määruskaebuse esitaja suhtes ka edaspidi väidetavalt õigusvastaselt käituda. Käesolevas asjas vangla käskkirja õigusvastasuse tuvastamine ei aita kaitsta määruskaebuse esitaja õigusi tulevikus võimaliku käskkirja väljaandmisel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5.Määruskaebuse esitaja esitas määruskaebuse, milles palub halduskohtu 28.03.2019. a määruse tühistada. Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohus rikkus selgitamiskohustust. Halduskohus oli kohustatud selgitama, et kaebuse menetlemiseks pidi määruskaebuse esitaja tõendama, et ta pöördus vangla poole kohtueelses menetluses kahju hüvitamiseks vangistusseaduse § 11 lg-s 8 ettenähtud korras, või asjaolu, mis põhjusel on määruskaebuse esitajal reaalne oht, et käeraudude ebaseaduslik kasutamine jätkub ka edaspidi. Halduskohus aga seda ei teinud. Enne selgitamiskohustuse täitmist ei tohi kohus kaebust tagastada, viidates sellele, et määruskaebuse esitaja ei tõendanud asjaolusid, mille tõendamist peab kohus vajalikuks asja lahendamisel. Peale vaidlusaluse käskkirja alusel käeraudude kohaldamist paigutas Viru Vangla määruskaebuse esitaja mitu korda kartserisse, jätkates käeraudude kohaldamist. Juhul, kui halduskohus täidaks selgitamiskohustuse, võiks määruskaebuse esitaja esitada antud asjaolu tõendavad tõendid. Tuvastamiskaebuse esitamine on põhjendatud, kuna määruskaebuse esitaja õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Määruskaebuse esitajal puudub võimalus esitada tühistamiskaebus, kuna kaebuse esitamise päeval olid käskkirjaga kohaldatud meetmed juba täidetud ja nende täitmine oli lõppenud. Selleks, et vältida käeraudude ebaseaduslikku kasutamist tulevikus, võiks määruskaebuse esitaja esitada ainult tuvastamiskaebuse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas

asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele sellisel määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.

7.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 28.03.2019. a määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
8.Halduskohus selgitas 26.10.2018. a määruses määruskaebuse esitajale, milliseid asjaolusid tal tuleb kohtule täiendavalt selgitada. Seega täitis halduskohus HKMS § 2 lg-st 5 tuleneva selgitamiskohustuse 26.10.2018. a määrusega. Kuivõrd määruskaebuse esitajat asus pärast halduskohtu 26.10.2018. a määrust esindama advokaat, puudus halduskohtul vajadus määruskaebuse esitajale täiendavalt tuvastamiskaebuse esitamisega seonduvaid nõudeid selgitada. Advokaadist esindaja peab olema ise võimeline kohtule tuvastamiskaebuse esitamisel asjakohased selgitused esitama. Seejuures olid talle abiks halduskohtu 26.10.2018. a määruses toodud seletused. Seega on asjakohatud määruskaebuse esitaja etteheited halduskohtu poolse selgitamiskohustuse täitmata jätmise osas. Ringkonnakohus märgib veel, et ekslik on määruskaebuse esitaja arusaam, et kohtueelses menetluses kahju hüvitamiseks vangla poole pöördumine annab õiguse tuvastamiskaebuse esitamiseks.
9.Ringkonnakohus selgitab, et kui määruskaebuse esitaja suhtes on ka pärast käesolevas asjas käsitletud käskkirja alusel täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise lõppemist kohaldatud kartserisse paigutamisel käeraudu ilma selleks õiguslikku alust omamata, on määruskaebuse esitajal võimalik vangla selline tegevus eraldi kaebusega vaidlustada. Käesoleva asja raames ei anna see alust jõuda järeldusele, et Tartu Vangla 15.01.2018. a käskkirja alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise osas oleks tuvastamiskaebus lubatav preventiivse huvi tõttu. Ka ringkonnakohtu hinnangul ei ole ettenähtav oht, et vangla kohaldaks tulevikus määruskaebuse esitaja suhtes õigusvastaselt täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kui selline olukord tekkima peaks, on määruskaebuse esitajal võimalik täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkiri vaidemenetluses vaidlustada ning pöörduda halduskohtusse esialgse õiguskaitse saamiseks.
10.Nagu halduskohus 28.03.2019. a määruses selgitas, on määruskaebuse esitajal tõhusama õiguskaitse võimalusena võimalik nõuda vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist. Selle eelduseks on, et vangla kohaldas määruskaebuse esitaja suhtes täiendava ohjeldusmeetmena käeraudu põhjendamatult ning põhjustas sellega kahju. Samas ei ole õige määruskaebuse esitaja väide, et tal ei olnud võimalik esitada tühistamiskaebust. Riigikohus on leidnud, et kehtivuse kaotanud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja mõju ja praktiline tähendus ei pruugi vaatamata kehtivuse lõppemisele olla täielikult ammendunud. Seega saab sellist käskkirja tühistada ka pärast selle kehtivusaja lõppemist (RKHKo 19.05.2017, 3-3-1-10-17, p 13). Seega oleks määruskaebuse esitaja õiguste kaitseks tuvastamiskaebusest tõhusam õiguskaitsevahend olnud ka tühistamiskaebus.
11.Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 28.03.2019. a määruse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.09.20263-26-186/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20263-26-1924/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja