Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Elle Kask
Määruse tegemise aeg ja koht 09.04.2019, Tallinn Haldusasja number
3-19-369
Haldusasi
Aiandusühing Sarapuu, Aiandusühing Sidrunipuu, Aiandusühistu Kureküla, Aiandusühistu Ljubitel, Aiandusühistu Pihlakaaed, Aiandusühistu Vanasadam, Aiandusühistu Družnõi-Sad, MTÜ Elulaad, Aiandusühistu Estonia, Aiandusühistu Kalavere Majak, Köögiviljaaianduse MTÜ Vabadus, Köögiviljaaianduse Ühistu Jupiter, Mittetulundusühing WATRA, Aiandusselts Sever, Aiandusühing Roosipuu, Aiandusühistu Aljans, Aiandusühistu Mägine, Aiandusühistu Kallavere Fiord, Aiandusühistu Keemik, kaebus Jõelähtme Vallavolikogu 13.12.2018 otsuse nr 161 „Munitsipaalmaa rendilepingute lõpetamine“ tühistamiseks, Jõelähtme Vallavolikogu 08.02.2019 otsuse nr 394-1 tühistamiseks osas, millega kaebajad nõudsid Jõelähtme Vallavolikogu 13.12.2018 otsuse nr 161 kehtetuks tunnistamist ning asja uuesti otsustamist.
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kätte toimetamisest.
Tallinna Halduskohus sai 26.02.2019 (täpsustatud kaebuse tekstid 27.02 ja 28.02.2019) Aiandusühing Sarapuu, Aiandusühing Sidrunipuu, Aiandusühistu Kureküla, Aiandusühistu Ljubitel, Aiandusühistu Pihlakaaed, Aiandusühistu Vanasadam, Aiandusühistu Družnõi-Sad, MTÜ Elulaad, Aiandusühistu Estonia, Aiandusühistu Kalavere Majak, Köögiviljaaianduse MTÜ Vabadus, Köögiviljaaianduse Ühistu Jupiter, Mittetulundusühing WATRA, Aiandusselts Sever, Aiandusühing Roosipuu, Aiandusühistu Aljans, Aiandusühistu Mägine, Aiandusühistu Kallavere Fiord, Aiandusühistu Keemik ühise esindaja vandeadvokaat Jevgeni Tverdohlebovi
kaebuse Jõelähtme Vallavolikogu 13.12.2018 otsuse nr 161 „Munitsipaalmaa rendilepingute lõpetamine“, millega otsustati üles öelda Põhjapilpa, Lõunapilpa, Kirdepilpa, Pisipilpa, Idapilpa ja Kasekese kinnisasjade kasutamiseks sõlmitud rendilepingud ning lugeda rendilepingu viimaseks kehtivuspäevaks 01.04.2020, tühistamiseks ning Jõelähtme Vallavolikogu 08.02.2019 otsuse nr 394-1 tühistamiseks osas, millega kaebajad nõudsid Jõelähtme Vallavolikogu 13.12.2018 otsuse nr 161 kehtetuks tunnistamist ning asja uuesti otsustamist. 25.03.2019 kohtunõudega kohus küsis Jõelähtme vallalt täpsustavat informatsiooni kaebuses vaidlustatud Jõelähtme Vallavolikogu 13.12.2018 otsuse nr 161 vaidlustamise halduskohtu pädevusse kuulumise kohta, samuti tuli täpsustada Jõelähtme Vallavolikogu 08.02.2019 otsuse nr 394-1 resolutiivosas sätestatut. 03.04.2019 vastuses kohtunõudele on Jõelähtme vald selgitanud järgmist. 