Munitsipaal- ja riigivara › Muu munitsipaal- ja riigivara

3-18-779 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

kaebuse lisa 1, BNS-i 22.09.1995 uudis „Riisipere-Haapsalu liinil suletakse rongiliiklus“ (I kd, tl 13) ja lisa 2, BNS-i 25.09.1995 uudis „Riisipere-Haapsalu raudteeliin vajab 90 miljoni kroonist investeeringut“ (I kd, tl 14)

ostu-müügileping – I kd, tl 15-21

kaebuse p 9 ja joonealune märkus 3; ehitiste müügileping – III kd, tl 20-23

kaebuse p 5, vastus kaebusele p 3.16

korraldused – II kd, tl 142-150

2(12)

3-18-779 10018250 ja 9926150 asuva muldkeha alusele maale ning selle teenindamiseks vajalikule maale.6

taotlus – I kd, tl 59 otsus – I kd, tl 88-91

3(12)

3-18-779

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

kaebus – I kd, tl 2-12A; kaebuse täiendused – III kd, tl 28-31, 41-42, 59-62

4(12)

3-18-779 6) Ministri seisukoht, et pealisehitise eemaldamise tõttu ei ole muldkeha enam ehitis, on ka õiguslikult ainetu. Muldkeha aluse maa riigi omandisse jätmisega on maareform lõpuni viidud. Kui maareform on lõpule viidud, siis ei kohaldu ka MaaRS (vt MaaRS § 2). Järelikult tuleb käesolevas asjas hoonestusõiguse taotluse lahendamisel lähtuda muldkeha staatuse määratlemisel nii EhS-ist kui ka RdtS-st. Nende koostoimes on muldkeha käsitletav ehitisena. Seadusandlus eristab muldkeha ja sellele toetuvat tee pealisehitist või rööbasteed erinevate rajatistena. Seega ei toeta kehtiv õigus ministri järeldust, et rööbaste ja liiprite eemaldamise järgselt ehitis kaob. Ka kohtupraktika kohaselt on rööbasteeta muldkeha raudteeinfrastruktuuri osa (Tallinna Ringkonnakohtu lahend asjas nr 3-16-1970). Muldkeha ei ole tekkinud looduslike protsesside tulemusel, vaid eesmärgipärase inimtegevuse tulemusel. Seega ei saa muldkeha ehitise staatus lõppeda liiprite ja rööbaste demonteerimisega. Teedeinsener Henri Toom ́i arvamuse kohaselt sisaldab muldkeha trassil Riisipere-Haapsalu 179 821 tonni killustiku ja 611 536 tonni killustiku all olevat liivast ja muust täitepinnasest muldkeha. Ehitusmaterjalina maksab Riisipere-Rohuküla lõigul asuv muldkeha kokku 3,4 miljonit eurot ilma transpordikuluta. Riisipere-Haapsalu raudtee muldkeha on kasutatav raudtee taastamiseks. Seega eelviidatud uuringu andmed kinnitavad, et raudtee muldkeha kui selline faktiliselt eksisteerib ka täna. 7) TalTechi lektori Ain Kendra eksperthinnangu kohaselt kinnitavad nii raudtee muldkeha kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis, kestvus ja terviklikkus, et raudtee muldkeha näol on tegemist funktsionaalselt tervikliku rajatise ehk ehitisega. Muldkeha eesmärk, eraldiseisvalt selle pealisehitisest, on tagada pealisehitisele vajalikud töötingimused (sh stabiilsus, elastsus) ning hajutada pealisehitisele langev koormus aluspinnasele. Seetõttu kvalifitseeritakse muldkeha alusrajatise ehk ehitisena. 