OÜ Vertrag kaebus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 10.01.2018. a korralduse nr 11 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 30.11.2018. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Vertrag määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja/määruskaebuse esitaja OÜ Vertrag Esindaja v-adv Raul Ainla Vastustaja Narva-Jõesuu linn Esindaja v-adv Enno Heringson Kaasatud haldusorgan Maa-amet
RESOLUTSIOON
1.Võtta määruskaebus Tartu Halduskohtu 30.11.2018. a määruse peale menetlusse.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.11.2018. a määruse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Määruskaebuse esitaja esitas 16.12.1997 Narva-Jõesuu Linnavalitsusele avalduse NarvaJõesuus Aia tn 48 maa ostueesõigusega erastamiseks.
2.Narva-Jõesuu Linnavalitsus andis 28.03.2007 korralduse nr 81, millega lükkas edasi Aia tn 48 maa ostueesõigusega erastamise avalduse läbi vaatamise kuni ehitise korda tegemiseni ja määras tähtaja ehitise korda tegemiseks hiljemalt 15.10.2008.
3.Narva-Jõesuu Linnavalitsus andis 12.11.2008 korralduse nr 349, millega keeldus määruskaebuse esitajale Aia tn 48 maa ostueesõigusega erastamisest ning tegi Maa-ametile ettepaneku jätta Aia tn 48 maa riigi omandisse. Erastamisest keeldumise põhjuseks olid asjaolud, et määruskaebuse esitaja ei täitnud Narva-Jõesuu Linnavalitsuse korraldust nr 81 ega teinud ehitist korda.
4.Maa-amet esitas 18.08.2017. a kirjaga nr 6-5/17/13803 Narva-Jõesuu Linnavalitsusele taotluse Aia tn 48 maaüksuse maareformi seaduse (MaaRS) § 31 lg 1 p 8 alusel riigi maareservina riigi omandisse jätmiseks ning palus määrata maaüksusele sihtotstarve ja koha-aadress ning esitada igakülgne teave maal asuvate ehitiste ja maad läbivate tehnovõrkude kohta koos asjakohaste dokumentidega.
5.Narva-Jõesuu Linnavalitsus moodustas 04.10.2017. a korraldusega nr 239 komisjoni aadressil Aia tn 48 asuva katlamaja seisundi hindamiseks.
6.Komisjon asus 25.10.2017. a ehitise ülevaatuse aktis seisukohale, et katlamaja on lagunenud ja kasutusest välja langenud, ümbrust ja maastikupilti tunduvalt kahjustav ehitis, et seda ei saa senise kasutusotstarbega kasutada, et ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele ja keskkonnale ning et katlamaja ei ole ehitis MaaRS tähenduses.
7.Narva-Jõesuu Linnavalitsus andis 04.10.2017 korralduse nr 246, millega kinnitas Aia tn 48b asuva alajaama teenindusmaa pindala ca 200 m2 ja maakasutuse sihtotstarbe tootmismaa vastavalt asendiplaanile.
8.Narva-Jõesuu Linnavalitsus tegi 10.11.2017. a kirjaga määruskaebuse esitajale Aia tn 52 asuva ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepaneku vastavalt lisatud asendiplaanile, millel oli maaüksuse ligikaudseks suuruseks märgitud 300 m2.
9.Määruskaebuse esitaja ei nõustunud 29.11.2017. a kirjas linnavalitsuse ettepanekuga, kuna leidis, et erastada tuleks terve maaüksus.
10.Narva-Jõesuu Linnavalitsus andis 10.01.2018 korralduse nr 11, millega otsustas määrata Narva-Jõesuu linnas asuvale katlamajale aadressiks Aia tn 52, selle teenindamiseks vajalikumaa suuruseks ca 354 m2 ning maakasutuse sihtotstarbeks tootmismaa.
11.Narva-Jõesuu Linnavalitsus andis 31.01.2018 korralduse nr 34, millega otsustas vastavalt MaaRS § 21 lg-le 5 taotleda Siseministeeriumilt luba määruskaebuse esitajale Narva-Jõesuu linnas Aia tn 52 asuva maaüksuse ostueesõigusega erastamiseks.
12.Määruskaebuse esitaja esitas 14.02.2018 Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 10.01.2018. a korralduse nr 11 ja 31.01.2018. a korralduse nr 34 peale vaide, milles palus nimetatud korralduste kehtetuks tunnistamist põhjendusel, et tema arvates on tal õigus erastada terve Aia tn 52 maaüksus suurusega 4873 m2.