08.02.2019 vaide osalise tagastamise otsuse punktis 1 on tegemist ilmselge ebatäpsusega, mis ei mõjuta otsuse sisu. 08.02.2019 otsuse punktis 1 on ekslikult viidatud vaide taotluse punkti 2 (taotleti vallavolikogu 13.12.2018 otsuse nr 161 kehtetuks tunnistamist) asemel taotluse punktile 1 (taotleti vallavolikogu 13.12.2018 otsuse nr 159 kehtetuks tunnistamist). Tegemist on ilmselge ebatäpsusega, kuna nii 08.02.2019 otsuse resolutiivosast kui ka motivatsioonist nähtub, et vaie tagastatakse vallavolikogu 13.12.2018 otsuse nr 161 osas, mitte vallavolikogu 13.12.2018 otsuse nr 159 osas. Seega oli vallavolikogu tahe vaie tagastada vallavolikogu 13.12.2018 otsust nr 161 puudutavas osas. Vallavolikogu möönab, et 13.12.2018 otsuses nr 161 märgitud vaidlustamisviide ei ole kõige õnnestunum, samas aga tuleks arvestada asjaoluga, et munitsipaalmaa rendile andmise ja munitsipaalmaa rendilepingute sõlmimise on otsustanud vallavolikogu, seega sai rendilepingute ülesütlemise tahteavalduse teha samuti üksnes vallavolikogu. Lisaks tahteavalduse tegemisele, pani vallavolikogu otsusega nr 161 Jõelähtme Vallavalitsusele kohustuse edastada munitsipaalmaa lepingujärgsetele rentnikele lepingute ülesütlemisavaldused. Sellest tulenevalt ei teki munitsipaalmaa rentnikele õiguslikke tagajärgi vallavolikogu otsusest nr 161, vaid rentnikele tehtud rendilepingu ülesütlemisavaldusest. Kuna õiguslikud järelmid lepingulistes suhetes antud juhul saavad tuleneda võlaõigusseaduse (VÕS) § 195 lg 1 sätestatud ülesütlemisavalduse tegemisest teisele lepingu poolele, siis ei saa antud juhul kaebajatel olla tekkinud vaidlus avalik-õiguslikust suhtest tulenevalt ja tegemist on tsiviilõigusliku vaidlusega, mis tuleneb ülesütlemisavalduse tegemisest. Asjaolu, et koos ülesütlemisavaldusega edastati rentnikele ka vallavolikogu otsus nr 161, ei tähenda seda, et rentnikel oleks seda eraõiguslikus suhtes tehtud otsustust võimalik haldusvaidluse korras vaidlustada, vaid see selgitab rentnikele, millest tulenevalt on maaomaniku tahteavaldus kujunenud. Vaidlustamisviite olemasolu vallavolikogu 13.12.2018 otsusel 161 iseenesest ei muuda ega mõjuta, sellega deklareeritud tahteavalduse sisu. Vallavolikogu möönab, et vaidlustamis viide otsustusel, teha teistele rendilepingute pooltele tahteavaldus rendilepingud üles öelda ei olnud sellisel kujul sellise otsustuse langetamisel vajalik. Edaspidiste arusaamatuste vältimiseks teeb haldusorgan kõik endast oleneva, et eraõiguslike suhete raames tehtavad otsustused oleksid ka vormistuslikult eraõigusliku tahteavalduse moodi ega sarnaneksid avalik-õiguslikule toimingule või haldusaktile. Vaatamata asjaolule, et kaebajatega sõlmitud munitsipaalmaa rendilepingute üheks pooleks on kohaliku omavalitsusüksus, on rendilepingute puhul tegemist tsiviilõiguslike lepingutega ja sellest tulenevalt on vaidlused tsiviilõiguslikud. Kuna antud juhul on vallavolikogu 13.12.2018 otsus nr 161 käsitletav tahteavaldusena lõpetada tsiviilõiguslikud rendilepingud, mis jääb eraõigusliku suhte raamesse, kuulub selliste vaidluste lahendamine maakohtu pädevusse. Vallavolikogu nõustub, et praegusel juhul on tegemist lepinguvaidlusega (ühepoolne lepingu ülesütlemine), mille lahendamine on maakohtu (üldkohtu) pädevuses.
