Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
11. veebruar 2019, Tallinn 3-19-1
Haldusasja number Haldusasi
XX kaebus Eesti Advokatuuri 17. detsembri 2018. a tegevuse peale
Menetlusosalised
Kaebaja XX Vastustaja Eesti Advokatuur
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 4. jaanuari 2019. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX määruskaebus rahuldamata. Jätta Tallinna Halduskohtu 4. jaanuari 2019. a määrus kaebuse tagastamise osas muutmata.
2.Jätta Tallinna Halduskohtu 4. jaanuari 2019. a määrus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata osas muutmata.
3.Jätta XX taotlus kuulutada menetlus kinniseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 ei ole edasikaevatavad (HKMS § 77 lg 1 ja § 252 lg 7).
1.Eesti Advokatuuri aukohus (aukohus) arutas 11. oktoobril 2018 isiku kaebust vandeadvokaat XX tegevuse peale ja otsustas algatada aukohtumenetluse XX tegevuse suhtes. Aukohus märkis, et advokaat võib olla rikkunud eetikakoodeksi norme ning tema teos võivad ilmneda distsiplinaarsüüteo tunnused, mida on vaja täiendavalt uurida.
2.Aukohus saatis 17. detsembril 2018 XX-le e-kirja, milles märkis, et aukohus tutvus advokaadi esitatud kliendilepingu ärakirjaga. Aukohus palus asjaolude väljaselgitamiseks esitada kliendilepingu originaal. Aukohus selgitas, et kutsesaladuse hoidmise kohustus laieneb ka aukohtu liikmetele ning kutsesaladuse avaldamist järelevalvet teostavale juhatusele ja distsiplinaarasja arutavale aukohtule ei käsitata kutsesaladuse rikkumisena (advokatuuriseadus (AdvS) § 45 lg 4).
3-19-1
3.XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse aukohtu 17. detsembri 2018. a e-kirjas sisalduva korralduse tühistamiseks või alternatiivselt selle tühisuse tuvastamiseks. Ühtlasi taotles kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kaebaja märgib kokkuvõtlikult järgmist: 1) korralduse täitmine kahjustaks kaebajat ja tema klienti. Teavet ei saa inimese mälust kustutada. Ilma õigusliku kohustuseta ja kliendi soovi vastaselt kliendisaladuse avaldamise fakt toob kaasa korvamatut mainekahju; 2) korraldus rikub kaebaja õigust mitte tunnistada iseenda vastu, õigust valida vabalt elukutset, tegeleda ettevõtlusega ja head haldust; 3) haldusakti ei ole andnud pädev organ, see ei vasta vorminõuetele, selles puudub õiguslik ja faktiline alus.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 4. jaanuari 2019. a määrusega XX kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel (resolutsiooni p 1). Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Halduskohus märkis kokkuvõtlikult järgmist: 1) vaidlustatud tegevus ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming. Algseks menetlustoiminguks oli 8. novembri 2018. a aukohtu istungil kaebajale esitatud nõue esitada kliendileping. Kaebaja nõustus seda täitma. Vaidlustatud tegevusega täpsustati menetlustoimingu täitmise aega ja viisi, kuna ta ei täitnud nõuet korrektselt; 2) menetlustoiming ei riku kaebaja mittemenetluslikke õigusi. AdvS § 17 lg 2 kohaselt on kaebajal õigus esitada aukohtumenetluses tõendeid. Kaebaja väitis aukohtu istungil, et ta tegutses kaubamärgi taotluse esitamisel kliendi käsundi alusel. Kui kaebaja oma väidet ei tõenda, võib aukohus leida, et kaebaja väide on tõendamata. Aukohtumenetluses tehtud menetluslikele otsustele pole konkreetseid vorminõudeid ette nähtud. AdvS § 17 lg 4 ja Eesti Advokatuuri kodukorra § 54 lg 5 võimaldavad aukohtul koguda tõendeid omal algatusel. Järelevalvet teostavale juhatusele ja distsiplinaarsüüteoasja arutavale aukohtule andmete avaldamist ei käsitata kutsesaladuse rikkumisena (AdvS § 45 lg 4). Tõendite nõudmist