13.Narva-Jõesuu Linnavalitsus rahuldas 20.02.2018. a korraldusega nr 60 vaide osaliselt, tunnistades kehtetuks korralduse nr 34, kuid jättis rahuldamata vaide korralduse nr 11 kehtetuks tunnistamiseks. Linnavalitsus asus vaideotsuses seisukohale, et ehitisele ehitisealuse pindalaga 63 m2 ei ole põhjendatud määrata 4873 m2 suurust teenindamiseks vajalikku maad ning 354 m2 on piisav.
14.Siseminister lubas 27.04.2018. a otsusega nr 1-24/57 määruskaebuse esitajal erastada ostueesõigusega Narva-Jõesuu linnas Aia tn 52 asuv maa
15.Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtule 29.03.2018 kaebuse Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 10.01.2018. a korralduse nr 11 (korraldus nr 11) tühistamiseks. Määruskaebuse esitaja väitel oli korraldus nr 11 õigusvastane ning tuli tühistada, sest see riivas tema õigust MaaRS § 221 lg 6 kohaselt nõuda ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramist. Vastustaja poolt ehitise teenindusmaaks määratud 354 m2 oli määruskaebuse esitaja hinnangul ebapiisav ja õigusaktidega vastuolus, sest krunt on kindlaks määratud ja selle piiride muutmine ei oleks otstarbekas, mistõttu puudus vajadus määrata uus teenindusmaa ja samuti oli maakorralduse nõuetega kooskõlas kogu maaüksuse suurusega 4873 m2 erastamine.
16.Narva-Jõesuu linn esitas vastuse kaebusele, milles märkis, et korraldus nr 11 on küll õigusvastane, kuid seda mitte kaebuses esile toodud põhjendustel, ja et vastustaja valmistab hetkel juba ise ette korralduse nr 11 kehtetuks tunnistamist.
17.Maa-amet esitas vastuse kaebusele, milles asus seisukohale, et korraldus nr 11 ei ole antud kooskõlas kehtiva õigusega. Maa-ameti hinnangul tuli Narva-Jõesuu linnal keelduda Aia tn 52 ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisest ning selle maa ostueesõigusega erastamisest määruskaebuse esitajale, kuna maaüksusel asub lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustav ehitis, mida MaaRS § 6 lg 31 kohaselt ei käsitata ehitisena MaaRS tähenduses. Seega oli maa ostueesõigusega erastamise vältimatu eeldus täimata, kuna maaüksusel puudus erastamise õigust võimaldav ehitis MaaRS tähenduses.
18.Narva-Jõesuu Linnavalitsus tunnistas 31.10.2018. a korraldusega nr 463 korralduse nr 11 kehtetuks.
19.Narva-Jõesuu linn esitas 05.11.2018 Tartu Halduskohtule taotluse menetluse lõpetamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel.
20.Määruskaebus esitaja esitas 15.11.2018 ja 23.11.2018 Tartu Halduskohtule seisukohad, milles taotles menetluskulude 2000 euro vastustaja kanda jätmist, kui halduskohus lõpetab menetluse. Samas märkis määruskaebuse esitaja, et tema jaoks on menetlusökonoomia seisukohast vajalik saada halduskohtu hinnang vaidlustatud korralduse õiguspärasuse osas, et määruskaebuse esitajal kulgeks katlamaja juurde maa erastamine ilma vaidluseta ning et ta ei peaks taas samadel asjaoludel esitava kaebusega kohtusse pöörduma. Seega palus määruskaebuse esitaja halduskohtul menetleda vaidlustatud korraldust edasi ja tuvastada korralduse õigusvastasus.
21.Maa-amet esitas 14.11.2018 halduskohtule seisukoha, milles nõustus menetluse lõpetamisega.
22.Tartu Halduskohus lõpetas 30.11.2018. a määrusega haldusasja menetluse, tagastas kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu ning mõistis vastustajalt määruskaebuse esitaja kasuks välja õigusabikulud 1000 eurot. Halduskohus leidis, et kuivõrd kaebuses vaidlustatud 10.01.2018. a korraldus nr 11 on korraldusega nr 463 kehtetuks tunnistanud, tuleb haldusasja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Halduskohtu hinnangul oli esitatud dokumentidest ilmne, et tuvastamiskaebuse esitamine ei ole vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kuivõrd korraldus nr 11 oli õigusvastane materiaalselt ega olnud kooskõlas kohtupraktikaga MaaRS § 6 lg 31 kohaldamise osas, mistõttu see 31.10.2018 kehtetuks tunnistati, ei jätkanud halduskohus kaebuse menetlust korralduse õigusvastaseks tunnistamiseks. Halduskohus selgitas, et määruskaebuse esitaja võib vaidemenetluses või kohtus vaidlustada korraldust nr 463.
