lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-19-592/8

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 05.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-592/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
05.04.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1378
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 1, 2, 3Esialgne õiguskaitseVangS § 28 lg 3Kirjavahetus ja telefonikõnedHKMS § 252 lg 1Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamineHKMS § 79 lg 1Menetlusosalise eemaldamineVangS § 96 lg 1Vahistatu kirjavahetus ja telefonikõnedVanS § 52 lg 4

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-19-592/13Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium29.04.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
3-21-796/26Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium10.09.20213-19-859/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja15.05.20193-19-529/3Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja25.03.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Määruse tegemise aeg ja koht

05.04.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-592

Haldusasi

P.K.i esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Taotluse esitaja – P.K. Vastustaja – Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

1.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2.Rahuldada vastustaja taotlus ja piirata P.K.i õigust tutvuda vastustaja poolt 04.04.2019 esitatud menetlusdokumendi lisaga nr 3 täielikult ja osaliselt lisaga 7 ja 8: Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule

päeva jooksul kättetoimetamisest arvates.

Tallinna määruse

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1.Tallinna Halduskohtusse saabus 01.04.2019 P.K.i (isikukood xxxxxxxxxx) esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla otsuste nr 5-8/18/28211-3 ja nr 5-8/19/5797-2 täitmise peatamiseks ja vangla kohustamiseks võimaldada P.K.il helistada oma kaitsjatele nädalavahetusel ja õhtustel aegadel.
2.Taotlusest nähtub, et vahistatuna Tallinna Vanglas viibiv P.K. on esitanud vanglale taotluse, milles palub võimalust helistada oma kaitsjatele õhtustel aegadel ja nädalavahetusel. Tallinna Vangla on taotlused jätnud ülalviidatud otsustega rahuldamata ja P.K. on otsuste osas esitanud vaide. Seega on taotluse esitamise aluseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 2, mis võimaldab esitada halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse ka vaidemenetluse ajal.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 01.09.20263-26-1736/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2082/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-2195/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
3.P.K. leiab, et vangla otsus mitte anda talle õigust helistada kaitsjatele õhtusel ajal ja nädalavahetustel toob kaasa selle, et tema õigused jäävad kaitseta. Taotlejal on väga mahukas töö kaitsjatega, kaitsjad on nõus teda konsulteerima ka nädalavahetustel. Samuti on tema kaitsjad väga hõivatud ning on palunud helistada just õhtul, sest tööpäeva jooksul ei ole võimalik rääkida. Vangla poolt kehtestatud piirang telefonikõnedele kaitsjaga on vastuolus õiguskantsleri seisukohtadega. Seega taotleb P.K. esialgset õiguskaitset, et tal oleks võimalik kaitsjatele helistada õhtusel ajal ja nädalavahetustel.
4.HKMS § 252 lg 1 alusel palus kohus Tallinna Vanglal esitada omapoolne seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas. Tallinna Vangla 04.04.2019 vastuse kohaselt ei pea vangla esialgse

õiguskaitse kohaldamist põhjendatuks. Kaitseõiguse teostamise võimalus on P.K.’il püsivalt olemas olnud ning seda on ta ka kasutanud.

