Anna Maikallo kaebus Narva Linnavalitsuse 23.08.2017.a korralduse nr 798-k, 21.09.2017.a kirja nr 1.17/8415-2 ja 14.11.2018.a korralduse nr 986-k tühistamise ning asja uueks otsustamiseks kohustamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Anna Maikallo Vastustaja Narva linn, esindaja Sergei Solodov Kolmas isik aiandusühistu Višnja, esindaja advokaat Aleksei Forstiman
Mõista Anna Maikallolt aiandusühistu Višnja kasuks välja menetluskulud 768 eurot (sisaldab käibemaksu). Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 13.05.2019. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja menetlusosaliste seisukohad
1.Narva Linnavalitsus andis 23.08.2017 korralduse nr 798-k „Puraviku tänav teenindusmaa määramine ja maa riigiomandisse jätmine hoonestusõiguse seadmise eesmärgil“ (I kd tl 15-16). Selle korraldusega määras vastustaja aiandusühistule Višnja kuuluva rajatise (tee) nimega „Puraviku tänav“ teenindamiseks vajaliku maa, määras maa sihtotstarbeks transpordimaa ja nõustus maaüksuse riigi omandisse jätmisega hoonestusõiguse seadmise eesmärgil aiandusühistu Višnja kasuks tähtajaga 50 aastat.
2.Kaebaja Anna Maikallo on Narva linnas Maasika tn 32 (varem Maasika tn 16) asuva kinnisasja, registriosa 345009 omanik (I kd tl 17).
2.1.Kaebaja esitas 13.12.2013 taotluse tema kinnisasjaga piirneva vaba maa erastamiseks maareformi seaduse (MaaRS) § 22 lg 13 alusel (I kd tl 34). Vastustaja vastas 19.12.2013 nr 112.3/12283-2 (I kd tl 20), et puudub erastamisele kuuluv maa, mis piirneks kaebaja kinnisasjaga. Kaebaja kinnisasi piirneb Puraviku tänavaga, mille omanik on aiandusühistu Višnja.
2.2.Kaebaja esitas 12.06.2017 uuesti taotluse maa erastamiseks, lisatud oli taotletava maa asendiplaan (I kd tl 26-30). Vastustaja vastas 12.07.2017 nr 1-12.3/6128-2 (I kd tl 44). Vastustaja viitas 19.12.2013.a kirjale ning selgitas, et erastamine ei ole võimalik, kuna Maasika ja Puraviku tänav on ehitised, mis kuuluvad aindusühistule Višnja.
2.3.Kaebaja esitas 22.08.2017 (kaebaja nimetab kuupäevana 21.08.2017) avalduse pealkirjaga „Selgitustaotlus maa erastamisest keeldumise argumenteerimata otsuse kohta“ (I kd tl 31-33). Vastustaja vastas 21.09.2017 kirjaga nr 1.17/8415-2 (I kd tl 21). Vastustaja viitas 19.12.2013 ja 12.07.2017.a kirjadele. Vastustaja selgitas, et kaebaja kinnisasi piirneb tänavaga, mis on teeehitis ja kuulub aiandusühistule. Teealust maad saab erastada või seada hoonestusõiguse. Aiandusühistu Višnja ei ole esitanud taotlust üldmaa erastamiseks, kuid on esitanud 11.10.2010 avalduse hoonestusõiguse seadmiseks ehitise alusele maale. Linn on vastu võtnud korralduse nr 798-k (vt otsuse punkti 1).