Kuigi halduskohus leidis, et määruskaebuse esitaja õigusabikulud on vajalikud ja põhjendatud, mõistis halduskohus HKMS § 108 lg-le 6 tuginedes vastustajalt välja vaid 50% määruskaebuse esitaja õigusabi kuludest ehk 1000 eurot. Halduskohus märkis, et vastustaja tunnistas vaidlustatud haldusakti kehtetuks alles pärast kaebuse menetlusse võtmist, mistõttu võis oma roll haldusakti kehtetuks tunnistamisel olla ka määruskaebuse esitaja tegevusel haldusakti vaidlustamisel. Samas nõustus halduskohus, et peamine põhjus vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamiseks seisnes vaidlustatud korralduse tühistamises kohtumenetluse ajal. Samuti tagastas halduskohus HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15 eurot.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
23.Määruskaebuse esitaja esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 30.11.2018. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega määrata menetluse jätkumine, või alternatiivselt jätta kõik menetluskulud vastustaja kanda. Määruskaebuse esitaja soovis HKMS § 152 lg 2 alusel menetlust jätkata tuvastamiskaebusega. Määruskaebuse esitaja õigustatud huvi vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks seisneb selles, et menetluse lõpetamise korral jäävad kaebuses toodud asjaolud kohtu poolt hindamata ning määruskaebuse esitaja on sunnitud tulevikus uuesti kaebusega kohtu poole pöörduma, et kohus annaks nendele samadele asjaoludele hinnangu. Määruskaebuse esitaja vaidlustab ka vastustaja 31.10.2018. a korralduse nr 436, mille võimaliku tühistamise järel on määruskaebuse esitaja samas situatsioonis nagu ta oli enne käesolevas asjas kaebuse esitamist. See tähendab, et vastustaja on küll sunnitud määruskaebuse esitajale kuuluva katlamaja juurde maad erastama, kuid pooled hakkavad taas vaidlema selle üle, millises ulatuses tuleks seda teha. Halduskohus on andnud etteruttavalt hinnangu korralduse nr 436 õiguspärasuses kohta. Vastustaja ei ole tuvastanud, et katlamaja on lagunenud ja maastikupilti kahjustav hoone. Menetluse jätkamiseks tuvastamiskaebusega on määruskaebuse esitajal põhjendatud õiguslik huvi ka seetõttu, et tema jaoks on tehtud menetluskulu märkimisväärne ning ta soovib saavutada vastustaja poolt kulude hüvitamist, sest ta ei pea kandma kulusid, mille kandmine on tingitud vastustaja menetlusvigadest. Vastustaja pole suutnud põhjendada oma väidet, et vaidlustatud haldusakt tunnistati kehtetuks sõltumata kaebuse esitamisest. Kaebuse esitamise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise vahel on määruskaebuse esitaja arvates ilmselge seos. Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et menetluse lõpetamine on siiski põhjendatud, siis leiab määruskaebuse esitaja, et tema menetluskulud peavad jääma täies ulatuses vastustaja kanda. Vastustaja esitatud dokumentidest, mis peaksid tõendama, et katlamaja on lagunenud, ei nähtu, et need üldse puudutaksid katlamaja. Korraldus nr 436 on õigusvastane ning kui vastustaja on õigusvastase korraldusega korralduse nr 11 kehtetuks tunnistanud ning kohtumenetlus lõpetatakse, siis on tegemist vastustaja ebakompetentse tegevusega ning menetluskulud tuleb jätta 100% ulatuses vastustaja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
24.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele sellisel määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
25.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 15.01.2019. a määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega
menetluse lõpetamist puudutavas osas ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Menetluskulude jaotust puudutavas osas tuleb ringkonnakohtu hinnangul halduskohtu põhjendusi muuta vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
26.Käesoleval juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 31.10.2018. a korralduse nr 463 õiguspärasust. Kohus saab asja lahendades lähtuda vaid sellest, et nimetatud korraldus on kehtiv. Kuivõrd Narva-Jõesuu Linnavalitsus tunnistas korraldusega nr 463 kehtetuks korralduse nr 11, esines HKMS § 152 lg 1 p-s 4 toodud alus haldusasja menetluse lõpetamiseks. Seejuures nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et asja edasine menetlemine haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks ei ole määruskaebuse esitaja õiguste kaitseks vajalik. Vastustaja on vastuses kaebusele selgitanud, et katlamaja ja puhkebaasi hoone on olemuslikult seotud ning seega keeldus vastustaja 12.11.2008. a korraldusega ka katlamaja korda tegemata jätmisega seonduvalt maa Aia tn 48 ostueesõigusega erastamisest. Samuti nähtub 25.10.2017. a ehitise ülevaatuse aktist, et katlamaja on lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust ja maastikupilti tunduvalt kahjustav. Eelnevast tulenevalt ei saaks vastustaja ka tulevikus MaaRS § 6 lg-st 31 tulenevalt määruskaebuse esitajale katlamajaga seonduvalt maad ostueesõigusega erastada. Seega leiab ringkonnakohus, et halduskohus ei pidanud haldusasja menetlust tuvastamiskaebusega jätkama.