4.1.Esmalt märgib vangla, et P.K. on taotluses oma kaitsjatena välja toonud Küllike Namm’i, Indrek Repnau ning Nele Tammemäe. Vanglale teadaolevalt ei ole N. Tammemäe P.K.i kaitsja ning N.Tammemäe ei ole ka kunagi kinnitanud vanglale oma telefoninumbrit.
4.2.Väär on P.K.i väide, et tal ei ole võimalik piisavalt kaitseõigust teostada. P.K. kasutab järjepidevalt telefoni helistamise võimalust väga suurtes mahtudes, olles näiteks Indrek Repnau väidetavatele telefoninumbritele xxxxxxxxx ja xxxxxxxxx helistanud ainuüksi 2019. aasta jaanuarikuu jooksul 38 tundi 59 minutit ja 50 sekundit.
4.3.Lisaks kuritarvitab P.K. oma kaitseõiguse teostamise õigust. Vanglale on teada olukorrad, kus P.K. on helistanud numbrile xxxxxxxx ja väidetavalt suhelnud oma kaitsja I.Repnau’ga, kuid samal ajal on I.Repnaul olnud kokkusaamine teise vahistatuga või on ta viibinud kohtuistungitel.
4.4.Vangla on võimaldanud kaitseõiguse teostamise eesmärgil kaitsjale jätkuvalt helistada numbril xxxxxxxx. Seda õigust kasutab P.K. püsivalt ning on näiteks märtsis kahel korral pidanud pikema kõne (1 tund ja 35 minutit ning 1 tund 54 minutit). Alla tunni kestvaid kõnesid on ta pidanud igapäevaselt ning mitu korda päevas. Lisaks üritab P.K. järjepidevalt oma kaitseõigust kuritarvitada ning konverentskõnesid teostades helistada numbrile xxxxxxxxx.
4.5.Advokaat K. Nammile on vangla võimaldanud helistada ka väljaspool vanglas kehtestatud helistamise aegu, kui taotleja on selle vajalikkust selgelt põhjendanud. Samuti on taotleja saanud suhelda K. Nammiga kokkusaamistel. Alates 19.12.2018 kuni käesoleva hetkeni on kokkusaamiste aeg olnud kokku 4 tundi ja 33 minutit.
4.6.P.K.’i pöördumised, mille raames esialgne õiguskaitse taotlus on esitatud, on Tallinna Vangla poolt jäetud rahuldamata seetõttu, et nende alusel ei taotle P.K. konkreetsel kuupäeval konkreetse vajaduse põhjal helistamist, vaid järjepidevat võimalust helistada õhtuti ning nädalavahetustel. Vastustes on selgitatud, et õiguskantsleri soovituse nr 7-4/141355/1501538 seisukohast tulenevalt ei pea VangS § 28 lg-t 3 tõlgendama ja rakendama selliselt, nagu oleks antud isikutele ja organitele helistamise õigus piiramata (nt võib arvestada ametiasutuste tööaega).
5.Vangla palub kohtul piirata taotleja õiguseid tutvuda vangla poolt 04.04.2019 esitatud vastuse lisadega 3, 7, sest need sisaldavad kolmandate isikute isikuandmeid ning lisaga 8 kuna tegemist on vanglaregistri andmetega, mis vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 1 alusel on ette nähtud asutusesiseseks kasutamiseks. Juhul, kui kohus peab siiski lisade 7 ja 8 avaldamist vajalikuks, taotleb vangla nende dokumentide avaldamist 05.04.2019 kohtule saadetud kujul (osaliselt kinnikaetuna (lisa 7 ) ja teises formaadis (lisa 8).