2.4.Narva Linnavalitsus andis 14.11.2018 korralduse nr 986-k, milles ta keeldus Narvas Kudruküla linnaosas asuva Maasika tn 32 kinnisasjaga piirneva vaba maa erastamise ja kaebajale kuuluva kinnisasjaga liitmise toimingute tegemisest, jättis kaebaja 12.06.2017 ja 22.08.2017 taotlused läbi vaatamata ja lõpetas menetluse. Vastustaja mõistis oma kirju 12.07.2017 nr 1-12.3/6128-2 ja 21.09.2017 nr 1.17/8415-2 vastustena kaebaja selgitustaotlustele ning märkis, et lahendab korraldusega kaebaja 12.06.2017.a ja 22.08.2017.a taotlused. Vastustaja põhjendused olid järgmised. Kaebaja taotletav maa hõlmab Puraviku tänava ja Vee tee maad ning reformimata riigimaad. Aiandusühistu Višnja esitas 11.10.2010 üldmaa (22 tänavat / teed) hoonestusõiguse seadmise avalduse. Praeguseks on moodustatud 21 katastriüksust, sh Vee tee T1. Puraviku tänava katastriüksuse moodustamine on seoses kohtuvaidlusega pooleli. Puraviku tänav on kruusatee, mis on ühistu liikmete kasutuses. Puraviku tänav kuulus ühistu asutamisel 1970 üle antud maa hulka. Tee ehitati välja 1970-ndatel aastatel. Puraviku tänav ja Vee tee on ühendatud teiste aiandusühistu tänavatega, millega on tagatud takistamatu ja pidev ringliiklus ning ligipääs avalikele Vee teele ja Põhja-Kudruküla teele. Selline liiklusskeem on optimaalne. Taotletava maa erastamisel muutuvad Puraviku tänav ja Vee tee tupikteedeks. MaarS § 22 lg 13 sätestatud eeldused puuduvad, kuna Puraviku tänava maast on võimalik moodustada iseseisev kinnisasi ning planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt ei ole maa liitmine kaebaja kinnisasjaga otstarbekas. Korraldusest nähtub, et kaebajal oli võimalus esitada enne korralduse andmist oma seisukohad ning vastustaja on korralduses neile vastanud. Sh märkis vastustaja, et Puraviku tänava ja PõhjaKudruküla tee vahelisest ca 2 ha suurusest reformimata riigimaast on võimalik moodustada iseseisvalt kasutatav kinnisasi. Kui arvestada üksnes kaebaja taotletud maad, siis see on suurem kui praegune Maasika 32 kinnisasi.
3.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebused, mida ta korduvalt täiendas. Kohus liitis kaebused ühte menetlusse. Kaebused on menetluses järgmistes nõuetes: - punktis 1 nimetatud korralduse nr 798-k tühistamine; - punktis 2.3 nimetatud kirja nr 1.17/8415-2 ja punktis 2.4 nimetatud korralduse nr 986-k tühistamine ning vastustaja kohustamine maa erastamise küsimust uuesti otsustama. Kaebaja seisukohad olid järgmised.
3.1.Korraldus nr 798-k rikub kaebaja õigusi, kuna takistab kaebaja soovitud maa erastamist. Korraldus on õigusvastane järgmistel põhjustel: - kolmas isik ei ole Puraviku tänava (ehitise) omanik ja ei ole esitanud avaldust maa erastamiseks; - kolmas isik või vastustaja ei ole Puraviku tänavat välja ehitanud. Tegemist ei ole ehitisega. Tegemist loodusliku maaribaga, mis kulgeb vahetult kõvakattega avalike teede kõrval; - maariba sõidetavuse eest on aastate jooksul hoolitsenud vaid Puraviku tänava elanikud ise. Kolmas isik ei ole tänavat hooldanud või parendanud. Kolmas isik vedas tänavale asfaldijäätmeid pärast seda, kui kaebaja esitas taotluse maa erastamiseks; - vajadus Puraviku tänava väljaehitamiseks puudub. Otstarbekas on reformimata riigimaa erastamine ja liitmine piirnevate kinnisasjadega; - ühistu juhatusel puudus volitus katastriüksuste plaanide kooskõlastamiseks. Ka puudus juhatusel volitus võtta üldkoosoleku heakskiidu ja otsuseta aiandusühistu liikmetele linnatänavate rajamise kohustust.