tuleb vaidlustada koos lõpliku haldusaktiga. Kaebaja väidab, et aukohus avaldab andmeid kolmandatele isikutele. Aukohtult saab taotleda dokumendi mitteavaldamist või piiratud avaldamist. Advokatuuri organi liikme üldine konfidentsiaalsuskohustus laieneb kõigile liikmetele (AdvS § 6 lg 5); 3) kaebajal on enda õigusi võimalik kaitsta hilisema võimaliku otsuse vaidlustamisel; 4) kuna kaebajal puudub kaebeõigus, jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.XX palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 4. jaanuari 2019. a määrus. Ühtlasi tuleb menetlus kliendisuhte kaitseks kuulutada kinniseks. Määruskaebuse esitaja märgib kokkuvõtlikult järgmist: 1) tegemist võib olla menetlustoiminguga; 2) ditsiplinaarmenetluses on isikul õigus keelduda seletuste andmisest (RKHK 3-3-1-38-09, p 11) ja oluliseks tuleb pidada isiku kaitseõiguse tagamist (RKHK 3-3-1-72-10, p 15); 3) nõudest ja selle põhjendusest ei ole arusaadav, kuidas teave ja dokumendid on vajalikud asjaolule hinnangu andmiseks. Kaebaja ei pea tegelema äraarvamisega, miks on teave vajalik; 4) kohus saab aukohtu otsust kontrollida piiratud ulatuses, mistõttu ei saa viga otsuse vaidlustamisega kõrvaldada. Aukohus on selleks ajaks otsuse teinud. Halduskohus ei saa
2(4)
3-19-1 hinnata õigusvastase menetlustoimingu mõju otsusele. Kaitseõigust rikkuv aukohtu otsus on ebaseaduslik; 5) aukohtul ei ole õigust kolmandale isikule toimiku tutvustamisest keelduda (haldusmenetluse seaduse § 37 lg 1 p 2). Aukohtu nõue rikub kaebaja tegevus- ja ettevõtlusvabadust, kuna andmed avalikustatakse.
6.Eesti Advokatuur palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Advokatuur märgib kokkuvõtlikult järgmist: 1) kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas tingib menetlustoimingu väidetav õigusvastasus vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise; 2) kaebaja väidetud õiguste rikkumised ei anna alust menetlustoimingut vaidlustada; 3) kaebajal tuli aukohtu istungil selgitada, mis põhjusel ta esitas kaubamärgi „Y“ registreerimise taotluse. Kaebaja väitis, et ta täitis kliendi käsundit. Aukohus palus kaebajal enda väidet tõendada, mida kaebaja soostus tegema. Kaebajal pidi olema selge, et teave on vajalik selleks, et tuvastada kliendisuhe; 4) aukohtule kliendilepingu esitamine ei riku konfidentsiaalsuskohustust (AdvS § 45 lg 4); 5) kuna tegemist on asutuse siseste dokumentidega, on advokatuuril õigus piirata huvitatud isiku juurdepääsu (avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 19; AdvS § 45).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Tallinna Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks või muutmiseks.
8.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb vaidlustatud tegevust käsitada menetlustoiminguna. Kaebaja väitis aukohtule, et ta tegutses kliendi nimel ja ta esitas oma väite kinnitamiseks väljavõtte kliendilepingust. Aukohus oli seisukohal, et kliendilepingu väljavõttest ei nähtunud, kelle nimel kaebaja tegutseb. Seetõttu palus aukohus kaebajal esitada kliendilepingu originaal või võtta see aukohtu istungile kaasa. Aukohus tegi praegusel juhul seega kaebajale ettepaneku esitada enda väite kinnitamiseks nõuetekohane tõend. Asjaolu, et advokaadil lasub AdvS § 17 lg 4 teisest lausest tulenev kohustus teave esitada, ei omista vaidlustatud tegevusele regulatiivsust. Vaidlustatud tegevust ei tagata mh sanktsiooniga (nt sunnirahaga või karistusega). Aukohus hindab nõude täitmata jätmist asjaolu tuvastamise kontekstis. Ühtlasi ei näe kehtiv õigus ette, et praegusel juhul tuleks tõendeid koguda haldusakti vormis (vrd maksukorraldus seaduse § 61 lg-d 1 ja 3).
