Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiina Pappel, Madis Ernits, Maili Lokk
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
28.03.2019, Tartu
Haldusasja number
3-18-265
Haldusasi
G.G. i kaebus Sotsiaalkindlustusameti 02.11.2017. a otsuse nr 7.PT-2/24538-11 tühistamise ja uueks otsustamiseks kohustamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 04.05.2018. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
G.G. i apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – G.G. , volitatud esindaja Aleksei Smelov Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle Magnus
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 28.03.2019, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
Töötamise registris on registreeritud kaebaja töötamine Eesti äriühingus Crompex OÜ. Nimetatud äriühing on saatnud tegevjuhi G.G. i välislähetusse Peterburgi 27.05.2017 – 26.05.2018. Samaks ajavahemikuks on talle väljastatud ka Vene Föderatsiooni viisa. Crompex OÜ 13.09.2017 dokumendi kohaselt on kaebaja lubatud ajavahemikuks 01.10.2017 – 01.12.2018 lapsehoolduspuhkusele vastavalt töölepinguseadusele. Halduskohus nõustus vastustaja hinnanguga, et ka eeltoodud tõendid toetavad seisukohta, et kaebaja ei ela Eestis. Seejuures ei saa tähelepanuta jätta, et kaebaja ise on Crompex OÜ juhatuse liikmena allkirjastanud nii dokumendi enda lähetamise kui ka lapsehoolduspuhkusele lubamise kohta. Äriregistri andmetel on kaebaja juhatuse ainus liige. Need tõendid toetavad halduskohtu hinnangul osana tõendite kogumist seisukohta, et kaebaja on enda ja perekonna elu korraldanud viisil, et perekond saaks viibida üheskoos Vene Föderatsioonis. PHS § 8 lg-st 3 tulenevalt on SKA-l perehüvitiste määramisel ja maksmisel lisaks rahvastikuregistri seaduses sätestatud andmetele õigus lähtuda ka muudest andmetest. Vastustaja on arvesse võtnud taotleja enda esitatud seletusi ning järginud haldusmenetlusele omast uurimiskohustust. Kaebaja selgitused, et lapse ema töötab Peterburis ning et Eestit külastatakse kord kuus, viitavad halduskohtu hinnangul sellele, et pere peamiseks elukohaks ning kaebaja ja tema lapse alaliseks elukohaks ei ole Eesti. Seega ei ole tõendatud kaebaja ja tema lapse elamine ning lapse kasvatamise Eestis PHS § 4 lg 1 ja SHS § 3 lg 1 ning KoPS § 10 lg 1 tähenduses. Vastustaja on välja selgitatud asjaolusid ja kogutud tõendeid hinnates jõudnud põhjendatult järeldusele, et kaebajal puudus õigus perehüvitiste saamiseks ja talle kohustusliku kogumispensioni täiendavate sissemaksete tegemiseks. Halduskohus leidis, et puudub alus vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Seega puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks. Halduskohus jättis kaebuse tervikuna rahuldamata.
rikkunud kohtumenetluse norme. Vaidlustatud otsusest nähtuvad selgelt kohtu põhjendused, halduskohtu järeldused ja seisukohad on jälgitavad ning igati motiveeritud. Vaidlustatud lahendis on halduskohus tähelepanu pööranud käesolevas asjas olulistele küsimustele. Samuti on halduskohus igati analüüsinud kaebaja seisukohti, mis vaidluse lahendamise seisukohast tähtsust omasid. See, et kaebajale ei pruugi halduskohtu seisukohad meeldida, kuna esitatud kaebus jäeti rahuldamata, ei tähenda veel seda, et halduskohtu otsus oleks põhjendamata, selles oleksid tõendid jäetud hindamata ning selle tõttu jõudis halduskohus otsuses valedele lõppjäreldustele.
Kaebaja viitab oma seisukoha alusena PHS § 4 lg-le 3, millest tulenevalt on õigus perehüvitistele Eesti alalisel elanikul, kelle elukoht on mitmes riigis, kui ta on Eesti resident TuMS § 6 lg 1 tähenduses. Ka ringkonnakohtu hinnangul ei saa nimetatud sätet siiski tõlgendada nii, et perehüvitise saamiseks Eestis on piisav üksnes residendi staatus maksuõiguslikus mõttes ja kaebaja ning lapse elukoha registreering Eestis, mitte aga nende alaline elamine Eestis, s. o Eesti olemine nende majanduslike ja isiklike huvide keskpunkt. Eelnevalt viidatud PHS-i eelnõu seletuskirjast nähtub samuti, et PHS § 4 lg 3 regulatsiooni puhul on mõeldud eelkõige olukordi, kus inimesel on mitu elukohta (näiteks elab ta peamiselt Eestis, kuid suvel elab teises riigis ning on seetõttu registreeritud ka teise riigi registrisse). Seega on õige vastustaja ja halduskohtu seisukoht, et perehüvitiste saamiseks Eestis on siiski määrav Eesti alaliseks elanikuks olemine ning seda ka Eesti kodaniku puhul.
Ringkonnakohus nõustub eeltoodust tulenevalt vastustaja ja halduskohtu hinnanguga, et kaebaja ega ka tema laps ei elanud 2017. a alaliselt või peamiselt Eestis. Vaidlust pole ka selle
üle, et kaebaja viibimisaluseks Vene Föderatsioonis on viisa, pikaajaliseks töötamiseks Vene Föderatsioonis.
mis väljastati kaebajale
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.