3.2.Kui korraldus nr 798-k on õigusvastane, siis puudub ka takistus maa erastamiseks kaebajale. Maaüksust Vee tee T1 ei kasutata teena, kuna sellega paralleelselt kulgeb avalik tee Vee tee L1. Kaebaja kinnisasja kõrval asuvat osa Vee tee T1 maaüksusest kasutavad võõrad parkimiseks. Puudub vajadus ehitada täiendav tee maa-alale Vee tee T1. Vastustaja ei saa nõuda aiandusühistult uute teede väljaehitamist. Ida-Viru maavanem on kaebajale kinnitanud, et tema soovitud maa erastamine on võimalik. Ka vastustaja ametnik on kaebajale seda kinnitanud.
4.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Alternatiivselt palus vastustaja jätta kaebuse läbi vaatamata, kuna korraldus nr 798-k ei ole suunatud kaebajale ja ei riku kaebaja õigusi, kaebaja taotlus maa erastamiseks on ilmselgelt perspektiivitu ja kaebajal ei ole võimalik oma eesmärki saavutada.
4.1.Vaidluses korralduse nr 798-k õiguspärasuse üle tugines vastustaja järgmistele argumentidele: - aianduskooperatiivile „Višnja“ eraldati ja anti üle maa-ala suurusega 3,57 ha, selle hulka kuulus ja plaanil on kajastatud Puraviku (endine Borovaja) tänav (I kd tl 106-113); - Puraviku tänav on kruusatee, mis on ühistu liikmete kasutuses oma maaüksusele sissesõiduks (I kd tl 102-105). Tee rajati aastatel 1973-1974 (I kd tl 114-119, tõlked tl 184187). Tee on märgitud kaartidele. Teena võib käsitleda ka autode liiklemise tulemusena tekkinud pinnaseteed; - tegemist on ühistu siseteega, mida kasutab vähem kui 50 autot ööpäevas. Seetõttu võib ühistu määrata nõuded tee seisundile ise; - kolmas isik esitas 11.10.2010 avalduse hoonestusõiguse seadmiseks aiandusühistule kuuluvate ehitiste alusele maale (I kd tl 123 pöördel, 124). Isegi kui sellist avaldust ei oleks, siis tuleks ühistu kasuks seada sundhoonestusõigus.
4.2.Vaidluses kaebajale maa erastamise võimalikkuse üle tugines vastustaja järgmistele argumentidele: - kui Puraviku tänava olemasolu on õiguspärane, siis puudub vastustajal võimalus kaebajale maad erastada;
- Puraviku tänava erastamine kaebajale tähendaks seda, et teised ühistu liikmed kaotavad juurdepääsu oma maale. Planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt ei ole otstarbekas liita Puraviku tänavat piirneva territooriumiga (kruntidega). Puraviku tänavast on võimalik moodustada iseseisvalt kasutatav kinnisasi sihtotstarbega transpordimaa, samamoodi on juba moodustatud kinnisasjad teistele selle piirkonna teedele (I kd tl 127-128). See tähendab, et maa kaebajale erastamise tingimused ei ole täidetud; - kui Puraviku tänava kinnisasjade omanikud on rajanud endale otse väljapääsud PõhjaKudruküla teele, siis on kahtlane selliste väljapääsude ehitamise seaduslikkus.
5.Kolmas isik palus jätta kaebuse rahuldamata, tema seisukohad olid järgmised: - Puraviku tänav on rajatisena olemas (I kd tl 134), seda kasutatakse pidevalt jalgsi ja sõidukitega liikumiseks. Kolmas isik on esitanud avalduse Puraviku tänavale hoonestusõiguse seadmiseks; - kolmas isik hoiab Puraviku tänavat korras ja on teinud selleks kulutusi, sh soetanud 2017. aastal selleks freesipuru ja teinud jooksvat remonti (I kd tl 135-138). Kaebaja esitatud fotod teest on tendentslikud; - kaebaja kinnisasja ja Põhja-Kudruküla tee vahele jäävad tee ja reformimata riigimaa üksus. Tegemist ei ole maaga, kus ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja. Kaebajal ei ole maa erastamise õigust.
