Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
11.03.2019, Tallinn
Haldusasja number
3-18-1269
Haldusasi
XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 04.08.2017 toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21.09.2018 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-18-1269 HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Käesolevas asjas on esitatud kaebus maksuhalduri poolt riikidevahelise vastastikuse abi raames kriminaalasjas sooritatud toimingu peale. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et uurimisasutuse toimingud riikide vastastikuse abi raames kriminaalasjades tuleb lugeda uurimisasutuse menetlustoiminguks kriminaalmenetluse seaduse (KrMS) § 228 lg 1 mõttes. Maksu- ja Tolliamet on KrMS § 31 lg 1 kohaselt uurimisasutus. Ehkki kriminaalmenetlust viib läbi teine riik, on nende toimingute näol tegemist Eesti uurimisasutuse toiminguga (Tallinna Ringkonnakohtu 12.08.2008 määrus nr 3-08-1148, p 9). KrMS § 228 lg 1 näeb ette, et menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. KrMS § 228 lg-te 1 ja 2 tõlgendamisel tuleb arvestada üldkohtu pädevusega mitmete rahvusvaheliste koostöö vormide puhul lahendite tegemiseks ja kontrollimiseks kriminaalasjades, nagu näiteks väljaandmised, vahistamismäärused, välisriigi kohtuotsuse täpsustamine, loovutamismenetluses tehtud määrused ning Euroopa arestimääruse täitmisel tehtud lahendid ja toimingud. See kinnitab seadusandja tahet anda ka rahvusvahelise koostöö puhul kriminaalmenetluse toimingute kontrollimise pädevus üldkohtule, mitte halduskohtule. Asjaolu, et seadusandja pole pidanud vastastikuse abistamise puhul vajalikuks kohtu pädevust üle täpsustada, ei kinnita seadusandja soovi kalduda kõrvale kohtutevahelise pädevusjaotuse üldisest suunast. Halduskohus on ennekõike loodud materiaalses mõttes täidesaatva võimu aktide kohtulikuks kontrolliks ning kriminaalmenetluse läbiviimine ja hinnangu andmine kriminaalasjas kohtueelse menetluse toimingutele on osa üldkohtute põhifunktsioonist (Tallinna Ringkonnakohtu 12.08.2008 määrus nr 3-08-1148, p 10). Eeltoodust tulenevalt kuulub käesolev vaidlus lahendamisele KrMS § 228 lg-te 1 ja 2 alusel Riigiprokuratuuris.
3-18-1269 asjaolu, et kaebaja tugineb maksusaladuse ja isikuandmete kaitse argumentidele, ei muuda vaidluse pädevust. Samad põhimõtted kehtivad kõikide kohtumenetlusliikide üleselt. Nii reguleerib KrMS § 4893 isikuandmete kaitse tagamist riikidevahelisel andmevahetusel kriminaalmenetlusalase koostöö raames. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 26, mis sätestab maksusaladuse hoidmise kohustuse, kohaldub samuti kriminaalmenetluses. Seejuures sätestab MKS § 30 alused, millal on lubatud andmete avaldamine rahvusvahelise ametiabi korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.