9.Menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub iseseisvalt kaebaja mittemenetluslikke õigusi või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise (HKMS § 45 lg 3).
10.Kohtule esitatud dokumentide ja väidete pinnalt ei ole alust eeldada, et vaidlustatud menetlustoiming tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva aukohtu otsuse tegemise. Kaebaja väitis aukohtule mh seda, et ta esindas vaidlusaluses suhtes klienti.
11.Vaidlustatud tegevus ei riku ka iseseisvalt kaebaja mittemenetluslikke õigusi. Kaebaja väidab, et talt on võetud kaitseõigus. Vaidlustatud tegevus ei võta kaebajalt võimalust ennast aukohtumenetluses kaitsta. Kaebajal on vajadusel võimalik aukohtule põhjendada ja selgitada, miks ta ei saa enda kaitseõiguse tagamiseks vaidlustatud tõendit nõutaval kujul esitada. Kui sellest tulenevalt peaks aukohus kaebaja suhtes negatiivse otsuse langetama, on kaebajal
3(4)
3-19-1 võimalus aukohtu otsust kohtus vaidlustada, sh saab kaebaja vaidlustada seda, kas aukohus on asjaolu nõuetekohaselt tuvastanud ning kas kaebajal oli alus keelduda tõendi esitamisest.
12.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja käsitlusega, et kui aukohus saab vaidlusaluse tõendi nõutaval kujul, avalikustatakse see kolmandatele isikutele. Kui nõuetekohane tõend sisaldab endas kutsesaladust, ei ole kolmandatel isikutel õigust sellele juurde pääseda ka siis, kui seda on kasutatud aukohtumenetluses (AdvS § 45 lg-d 1 ja 4). Aukohtul tuleb sellises olukorras tagada, et tõendit ei avaldata kolmandatele isikutele osas, milles see sisaldab kutsesaladust (vt käesolev määrus, p 6 alap 5).
13.Tõendi nõudmise vaidlustamine enne aukohtu otsuse andmist piiraks reeglina põhjendamatult aukohtumenetluse läbiviimist ning aukohtul oma põhifunktsiooni täitmist, s.o distsiplinaarsüüteoasjade arutamist. Erandlikke asjaolusid, mis võiksid enne lõpliku otsuse tegemist tõendi nõudmise vaidlustamist õigustada, kaebusest ja määruskaebusest ei nähtu.
14.Esialgse õiguskaitse taotlus on jäetud õigesti rahuldamata. Kuna halduskohus tagastas kaebuse õiguspäraselt, puudub vajadus kohaldada esialgset õiguskaitset.
15.Määruskaebuse esitaja taotleb, et kohus kuulutaks menetluse kliendisuhte kaitseks kinniseks (HKMS § 77 lg 1; tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-d 3, 6 ja 7 ning lg 2). Kliendilepingu väljavõte ei anna alust, et kuulutada menetlus kinniseks. Kliendilepingu väljavõte ei sisalda väidetava kliendi isikut ega andmeid (tl-d 43–44). Samuti ei nähtu kohtule esitatud väidetest ega vaidlusalusest dokumendist, et vaidlusalusel dokumendil oleks kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu (vt ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus § 5 lg 2 p 2). Ringkonnakohus selgitab, et vaidlusalune kliendileping on esitatud ka aukohtule. Menetlusvälise isikul on õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest dokumentidest ärakirju, kui selleks annavad nõusoleku pooled, sh määruskaebuse esitaja (HKMS § 89 lg 1). Eeltoodu tõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.