Kohtu seisukoht Kaebuse lubatavus
6.Vastustaja palus jätta kaebuse läbi vaatamata. Kohus käsitleb seda taotlust vastuväitena kohtu tegevusele kaebuse menetlusse võtmisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 90 lg 1 tähenduses. Kohus leidis algselt sarnaselt vastustajaga, et korraldus nr 798-k ei riku kaebaja õigusi ning maa erastamisel kaebajale MaaRS § 22 lg 13 alusel ei ole eduväljavaateid. Sellest lähtudes tagastas kohus kaebuse 15.01.2018.a määrusega. Tartu Ringkonnakohus tühistas 21.02.2018.a määrusega kaebuse tagastamise, kuna leidis, et kaebajal on kaebeõigus olemas. Sellest lähtudes võttis kohus 10.09.2018.a määrusega kaebuse menetlusse. Kohus oli korralduse nr 798-k ja kirja nr 1.17/8415-2 tühistamise nõuete menetlusse võtmisel seotud ringkonnakohtu seisukohtadega (HKMS § 202 lg 2), seda on menetlusse võtmise määruses selgitatud.
7.Praeguseks on kaebuse nõuete hulka lisandunud korralduse nr 986-k tühistamise nõue. Kohus ei pea otstarbekaks jätta praeguses menetlusstaadiumis seda nõuet läbi vaatamata väheste eduväljavaadete tõttu. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel eeltoodud alusel on kohtul kaalutlusõigus (HKMS § 151 lg 2, § 121 lg 2) ning kohus peab õigeks vaadata kaebus läbi sisuliselt. Kokkuvõttes jätab kohus vastuväite tervikuna rahuldamata. Korralduse nr 798-k tühistamise nõue
8.Ehitusseadustiku (EhS) § 3 lg 1 järgi on ehitis inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Kõik menetlusosalised on kohtule esitanud fotosid Puraviku tänavast: kaebaja I kd tl 14, 149, vastustaja I kd tl 102-103, 129 ja kolmas isik I kd tl 134. Kõik fotod näitavad sõidukite korduva läbisõidu jälgi (välja on kujunenud murukatteta ala) ja seda, et vähemalt kohati on teel
kruusakate. Puraviku tänav kui rajatis on selgelt nähtav ka Maa-ameti geoportaali kaudu (aadress xgis.maaamet.ee) kättesaadavatel ortofotodel. Tee on olemas aianduskooperatiivile „Višnja“ eraldatud maa plaanil (I kd tl 106-111). Kohtu hinnangul tõendab aianduskooperatiivi ja tolleaegse kohaliku võimu omavaheline suhtlus (I kd tl 114-119, tõlked tl 184-186), et teed ehitati 1970-ndatel aastatel ühistusiseste kruusakattega teedena. Dokumentides ei ole küll juttu konkreetselt Puraviku tänavast, vaid aianduskooperatiivi teedest üldiselt, kuid plaani alusel kuulus Puraviku tänav nende hulka. Kohtu hinnangul on Puraviku tänav ehitis EhS § 3 lg 1 tähenduses. Eeltoodut ei muuda asjaolu, et mõnede fotode järgi on Puraviku tänav kohati või mõnel aastaajal halvas seisukorras. Selline seisukord on Eesti oludes ajuti omane paljudele väikestele teedele. Samuti ei väära tee kui rajatise olemasolu see, kui kolmas isik vahepealsel perioodil teed ei parendanud. Ka kaebaja möönab, et 2017. aastal kaeti tee uuesti.
9.Kolmanda isiku registriandmetest (kättesaadavad aadressil ariregister.rik.ee) nähtub, et põhikirja punkti 1.1 järgi on tegemist aianduskooperatiivi „Višnja“ õigusjärglasega ning enne registreerimist mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris oli ühistu registreeritud ka ettevõtteregistris. Kohtu hinnangul on aianduskooperatiivile „Višnja“ eraldatud maa plaaniga (I kd tl 106-111) tõendatud, et Puraviku tänava alune maa on õiguspäraselt kolmanda isiku kasutuses. 01.11.1987.a seisuga koostatud maafondi aruande järgi oli ühistu kasutuses muuhulgas kooperatiivi ühiskondlik maa, selle hulgas teed ja tänavad (I kd tl 112-113). Sellele, et Puraviku tänava alune maa on ühistule eraldatud maa hulgas, ei vaidle iseenesest vastu ka kaebaja. Kui Puraviku tänav kui rajatis on olemas, selle ehitas õiguspäraselt kolmanda isiku õiguseellane ja see paikneb kolmanda isiku kasutusse antud maal, siis on tegemist kolmandale isikule kuuluva rajatisega.
10.MaaRS § 22 lg 1 ja 11 kohaselt saab aiandusühistu ostueesõigusega erastada tema liikmete ühiskasutuses olevat maad ning ühiskasutuses olevaks maaks loetakse ühistu maakasutusõiguse piiridesse jäävat maad, mida ühistu liikmed kasutavad ühiselt ja mis ei ole määratud ühistu liikme ehitise juurde kuuluva krundina või selle teenindamiseks vajaliku maana. Puraviku tänava alune maa vastab eeltoodud tunnustele. Sh ei ole seda määratud kaebaja ehitise juurde kuuluva krundina või kaebaja ehitise teenindamiseks vajaliku maana, kuivõrd kaebaja kinnisasi (ehitiste juurde kuuluv maa) on juba kinnistusraamatusse kantud. MaaRS § 351 lg 1 sätestab, et hoonestusõigus seatakse ehitise omaniku kasuks, kes ei soovi või kellel ei ole õigust maad omandada. Praeguses asjas on kolmas isik kaotanud maa erastamise õiguse, kuna ta ei esitanud selleks tähtaegselt avaldust. Seega tuleb tema kasuks seada hoonestusõigus. Vastustaja ja kolmanda isiku kinnitusel on kolmas isik sellekohase avalduse esitanud. See ei ole asja lahendamisel aga määrav, kuna Vabariigi Valitsuse määruse „Maareformi käigus riigimaale hoonestusõiguse seadmise ja selle käigus maa erastamise kord“ § 1 lg 5 kohaselt seatakse hoonestusõigus ehitise omaniku kasuks olenemata avalduse esitamisest.
11.Kaebaja väitel puudus kolmanda isiku juhatuse liikmel õigus esitada hoonestusõiguse seadmise avaldust või teha katastriüksuse moodustamiseks vajalikke toiminguid. Kohus selgitas eespool, et avalduse esitamine ei ole praeguses vaidluses määrav. Kohus selgitab lisaks, et mittetulundusühingu nimel saab tegutseda registrikaardile kantud juhatuse liige. See, kas mingi tehingu või toimingu tegemiseks tuli vastu võtta üldkoosoleku otsus ning kas selline otsus oli olemas ja kehtiv, on ühistu siseasi ja ei mõjuta juhatuse liikme esindusõigust.
12.Praeguses kohtuasjas ei oma tähtsust see, kes on Puraviku tänavat korras hoidnud ning kuidas korraldatakse selle kasutamine, parendamine ja korrashoid tulevikus. Oluline on see, et tegemist on kolmandale isikule kuuluva ehitisega, mille juurde tal on õigus omandada hoonestusõigus. Samuti ei oma tähendust, kuidas on vastustaja korraldanud maa erastamise teistes piirkondades.
13.Kokkuvõttes on korraldus nr 798-k kohtu hinnangul õiguspärane. Kaebaja väited ei anna alust korralduse tühistamiseks. Kirja nr 1.17/8415-2 ja korralduse nr 986-k tühistamise nõue
14.Kaebaja on korduvalt pöördunud vastustaja poole avaldustega, mis käsitlevad tema soovi erastada vaidlusalust maad. Esimese taotluse esitas kaebaja ja lahendas vastustaja aastal 2013 (vt otsuse punkti 2.1). Selle vastuse üle praeguses kohtuasjas ei vaielda. Kohtule algselt esitatud kaebuses vaidlustas kaebaja vastustaja kirja nr 1.17/8415-2. Kaebuse menetlusse võtmisel leidis kohus, et selle kirjaga uuendas vastustaja asja menetluse ja tegi maa erastamisest keelduva otsuse ning kirja tuleb käsitleda haldusaktina. Pärast seda andis vastustaja korralduse nr 986-k, milles ta käsitles kirja nr 1.17/8415-2 vastusena selgitustaotlusele. Vastustaja sõnul lahendas ta korraldusega nr 986-k muuhulgas kaebaja taotluse, millele algselt vastati kirjaga nr 1.17/8415-2. Kokkuvõttes on tekkinud olukord, kus kaebaja taotlust maa erastamiseks on justkui lahendatud kaks korda - kirjaga nr 1.17/8415-2 ja korraldusega nr 986-k. Nende mõlemate tühistamise nõuded on praeguse asja raames menetlusse võetud.
15.Kohtu hinnangul tuleb kaebaja maa erastamise taotlust lahendavaks haldusaktiks lõppkokkuvõttes lugeda korraldust nr 986-k. Kiri oli vastuseks kaebaja avaldusele, mis on pealkirjastatud selgitustaotlusena ja on nii sisult kui vormilt pigem vastus selgitustaotlusele. Kirja tõlgendamine haldusaktina oli tingitud olukorrast, kus korrektset haldusmenetlust lõpetavat haldusakti ehk korraldust nr 986-k veel antud ei olnud. Seoses olukorra muutumisega ei ole kirja nr 1.17/8415-2 tühistamise nõue enam vajalik ja ei pruugi olla ka lubatav kaebeõiguse puudumise tõttu. Kohus ei pea praeguses menetlusstaadiumis siiski vajalikuks muuta lahendatavate nõuete koosseisu. Nii kiri kui ka korraldus on osaks samast haldusmenetlusest ja nendes esitatud põhjendused (selgitused) osaliselt kattuvad. Kaebuse läbi vaatamata jätmine kaebeõiguse puudumise tõttu on kohtu õigus, aga mitte kohustus (HKMS § 121 lg 2 p 1). Kohus lahendab kaebuse sisuliselt sellisena, nagu see menetlusse võeti.
16.MaaRS § 22 lg 13 sätestab, et kui era-, munitsipaal- või riigi omandis oleva kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja ning planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt on otstarbekas see maa liita piirneva kinnisasjaga, on piirneva kinnisasja omanikul õigus taotleda selle maa omandamist liitmiseks oma kinnisasjaga. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa omandamine toimub maareformi seaduse VI1 osas (§ 312 313) sätestatud alustel. MaaRS § 312 lg 1 täpsustab, et liitmiseks sobivaks maaks on üldjuhul riba-, siilu- või kiilukujuline või muu ebakorrapärase kujuga või selle väiksusest tingitud iseseisva kasutusvõimaluseta maatükk, millele üldjuhul puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt
ning mis on üldjuhul looduses tekkinud maareformi läbiviimise käigus või järel peamiselt eri aegadel kasutusel olnud erinevast plaani- või kaardimaterjalist või erinevatest mõõdistusviisidest tingitud vigade tõttu. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana võib käsitada ka kinnisasja ja teise isiku omandis või valduses oleva avalikult kasutatava tee ja kinnisasja vahelist maatükki, kui seda ei ole tee omaniku või valdaja arvates otstarbekas arvata teemaa hulka. MaaRS § 312 lg 2 kohaselt ei käsitleta kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana maatükki, mis kuulub erastamisele muul alusel, tagastamisele või iseseisvalt kasutatava maaüksusena munitsipaalomandisse andmisele või riigi omandisse jätmisele.
17.MaaRS § 313 lg 1 kohaselt algab kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa omandamise menetlus muuhulgas piirneva kinnisasja omaniku taotluse esitamisega. Sellise taotluse ongi kaebaja esitanud.