8) AÕSRS § 13 lg 5 ja 15 lg 1 ongi ettenähtud juhtudeks, kui maareformi lõppedes selgub, et kinnistatud maal asub teise isiku vara, kes ei ole soovinud või kellel on puudunud õigus saada maa omanikuks. Seetõttu on ekslik ja asjassepuutumatu vastustaja järeldus, et AÕSR saab kohaldada ainult maareformiga seonduvalt. 9) MKM on oma praktikas varasemalt käsitlenud raudtee muldkeha õigesti ehitisena, kuid asunud käesoleval juhul vastuoluliselt teistsugusele seisukohale. Nii on MKM Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-ile (Edelaraudtee) kuuluvat muldkeha, millelt on eemaldatud pealisehitis, pidanud ehitiseks ja valmistanud ette hoonestusõiguse seadmise korralduse. Teisisõnu on MKM-i seisukoht Edelaraudteele kuuluva muldkeha ja ballasti puhul see, et raudteetamm ilma pealisehitiseta st rööbasteeta on ehitis. Ka on MKM lubanud Edelaraudteel ehitusmaterjalina minema vedada muldkeha sisaldava ehitusmaterjali. Seega kohtleb MKM sarnases olukorras olevaid ettevõtjaid ebavõrdselt. 10) Kui ka lähtuda sellest, et raudtee muldkeha ei ole ehitis (millega kaebaja ei nõustu), on igal juhul ehitiseks kergliiklustee. Kergliiklustee õiguslikku staatust on riik tunnustanud, registreerides selle rajatisena ehitisregistris. Sellele on väljastatud kasutusluba ning tee olemasolu on nähtav Maa-ameti kaardirakenduselt. Vastustaja järeldus, et kinnistutel asuv kergliiklustee ei ole ehitis, on ebaõige. Esiteks ei sisalda vaidlustatud haldusakt ega MKM-i seisukoht vastavat õiguslikku argumentatsiooni. Teiseks on nii kehtiv EhS kui ka kergliiklustee ehitamise ajal kehtinud ehitusseadus lugenud kergliiklusteed ehitiseks. Kuivõrd kergliiklustee ja raudtee muldkeha on ehitisregistrisse kantud ning ehitisregistri vastutaval töötlejal ehk vastustajal on kohustus tagada registris olevate andmete terviklus ning autentsus, puudub alus kahtlemiseks, et raudtee muldkeha on rajatis ehk ehitis. Ehitisregistrisse kanti jalgrattateena vaidlusalune rajatis 23.02.2006. Seega tunnustati kergliiklusteed kui ehitist juba enne OÜ Haapsalu Raudtee ja OÜ Taavi vahelise muldkeha müügilepingu sõlmimist (28.02.2006). Ehitisregistri kande informatiivsest tähendusest ei saa teha järeldust, et ehitisregistrisse kantud objekt ei olegi ehitis. Vastupidisel juhul kaotab ehitisregistri pidamine üldse tähenduse. 5(12)