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 4 lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et pädeva kohtu määramisel on oluline, kas tegemist on avalik-õiguslikust või eraõiguslikust suhtest tuleneva vaidlusega. Riigikohus on selgitanud, et kohtute pädevuse piiritlemisel on otsustavaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom (Riigikohtu erikogu 23.09.2003 määrus asjas nr 3-3-4-1-03). Kohus leiab, et Jõelähtme Vallavolikogu 13.12.2018 otsuse nr 161 näol (millega otsustati rendilepingute lõpetamine 2020. aastal) ei ole tegemist avalik-õiguslikus suhtes tehtud otsustusega, mida saaks halduskohtus vaidlustada. Kohtu hinnangul on viidatud otsus antud eraõigusliku suhte raames ja see on käsitletav tsiviilõigusliku tahteavaldusena. Nimelt on kohtupraktikas korduvalt selgitatud, et „kohaliku omavalitsuse seisund oma vara kasutada andmisel erineb küll eraisikute vara kasutada andmisest, kuid see ei tähenda, et sõlmitav leping ise või poolte vaheline õigussuhe muutuks avalik-õiguslikuks. Poolte vahelised lepinguõiguslikud vaidlused jäävad tsiviilõiguslikuks ka siis, kui üheks pooleks on avalikõiguslik juriidiline isik“ (Riigikohtu lahendid asjades nr 3-3-1-8-01 ja nr 3-3-4-1-15). Seega, kuigi kaebajaga sõlmitud munitsipaalmaa rendilepingu üheks pooleks on kohalik omavalitsusüksus, on selle rendilepingu puhul tegemist tsiviilõigusliku lepinguga, mida reguleerib Võlaõigusseaduse (VÕS) 16. peatükk ning ka sellest tulenevad vaidlused on tsiviilõiguslikud (sh rendilepingu lõpetamine/ülesütlemine). Selliste vaidluste lahendamine kuulub maakohtu pädevusse. Ka kõnealustes rendilepingutes on märge, et lepinguga seotud vaidlused, mida ei ole võimalik lahendada läbirääkimiste teel, kuuluvad lahendamisele Harju Maakohtus (p 8.3). Kohus märgib, et kaevatavates Jõelähtme vallavolikogu otsustes nr 161 ja nr 394-1 sisalduv vale vaidlustamisviide oli kaebajate jaoks eksitav. Viidatud rendilepingute pikendamise osas on lepingu p-s 7 sätestatud, et juhul, kui üks pool ei teata teisele poolele 2 kuud enne lepingu tähtaja möödumist kirjaliku teatega, et ta ei soovi lepingu pikendamist, pikeneb edaspidi leping samadel tingimustel ühe aastaste tähtaegade kaupa. Lähtuvalt poolte vahel sõlmitud rendilepingutest on Jõelähtme Vallavolikogu otsustanud rendilepingud kaebajatega lõpetada/üles öelda, kuna ei soovi lepinguid enam pikendada, ning lugenud rendilepingute viimaseks kehtivuspäevaks 01.04.2020. Kohtu hinnangul sellistel asjaoludel rendilepingute ülesütlemist saa käsitleda avalik-õigusliku otsustusena. Samale seisukohale on Tallinna Halduskohus asunud ka jõustunud 28.01.2019 määruses haldusasjas nr 3-19-54 (Köögiviljaaianduse Ühistu Kadakas vs Jõelähtme vald), millega kohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel Jõelähtme valla 13.12.2018 otsuse nr 161 vaidlustamise osas, kuna nimetatud otsuse näol ei ole tegemist avalik-õiguslikus suhtes tehtud otsustusega, mida saaks vaidlustada halduskohtus. Eeltoodud põhjendustel kohus tagastab kaebuse selle esitajatele HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel nii Jõelähtme Vallavolikogu 13.12.2018 otsuse nr 161 „Munitsipaalmaa rendilepingute lõpetamine“ tühistamise nõude kui ka Jõelähtme Vallavolikogu 08.02.2019 otsuse nr 394-1 tühistamise nõudes osas, kuna kaebuste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
HKMS § 104 lg 5 näeb ette, et kohus tagastab tasutud riigilõivu, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, siis kuulub Advokaadibüroo Vindex OÜ poolt 26.02.2019 kaebuse eest tasutud riigilõiv 15 eurot tagastamisele kontole, milliselt ülekanne on tehtud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.