18.MaarS § 313 lg 4 tuleneb, et valla- või linnavalitsuse ülesanne on selgitada välja maa erastamise võimalikkus. Vastustaja ei pidanud kaebajale maa erastamist võimalikuks seetõttu, et kaebaja kinnisasjaga piirnev ja MaaRS § 22 lg 13 tunnustele vastav maa puudub. Kaebaja on taotletava maana (I kd tl 29) näidanud tema kinnisasja ja avalikult kasutatava Vee tee vahelist riba. See maa kuulub katastriüksuse Vee tee T1 (katastritunnus 51101:001:1082) koosseisu. Maakatastri andmetel (kättesaadavad Maa-ameti geoportaali kaudu, aadress xgis.maaamet.ee) on tegemist riigi omandis oleva maaga. Narva Linnavalitsuse 23.08.2017.a korraldusega nr 802-k (I kd tl 127-128) on see maa määratud hoonestusõiguse seadmiseks kolmanda isiku kasuks. Seega on eeltoodud maa arvel moodustatud iseseisev kinnisasi ning täidetud ei ole tingimus, et piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja.
19.Kaebaja tugineb sellele, et Vee tee T1 ei ole reaalselt teena kasutuses, kuna kasutatakse sellega paralleelselt kulgevat avalikku teed Vee tee L1. See ei muuda aga fakti, et iseseisev katastriüksus on olemas. Praeguse vaidluse esemeks on üksnes see, kas kaebaja kinnisasjaga piirnev maa kujutab endast MaaRS § 22 lg 13 ja § 312 lg 1 tunnustele vastavat maad, sh kas tegemist on maaga, kus ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja. Vaidlustatud korraldused ei reguleeri teede kasutamist või korrashoidu, vaid maaomandi küsimusi. Kuidas aiandusühistu hoonestusõiguse alusel tema kasutusse antud maad haldama ja kasutama hakkab, see väljub praeguse vaidluse piiridest. Aiandusühistule kuuluva vara kasutamine ja sellega seotud kulude kandmine tuleb otsustada aiandusühistus otsuste tegemiseks ette nähtud korras ning sellest lähtuvad võimalikud vaidlused lahendada maakohtus.
20.Kaebaja on taotletava maana näidanud ka tema kinnisasja ja avalikult kasutatava PõhjaKudruküla tee L4 (katastritunnus 51101:001:0456) vahelist suuremat maa-ala. Kohus näitas eespool, et eelnimetatud maast vahetult kaebaja kinnisasjaga piirnev osa kuulub moodustatava Puraviku tänava kinnisasja koosseisu. Seega ei ole ka siin täidetud tingimus, et piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja (vt otsuse punkte 18-19). Puraviku tänava kinnisasja moodustamise tõttu ei ole ülejäänud osa kaebaja taotletud maast enam kaebaja kinnisasjaga piirnev.
21.Vastustaja tõi lisaks välja, et kaebaja soovitud maad ei saa kuidagi pidada MaaRS § 22 lg 13 sätestatud maaks. Kohus nõustub, et ainuüksi taotletud maa suuruse tõttu ei saa tegemist olla
eeltoodud sättes ja MaaRS § 312 lg 1 kirjeldatud tunnustele vastava maaga. Kohus juhtis juba 15.01.2018 kaebaja tähelepanu sellele, et kaebaja taotleb maatükki, mis on ligikaudu sama suur kui praegu talle kuuluv maa. Tervikuna on aiandusühistu maa ja Põhja-Kudruküla tee vahel paiknev reformimata riigimaa ligikaudu 20 000 m2 suurune (I kd tl 46) ning vahemaa kaebaja kinnisasjast kuni Põhja-Kudruküla teeni on ca 35 m. Tegemist ei ole väikese või kitsa maaribaga, nagu seda nimetab kaebaja, vaid maaga, mille arvel on kindlasti võimalik moodustada üks või mitu iseseisvalt kasutatavat kinnisasja.
22.Kaebaja tugineb sellele, et maavanem on talle kinnitanud maa erastamise võimalikkust. See ei ole päris õige. Kaebaja viitab maavanema kirjale 06.06.2017 (sisu ära toodud I kd tl 25). Maavanem ei ole otsustanud maa erastamist kaebajale, vaid on andnud talle selgitusi. Selgitustest tuleneb üheselt, et maavanema hinnangul on määrava tähendusega Puraviku tänava moodustamine. Nagu kohus eespool näitas, on Puraviku tänavale maa eraldatud õiguspäraselt. Lisaks tuli Vabariigi Valitsuse määruse „Kinnisasjaga liitmiseks sobiva iseseisva kasutusvõimaluseta maa erastamise kord“ kuni 31.12.2017 kehtinud redaktsiooni § 4 ja 5 alusel küll taotleda kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamiseks luba erastamise korraldajalt (maavanemalt), kuid luba sai taotleda linna- või vallavalitsus ja selles tuli maavanemale esitada määruses sätestatud dokumendid. Kaebajale antud selgitus ei kujuta endast eelnimetatud luba ja see ei pannud vastustajale kohustust korraldada vaidlusaluse maa erastamine. Praegu kehtivad õigusaktid sellise loa taotlemist enam ette ei näe. Kaebaja väitel on ka vastustaja ametnikud talle kinnitanud, et maa erastamine tema soovitud viisil on võimalik. See väide ei ole tõendatud. Oma kirjalikes seisukohtades on vastustaja alates aastast 2013 olnud läbivalt seisukohal, et maa erastamine võimalik ei ole.
23.Kokkuvõttes on kiri nr 1.17/8415-2 ja korraldus nr 986-k õiguspärased. Kaebaja väited ei anna alust nende tühistamiseks. Kui kohus vaidlustatud otsustusi ei tühista, siis puudub võimalus rahuldada asja uueks otsustamiseks kohustamise nõuet. Kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata. Menetluskulud
24.HKMS § 108 lg 1 ja 8 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Eeltoodud sätte alusel on vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulude kandmine kaebaja kohustus.
25.Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud.
26.Kolmas isik esitas menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (II kd tl 2-8), milles ta palus tema kasuks välja mõista 768 eurot. Tegemist on kuludega esindajale. Kolmanda isiku esindajana tegutses advokaat Aleksei Forstiman advokaadibüroo Narlex kaudu. Esindaja andis kolmandale isikule õigusabi perioodil 28.09.2018 - 28.02.2019 ajakuluga kokku 7,63 tundi ja tunnitasuga 100 eurot (lisandub käibemaks). Esindaja on esitanud ja kolmas isik on tasunud arveid kokku 768 euro ulatuses ning kolmas isik taotleb selle summa väljamõistmist.
27.Kohtu hinnangul on kolmanda isiku kantud menetluskulud vajalikud ja põhjendatud. Kolmas isik on esitanud seisukoha kahele hiljem liidetud kaebusele. Äriregistri andmetel on Advokaadibüroo Narlex OÜ (registrikood 12152152) käibemaksukohustuslane. Kaebaja hinnangul ei ole menetluskulude temalt väljamõistmine põhjendatud, kuna ta ei ole taotlenud kolmanda isiku kaasamist. Kohtu hinnangul ei võta see kaebajalt menetluskulude kandmise kohustust. Kolmanda isiku kaasamine oli vältimatu, kuna kaebaja vaidlustas tema huvides antud korraldust nr 798-k. Kaebajal oli õigus vaidlustada 10.09.2018.a määrus kolmanda isiku kaasamise kohta, kaebaja ei ole seda teinud. Kohus selgitas juba 15.01.2018.a määruse punktis 15 kaebajale, et tema eesmärgi saavutamine ehk soovitud maa erastamine ei ole tõenäoliselt võimalik. Ka vastustaja on seda kaebajale korduvalt selgitanud (vt otsuse punkte 2.1 - 2.3). Kaebajal tuli arvestada võimalusega, et ta kaotab kohtuvaidluse ja tal tuleb kanda vastaspoole menetluskulud. Kokkuvõttes mõistab kohus kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 768 eurot (sisaldab käibemaksu). Menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.