3-18-779 11) Vastustaja arvates ei olnud enne 01.03.2006 kinnistul kergliiklusteed. Selline järeldus on ekslik. Ehitise omanike ja tehniliste andmete teatis on esitatud 15.02.2006 ning esmane kanne on tehtud 23.02.2006 ehk enne 01.03.2006. Pärast vaidlusalustel kinnistutel olnud raudtee rööbaste ja liiprite eemaldamist 2004. a-l muutus muldkeha kui ehitise kasutamise otstarve. Alates sellest ajast on see kergliiklusteena kasutusel olnud ning see rekonstrueeriti aastal 2007. Seega ei ole pärast 01.03.2006 ehitatud uut ehitist. 12) MKM on kaebaja taotlust ja kaebust ebaõigesti mõistnud ja seetõttu jõudnud ebaõigele järeldusele. Kaebaja ei ole taotlenud hoonestusõigust raudteele. Tegemist on olulise kaalutlusveaga. Käesoleva vaidluse üks põhiküsimus seisneb seega selles, kas ehitiseks saab lugeda ainult tervikliku ja toimiva raudtee või on ehitiseks ka muu raudtee sihtotstarbeliseks toimimiseks vajalik rajatis või raudtee sihtotstarbeliseks toimimiseks vajalikule rajatisele ehitatud ja ehitisregistrisse kantud kergliiklustee, mille sihtotstarbeliseks toimimiseks on kõnealune muldkeha samuti vajalik. Selle küsimuse lahendamisest sõltub, kas riigimaal asub teisele isikule, st OÜ-le Muldkeha kuuluv ehitis, mille juurde on tulenevalt AÕSR §-st 13 ja 15 õigus hoonestusõigust taotleda. 13) Vastustaja põhiseisukoht on, et ehitiseks (rajatiseks) saab olla ainult raudtee kui tervik, mitte aga raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalik rajatis. Selline järeldus on vastuolus vastustaja enda poolt kehtestatud määrusega. Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ (määrus nr 51) § 1 lg 1 kohaselt tähistatakse ehitise kasutamise otstarve vastavalt sama määruse lisas esitatud loetelule kasutamise otstarbe nimetusega ja viiekohalise koodiga. Ehitised, mis kuuluvad gruppi 21000, on määruse lisa kohaselt transpordirajatised. Nii kehtiva õiguse kohaselt kui ka kaebajale kuuluva muldkeha ehitisregistrisse kandmise hetkel on kergliiklustee transpordirajatis koodiga 21100 „Teed“ ja muldkeha transpordirajatis koodiga 21219 „Muu raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalik rajatis“. Järelikult on ka MKM tema poolt antavates õigusaktides kehtestanud, et kergliiklustee on transpordirajatis ja raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalik muldkeha on rajatis. Kui vastustaja mõtleb tõsiselt, et vaidlusalused kanded tuleks registrist kustutada, siis tuleks tühistada ka määrus nr 51, mis peab nii jalgrattateed kui ka muldkeha ehitiseks. Sellisel juhul kaotaks mõtte ka EhS § 3 lg 1. 14) MKM arvates on ehitiste puudumine mh tuvastatud Nissi Vallavalitsuse 04.02.2009 korraldusega, millega jäeti rahuldamata OÜ Taavi taotlus maa ostueesõigusega erastamiseks, ning Harju maavanema 03.08.2017 korraldustega maa riigi omandisse jätmise kohta, samuti jõustunud kohtulahendiga haldusasjas 3-07-439. Selline järeldus on ebaõige. Kaebajat ei ole kaasatud maa riigi omandisse jätmise menetlusse, mistõttu ei saa ka sellest menetlusest tulla kaebaja jaoks õiguslikult siduvaid järeldusi. Kohtulahend asjas nr 3-07-439 ei ole käesolevas asjas menetlusosalistele siduv.

vastus kaebusele - III kd, tl 7-13; täiendus – III kd, tl 47-50, 78-79

6(12)

3-18-779 viide EhS-ile. Seletuskiri põhjendas muudatust nii: „Maareformi seaduses säilitatakse kehtiva EhS-i ehitise definitsioon, et mitte muuta maareformi läbiviimisel ehitistena käsitletavaid asju.“ Eelnevast nähtub, et maareformi kontekstis ei ole ehitise mõiste sisustamisel asjakohane lähtuda 01.07.2015 jõustunud EhS-ist, vaid lähtuma peab MaaRS § 6 lg 3 toodud definitsioonist. Kuna nimetatud normis on säilitatud enne 01.07.2015 kasutusel olnud ehitise mõiste, siis saab maareformi kontekstis ehitise mõiste sisustamisel arvestada ka varasema ehitusseaduse ning MaaRS § 6 lg 3 kohta jõustunud kohtupraktikaga. 2) Raudtee rööbaste ja liiprite jäädava eemaldamise järel lakkas raudtee olemast terviklik rajatis ning muutus riigile kuuluva maatüki oluliseks osaks. Nimelt loeb AÕSRS § 13 lg 1 maatükist eraldi õiguskäibes ja MaaRS kaitset saavaks üksnes neid ehitisi, mis vastavad MaaRS § 6 lg 3 kriteeriumitele, teised asjad loetakse maatüki oluliseks osaks. 3) Nissi Vallavalitsus on 04.02.2009 korralduses nr 41 leidnud, et kaebajal ei ole õigust erastada maad ei muldkeha ega kergliiklustee osas, sest viidatud objektid pole kumbki ehitis maareformi õigusaktide kontekstis. Kaebaja ei ole otsust vaidlustanud. Asjaolu, et kinnisasjadel puuduvad ehitised, mida tuleks maareformi õigusaktides sätestatud meetmetega kaitsta, on tuvastatud ka Harju maavanema 03.08.2017 korraldustega, millega jäeti kinnistute piires asuv maa riigi omandisse, ning nende korralduste aluseks olevate asjakohaste Nissi Vallavalitsuse 04.07.2017 korraldusega nr 158. Kaebaja ei ole neid vaidlustanud. Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus 18.02.2008 otsuses haldusasjas nr 3-07-439 tuvastanud, et kõnealune muldkeha ei ole ehitis maareformi õigusaktide ja tol ajal kehtinud ehitusseaduse mõistes. Praegu soovib kaebaja uuesti avada juba aastaid tagasi lahendatud küsimust. 4) OÜ Taavi (OÜ Uuemõisa Taavi) erastas 1997. a vabatahtlikult Riisipere-Haapsalu raudtee. OÜ Uuemõisa Taavi soetas 5200 kroonise ostuhinna ja 540 000 kroonise investeerimiskohustuse eest 5 915 316 krooni väärtuses varasid. Kaebaja ei ole kordagi väitnud, et ta ei oleks teadnud, mis seisus raudtee ta ostis. Seega ostis OÜ Uuemõisa Taavi täie teadlikkusega raudtee sellises seisus nagu ta oli, saades ühtlasi aru, et ta ostis raudtee kui vallasasja ning tal puudus lepingust tulenev omandiõigus raudtee alusele maale. OÜ Taavi eesmärke raudtee ostul avab kõige paremini lepingule lisatud äriplaan. Äriplaanist tuleb välja, et OÜ Taavi oli raudteed ostes teadlik, et riik ei soovi edasi investeerida raudteesse. OÜ-l Taavi oli eesmärk erakapitali toel säilitada raudtee kaubavedude jätkamiseks. Raudteed majandades sai aga OÜ Haapsalu Raudtee, kellele OÜ Uuemõisa Taavi oli varad võõrandanud, peagi aru, et raudtee majandamine ei ole tasuv tegevus ning erakapital ei tule sellega toime. OÜ Haapsalu Raudtee tegi riigile 2003. a-l ja 2004. a-l mitu ettepanekut, et riik taasriigistaks Riisipere-Haapsalu raudtee ja kurtis, et tal puuduvad vahendid raudtee remondiks. MKM ütles, et riik ei taasriigista raudteed ega andnud ühtegi siduvat lubadust sellega seoses. Kuna OÜ-l Haapsalu Raudtee ei õnnestunud raudteed riigile tagasi müüa ning polnud soovi sinna edasi erakapitali investeerida, otsustati raudtee likvideerida. Keegi ei sundinud OÜ-d Haapsalu Raudtee selleks tegevuseks, see oli äriühingu äriline otsus. Sealjuures müüs OÜ Haapsalu Raudtee raudtee likvideerimise käigus maha väärtuslikud rööpad (vanametall), väheväärtuslikud puidust liiprid asetati muldkeha kõrvale, sest tõenäoliselt ei soovinud kulutada vahendeid liiprite kui ohtlike jäätmete äraveoks ja käitlemiseks. MKM-ile ei ole teada, millise tasu sai OÜ Haapsalu Raudtee rööbaste müügist, kuid arvestades rööbaste hulka, kattis see eelduslikult perioodil 1997-2004 tehtud investeeringud mitmekordselt. Järelejäänud muldkeha muutus reformimata riigimaa oluliseks osaks, kuna OÜ Haapsalu Raudtee oli likvideerinud tervikliku ehitise MaaRS § 6 lg 3 ja AÕSRS § 13 lg 1 mõttes. Need maareformi õigusaktide normid kehtisid sisuliselt tänasel kujul ka 2004. a-l. OÜ Haapsalu Raudtee oli raudtee-ettevõtja, kes pidi mõistma oma tegevuse õiguslikke tagajärgi, sealjuures maareformi õigusaktide kontekstis. Siinjuures ei ole tegu ka materiaalse ebaõiglusega, sest sisuliselt sai OÜ Haapsalu Raudtee raudtee likvideerimise käigus endale kõige väärtuslikuma vara (rööpad). 7(12)

3-18-779 5) Kaebaja väidab kaebuses, et rööbaste ja pehkinud liiprite eemaldamist nõudis toona kehtinud RdtS. See väide on õige, kuid kaebajal on jäänud märkimata, et OÜ Haapsalu Raudtee lasi raudtee pealisehitise täielikult amortiseeruda, sest ei näinud ärilist mõtet sinna investeerida. Seega otsustas OÜ Haapsalu Raudtee, et talle on tulusam rööpad maha müüa ja 1997. a ostetud varast loobuda, kui raudteesse investeerida ja säilitada raudtee kui tervikrajatis. Kui OÜ Haapsalu Raudtee oleks raudteed parandanud ja käigus hoidnud, ei oleks tulnud rööpaid ja liipreid jäädavalt eemaldada. Seega oleks tegu olnud tervikliku rajatisega ning OÜ Haapsalu Raudtee või isik, kellele ta enne 01.03.2006 oleks raudtee kui tervikrajatise müünud, oleks saanud sinna MaaRS alusel maad erastada või hiljem hoonestusõiguse taotleda. 6) Kõnealustel kinnistutel ei asu ehitisi, mistõttu oli otsus jätta kaebaja taotlus hoonestusõiguse seadmiseks rahuldamata juba sel põhjusel õiguspärane. Hoonestusõigust ei saa seada ka põhjusel, et kaebaja pole muldkeha omanik. Kaebaja ostis muldkeha OÜ-lt Haapsalu Raudtee 28.02.2006. Enne seda kuupäeva olid raudteelt jäädavalt eemaldatud liiprid ja rööpad ning järelejäänud muldkeha ei olnud ehitis maareformi seaduste mõttes. Kuna terviklik raudteerajatis oli likvideeritud, muutus muldkeha riigile kuuluva maatüki oluliseks osaks enne 28.02.2006 ega olnud seejärel enam AÕSRS § 13 kohaselt maatükist eraldi õiguskäibes. Sellega ei saanud keegi teine enam tehinguid teha. Seetõttu on kaebaja ja OÜ Haapsalu Raudtee vaheline muldkeha müügileping tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 mõttes. Muldkeha võõrandamise lepingut tõestanud notar viitas lepingus, et ei ole veendunud selles, et OÜ Haapsalu Raudtee on muldkeha omanik ja et tal on muldkeha käsutusõigus, kuid pooled nõudsid siiski lepingu tõestamist. 7) Kaebaja üritab kaebuses väita, et esitas hoonestusõiguse taotluse alternatiivselt muldkehale ning kergliiklusteele. MKM on 19.03.2018 otsuses tuvastanud, et kinnistutel ei asu ühtegi olemasolevat ehitist – ei raudteerajatist ega tavalist teed, mille kasuks hoonestusõigust seada. Sellega on MKM lahendanud kaebaja taotluse täies ulatuses. Kaebaja väited, et ta esitas hoonestusõiguse taotluse alternatiivselt muldkeha ja tee osas, on ühtlasi otsitud ja valed. Kõik kaebaja taotluses esitatud väited on suunatud selle põhjendamisele, et muldkeha on raudteerajatis ja käsitletav iseseisva raudtee-ehitisena, mistõttu tuleks MKM-il kaebaja kasuks hoonestusõigus seada. Kaebaja mainib kergteed üksnes ühe lausega. Kergtee osas puuduvad taotluses igasugused põhjendused. Asjaolu, et kinnisasjadel ei asu ühtki ehitist, sealhulgas teed, on tuvastatud ka Harju maavanema 03.08.2018 korraldustega. 8) Ehitisregistri kandel vaidlusealuse objekti osas on üksnes informatiivne tähendus ning see ei tõenda, et tegu on ehitisega maareformi õigusaktide kontekstis. Isegi kui muldkehale oleks tänaseks rajatud tee, ei oleks MKM-il AÕSRS § 13 lg-st 5 ja § 15 lg-st 1 tulenevalt kohustust kaebaja kasuks hoonestusõigust seada, sest kaebaja ei ole tee omanik. AÕSRS § 13 lg 6 järgi said vallasasjast ehitised olla eraldi õiguskäibes kuni 01.03.2006. Kaebaja omandas 28.02.2006 OÜ-lt Haapsalu Raudtee muldkeha, mitte tee. Nii 28.02.2006 OÜ Haapsalu Raudtee ja kaebaja vahel sõlmitud muldkeha müügilepingust, kui kaebusele lisatud materjalidest tuleneb, et mingit teed seal selle kuupäeva seisuga ei olnud. OÜ Haapsalu Raudtee ja kaebaja vaheline muldkeha müügileping oli tühine. Isegi kui peale 01.03.2006 rajati muldkehale tee (mida MKM leiab, et pole rajatud), on see tee riigile kuuluva maatüki oluline osa ega kuulu kaebajale. 9) Kaebaja üritab küll viidetega ehitisregistri kannetele näidata, et juba seisuga 23.02.2006 asus kinnistutel kergliiklustee, kuid see väide on vale. 23.02.2006 ei kantud ehitisregistrisse kergliiklusteed, vaid üksnes endise raudtee muldkeha. 28.02.2006 muudeti ehitisregistris andmeid väidetava muldkeha omaniku osas. Ehitisregistrist nähtub, et alles 09.03.2006 taotleti ehitusluba jalgrattatee ehitamiseks, mis viitab, et alles siis hakati objekti kavandama. 10) Kui ehitis faktiliselt puudub, ei saa seada piiratud asjaõigust, mis eeldab ehitise olemasolu. Kaebaja poolt viidatud õigusaktide eelnõudes, ajalehe artiklites ja kirjavahetuses, mis ei olnud 8(12)

3-18-779 isegi adresseeritud kaebajale, väljendatud seisukohad ei loo alust asjaõiguse, sealhulgas omandiõiguse tekkeks. Teisisõnu ei loonud MKM-i väljendatud seisukohad kaebajale omandiõigust kinnistutel asuva muldkeha osas. 11) TalTechi lektori üldine kirjeldus muldkehadest pole vaidluse kontekstis asjakohane ega tõenda, et vaidlusalune objekt on ehitis maareformi kontekstis.

KOHTU PÕHJENDUSED

3-18-779 Käesolevas asjas (MKM-ile 14.12.2017 esitatud taotluses) soovib kaebaja sama muldkeha alusele ja selle teenindamiseks vajalikule maale hoonestusõiguse seadmist enda kasuks, sisustades muldkeha jätkuvalt ehitisena. Kuna tegemist on samuti maareformi kontekstis esitatud taotlusega, sarnaselt eelviidatud haldusasja nr 3-07-439 esemega, siis on asjakohased ka haldusasjas nr 3-07-439 antud hinnangud muldkeha sisustamiseks ehitisena. Kohus ei näe käesolevas asjas alust sisustada ehitise mõistet erinevalt ning nõustub selles osas haldusasjas nr 3-07-439 tehtud ringkonnakohtu lahendi põhjendustega. Seega leiab kohus, et kõnealune raudtee muldkeha ei ole eraldiseisvana AÕSRS § 13 lg 5 ja § 15 lg 1 tähenduses ehitis, mille alusele ja teenindamiseks vajalikule maale oleks kaebajal õigus nõuda enda kasuks hoonestusõiguse seadmist viidatud AÕSRS sätete alusel. Kõnealusel muldkehal puudus pärast lammutamist (s.o rööbaste ja liiprite kui pealisehitise eemaldamist) terviklikule ehitisele omane iseseisev funktsioon.

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9e8a422c-beb8-476c-897c-f9b761fb9b92/Ehitusseadustik

10(12)

3-18-779 (ümberehitamise tulemusena) taas pealisehitus rajada. Kummalgi juhul ei saa muldkeha sisustada ehitisena, millele saaks eraldiseisvana väljastada ehitis- või kasutusluba. Vastupidist järeldust ei saa teha ka kaebaja viidatud määrusest nr 51.

ehitisregistri kood 220297691; ehitisregistri väljavõtted – III kd, tl 37, 54-57, 63-71 kaebuse lisad 7 ja 10 – I kd, tl 29-30 ja 34

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 25.04.2006 otsus – I kd, tl 32

11(12)

3-18-779 alus ka MKM-i kohustamiseks kaebaja taotlust selles osas uuesti lahendama. Küll aga tuleb MKM-i kohustada lahendama kaebaja taotlus osas, milles see on lahendamata (s.o küsimuses, kas kõnealustel kinnistutel asub kaebajale kuuluv tee kui rajatis). Kohtu hinnangul on viimatinimetatud nõue hõlmatud kaebaja kohustamisnõudega (s.o lahendama uuesti kaebaja 14.12.2017 taotlus).

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.