27.Ringkonnakohtu hinnangul ei tulnud menetlust jätkata ka määruskaebuse esitaja õigusabikulude väljamõistmiseks. Halduskohus on 30.11.2018. a määruse resolutsiooni p-ga 3 vastustajalt määruskaebuse esitaja kasuks väljamõistnud õigusabikulud 1000 eurot. Kuivõrd määruskaebuse esitajal oli võimalik menetluskulude jaotust määruskaebusega vaidlustada ning ta on seda ka määruskaebuse alternatiivse taotlusega teinud, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks menetluse jätkamist vaid menetluskulude väljamõistmiseks. Seega on halduskohus asja menetluse õigesti lõpetanud.
28.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu poolse menetluskulude jaotusega, kuid mitte halduskohtu põhjendustega menetluskulude jaotust puudutavas osas. Halduskohus tugineb ekslikult asjaolule, et korralduse nr 11 kehtetuks tunnistamine vastustaja poolt oli tingitud mõne teise korralduse tühistamisest. Vastustaja tunnistas korralduse nr 11 kehtetuks, sest tuvastas selle õigusvastasuse ning see ei olnud seotud mõne teise korralduse tühistamisega. Samas leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul ei ole vaatamata halduskohtu asjakohatutele selgitustele põhjendatud määruskaebuse esitaja kasuks vastustajalt suuremas ulatuses õigusabikulusid välja mõista. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lõike 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Samas võib kohus HKMS § 108 lg 11 alusel jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuigi määruskaebuse esitaja poolt esitatud kaebus viis tõenäoliselt vähemalt korralduse nr 11 kiirema kehtetuks tunnistamiseni, ei tinginud ainult kaebuse esitamine korralduse nr 11 kehtetuks tunnistamist, kuna vastustaja tunnistas selle kehtetuks teistel kui kaebuses toodud põhjendustel. Seega on vastustajalt määruskaebuse esitaja kasuks õigusabikulude välja mõistmine pooles ulatuses ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja mõistlik.
29.Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.01.2019. a määruse resolutsiooni muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
30.Määruskaebuse esitaja esitas ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse lisadena dokumendid, mida haldusasja toimikus ei ole, aga mis ei puuduta käesolevat vaidlust, vaid määruskaebuse
esitaja poolt korralduse nr 463 tühistamiseks halduskohtusse esitatud kaebust. Seega ei oma kaebaja poolt määruskaebuse lisadena esitatud 03.12.2018. a kaebus korralduse nr 463 tühistamiseks, 03.12.2018. a kiri, millega eelnimetatud kaebus halduskohtule edastati ega Tartu Halduskohtu 03.12.2018. a kinnitus elektronkirja vastu võtmise kohta asja lahendamisel tähtsust. Järelikult puudub ka vajadus võtta neid määruskaebuse esitaja esitatud dokumente haldusasja toimikusse. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus asja juurde võtmata määruskaebuse esitaja poolt määruskaebuse lisadena 1, 2 ja 3 esitatud dokumendid ning ringkonnakohus tagastab need määruskaebuse esitajale.
31.Määruskaebuse esitaja on määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot. Alates 01.01.2018 kehtivas redaktsioonis riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta haldusasjas määruskaebuse esitamisel riigilõivu. HKMS § 104 lg 5 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. HKMS § 104 lg 8 kolmanda ja neljanda lause kohaselt võib kohus tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastada vajaduse korral omal algatusel ning riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Ringkonnakohus tagastab määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15 eurot määruskaebuse esitajale. Kuivõrd määruskaebuse esitaja ei pidanud määruskaebuselt riigilõivu tasuma, on ka määruskaebuse esitaja poolt määruskaebuse lisana nr 4 esitatud maksekorraldus asjakohatu ning ringkonnakohus jätab selle asja juurde võtmata ja tagastab selle määruskaebuse esitajale.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.