KOHTU PÕHJENDUSED

6.Leian, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.
7.Esialgse õiguskaitse funktsiooniks on kaitsta kaebajat kohtumenetluse kestel talle osaks langeda võivate pöördumatute või raskesti tagasipööratavate tagajärgede eest. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb kohtul hinnata taotluse lubatavust (HKMS § 249 lg 1) ja taotluse lubatavuse korral selle põhjendatust (HKMS § 249 lg 3).
7.1.Esialgse õiguskaitse taotlus on formaalselt lubatav. Esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud HKMS § 249 lg 2 kohaselt vaidemenetluse ajal. Taotleja on vangla otsustele esitanud vaide ning taotlusest võib aru saada, et võimaliku negatiivse vaideotsuse korral soovib taotleja pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Asja lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Taotleja viibib vahistatuna Tallinna Vanglas ning võimalikule negatiivsele vaideotsusele esitatud kaebuse lahendamiseks pädev kohus on Tallinna Halduskohus.
7.2.HKMS §249 lõikest 1 tulenevalt kohaldab kohus esialgset õiguskaitset kui esineb oht, et isiku õiguste kaitse kohtuotsusega võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lõikest 3 tulenevalt hindab kohus esialgse õiguskaitse kohaldamisel kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määrusega ettenähtavaid tagajärgi ning arvestab kohaldamisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi. Leian, et käesoleval juhul tuleb taotlus rahuldamata jätta eeskätt seetõttu, et P.K.i esialgse õiguskaitse vajadus ei ole kohtule äratuntav ning põhivaidluses võimalik esitatav kaebus on perspektiivitu.
7.3.VangS § 28 lg 3 tuleneb, et kaitsjale või advokaadist esindajale või riigiasutusele helistamise piiramine ei ole lubatud, kuid sellest ei saa järeldada, et taotlejal oleks õigus telefoni kasutada mistahes ajal ja mistahes ulatuses. Sättest tuleneva keelu eesmärk on vältida olukorda, kus helistamise võimalus on sedavõrd piiratud, et isikul ei ole sisuliselt võimalik kaitseõigust teostada (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-54-07 p 9).
7.4.VangS § 96 lõike 1 kohaselt on vahistatul õigus kirjavahetusele ja telefoni kasutamisele vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Vangla sisekorraeeskirja § 51 lg 2 näeb ette, et täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Tallinna Vangla kodukorra p 12.3.1.1 sätestab üldreegli, mille kohaselt on avatud osakondades lubatud telefoni kasutada päevakavas toodud aegadel. Seda on taotlejale võimaldatud.
7.5.Asja materjalidest nähtub, et taotlejal on olnud võimalik üsna ulatuslikus mahus kaitsjatele helistada. Vangla kodukorra p-ist 12.3.1.1 tulenevalt on taotlejal erandkorras võimalik kaitsjale helistada põhjendatud taotluse alusel ka muul ajal ning ka seda on vangla taotlejale võimaldanud. Lisaks on taotlejal olnud võimalik kaitseõigust teostada kaitsjaga kohtudes. Seetõttu ei ole praegusel juhul põhjust asuda seisukohale, et kaebaja õigused telefonikasutusel oleks olnud piiratud sedavõrd, et tal ei ole sisuliselt olnud võimalik oma kaitseõigust teostada. Seega ei esine käesoleval juhul HKMS § 249 lõikes 1 sätestatud esialgse õiguskaitse vajaduse aluseks olevaid asjaolusid. Samuti tuleb asuda seisukohale, et võimalikul kaebusel põhivaidluses ei ole kuigivõrd eduväljavaateid.
8.Vangla on käesolevas asjas esitanud taotluse piirata taotleja õiguseid tutvuda vangla poolt 04.04.2019 esitatud vastuse lisadega 3, 7 ja 8. Juhul, kui kohus leiab, et lisade 7 ja 8 avaldamise piiramine ei ole täiel määral põhjendatud, taotleb vangla lisa 7 avaldamist osaliselt kinnikaetuna ning lisa 8 avaldamist formaadis, millises väljastataks sarnased andmed ka taotlejale.
9.Rahuldan vastustaja taotluse selliselt, et piiran taotleja õigust tutvuda 04.04.2019 menetlusdokumendi lisaga nr 3 täielikult. Lisa 7 ja lisa 8 avaldatakse kaebajale vastustaja poolt 05.04.2019 saadetud formaadis.
9.1.HKMS § 79 lg 1 p-dest 2 j 3 ja § 88 lg-st 2 tulenevalt võib kohus piirata menetlusosalise õigust tutvuda toimikusse võetud dokumentidega mh juhul, kui see on vajalik isiku elu, tervise, vabaduse või eraelu kaitseks ning see on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju.
9.2.Vangla poolt 04.04.2019 kohtule esitatud menetlusdokumendi lisa nr 3 sisaldab kolmanda isiku isikuandmeid, samuti andmeid kolmanda isiku kokkusaamistest vanglas. Leian, et tegemist on selliste andmetega, millele taotleja juurdepääsu piiramine on põhjendatud. Kohtul on võimalik vangla vastuses toodud andmeid selle dokumendi põhjal kontrollida ka ilma dokumendi avaldamiseta kaebajale.
9.3.04.04.2019 menetlusdokumendi lisa 7 pean võimalikuks kaebajale avaldada kujul, kus dokumendis on kinni kaetud andmed, mis võivad viidata kirja adressaadiks olevale kolmandale isikule. Käesoleva asja lahendamisel ei oma need andmed tähtsust, mistõttu ei riiva dokumendi osaline kinnikatmine taotleja õigust menetlusdokumendiga tutvuda.
9.4.04.04.2019 menetlusdokumendi lisa 8 näol on tegemist vangistusregistri andmetega taotleja kohta. Sellistele andmetele on taotlejal võimalik juurdepääsu taotleda VanS § 52 lg 4 kohaselt. Seega

ei pea ma põhjendatuks piirata kaebaja juurdepääsu sellele dokumendile. Dokument avaldatakse kaebajale formaadis (Exceli tabeli kujul), millises vangla tavapäraselt väljastab neid andmeid vahistatule ja kinnipeetavale. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20263-26-195/13Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium