Harju maavanema protest Tallinna Linnavalitsuse 16.08.2017 korralduse nr 1189-k tühistamiseks
Menetlusosalised
Protesti esitaja – riigihalduse minister (Harju maavanema õigusjärglane), volitatud esindaja Meeli Vaarik Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Inge Lumiste Kolmas isik – XX, volitatud esindaja KK
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29.06.2018 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna linna apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna linna apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 29.06.2018 otsus haldusasjas nr 3-17-2360 muutmata.
2.Menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.03.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-17-2360 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni 30.10.1995 otsusega nr 6361 tunnistati omandireformi objektiks Harjumaal Iru vallas asunud endine kinnistu nr 5371 (Raku 7) suurusega 127 070 m2. Tallinna Linnavalitsus tagastas eelnimetatud maast 16.01.1998 korraldusega nr 73-k 1790 m2, 30.06.1999 korraldusega nr 5049-k 3242 m2, 29.12.1999 korraldusega nr 8194-k 33 229 m2 ning 02.02.2000 korraldusega nr 475-k 46 015 m2. Omandireformi õigustatud subjekt YY loovutas 08.09.2004 lepinguga 42 793 m2 maa tagastamise nõudeõiguse XX-le. Tallinna Linnavalitsus tagastas XX-le 02.03.2005 korraldusega nr 389-k 34 464 m2 ja 4766 m2 maad (Vabaõhukooli tee 13 ja Vabaõhukooli tee 84). Endise kinnistu nr 5371 maadest on Tallinna Linnavalitsuse erinevate korraldustega erastatud kokku 5829 m2. Samuti on Harju maavanema poolt munitsipaalomandisse jäetud 8283 m2 maad. Maa-ameti peadirektori 30.11.2016 käskkirjaga nr 1-1/16/930 jäeti Vabaõhukooli tee 98a maaüksus suurusega 1475 m2 riigi omandisse. Maa-ameti peadirektor tunnistas eelnimetatud käskkirja 07.04.2017 käskkirjaga kehtetuks ning tegi ettekirjutuse endise kinnistu nr 5371 seni veel tagastamata maa tagastamise osas. Tallinna Linnavalitsus jättis 16.08.2017 korraldusega nr 1189-k tagastamata endise kinnistu nr 5371 maa suurusega 3563 m2, sest õigusvastaselt võõrandatud maal paiknevad teistele isikutele kuuluvad hooned ja rajatised ning maa on erastatud või munitsipaalomandisse antud nende hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maana. Korralduses nähti ette kompensatsioon eelnimetatud maa eest. XX ei saa nõuda maa tagastamist kogu temale loovutatud nõudeõiguse ulatuses. Osa endise kinnistu piirides asuvatest maadest on erastatud ja jäetud munitsipaalomandisse. See maa ei kuulu maareformi seaduse (MaaRS) § 6 lg 2 p-de 3 ja 4 kohaselt tagastamisele. Kui võtta arvesse XX maa tagastamise nõudeõiguse suurust (42 793 m2), temale tagastatud maa pindala (39 230 m2), samuti asjaolu, et endise kinnistu piirides on erastatud 5829 m2 maad ja antud munitsipaalomandisse 8283 m2 maad, on ilmselge, et XX-l puudub õigus nõuda endise kinnistu maast 3563 m2 tagastamist. Harju maavanem algatas 02.10.2017 korraldusega nr 1045-k järelevalve Tallinna Linnavalitsuse 16.08.2017 korralduse nr 1189-k üle ning tegi 06.10.2017 korraldusega nr 1070-k Tallinna Linnavalitsusele ettepaneku tunnistada korraldus 30 päeva jooksul kehtetuks. Tallinna Linnavaraamet vastas 02.11.2017 kirjaga, et ei nõustu maavanema ettepanekuga.
2.Harju maavanem esitas 13.11.2017 Tallinna Halduskohtule protesti, paludes Tallinna Linnavalitsuse 16.08.2017 korraldus nr 1189-k tühistada ning kohustada Tallinna 2(5)
3-17-2360 Linnavalitsust jätkama maa tagastamise ja kompenseerimise menetlust seaduses sätestatud korras. Korraldus on õigusvastane, sest endise kinnistu nr 5371 maadest on võimalik veel tagastada Vabaõhukooli tee 98a maaüksus pindalaga 1475 m2. Maa-amet tuvastas 07.04.2017 vaideotsuses, et Vabaõhukooli tee 98a maaüksus asub endisel kinnistul nr 5371 ning tunnistas seetõttu kehtetuks vastava maaüksuse riigi omandisse jätmise. Maaüksuse osas puuduvad MaaRS § 6 lg-s 2 sätestatud mittetagastamise alused. Tallinna linn leiab ebaõigesti, et kuna kolmandale isikule on 12 023 m2 maad tagastatud ekslikult väljaspool endise kinnistu nr 5371 piire ning osa endise kinnistu nr 5371 maadest on erastatud ja jäetud munitsipaalomandisse, siis on ta kaotanud maa tagastamise nõudeõiguse. Tegemist ei ole nõudeõigusest suuremas osas tagastamisega, vaid nõudeõiguse osas tagastamisega.
3.Tallinna linn palus jätta protest rahuldamata. Tallinna Linnavalitsuse 02.03.2015 korraldusega, millega kolmandale isikule tagastati kokku 39 230 m2 maad, tagastati muu hulgas 12 023 m2 maad, mis asus väljaspool endise kinnistu nr 5371 piire. Selle maa tagastamise õigust kolmandal isikul ei olnud. Arvestades asjaolu, et kolmas isik on talle tagastatud maaüksused võõrandanud, ei ole võimalik taastada maa tagastamisele eelnenud olukorda. Seega tuleb maa tagastamise taotluse lahendamisel lähtuda üksnes kolmanda isiku nõudeõiguse suurusest, mitte asjaolust, et endisel kinnistul on veel reformimata maad. Vabaõhukooli tee 98a maaüksus on jäänud reformimata just sel põhjusel, et kolmandale isikule on tagastatud maad väljaspool endise kinnistu piire. Kolmandale isikule tagastatud maa pindala ning kompenseerimisele kuuluva erastatud ja munitsipaliseeritud maa pindala ületab kokku kolmanda isiku maa tagastamise nõudeõigust.
4.XX nõustus protestiga, tuues muu hulgas välja, et ebaõige on vastustaja seisukoht, mille järgi on kolmandale isikul tagastatud maad väljaspool endise kinnistu nr 5371 piire.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 29.06.2018 otsusega protesti, tühistas 16.08.2017 korralduse nr 1189-k ning kohustas vastustajat jätkama maa tagastamise ja kompenseerimise menetlust seaduses sätestatud korras. Vastustaja on esitanud plaani, millel on näha endise kinnistu nr 5371 piirid ning erastatud, tagastatud ja munitsipaalomandisse antud maaüksuste piirid. Plaanist saab järeldada, et osa kolmandale isikule tagastatud maadest asuvad väljaspool endise kinnistu nr 5371 piire. Puudub alus kahelda vastustaja poolt teostatud mõõdistuste tulemustes. Kolmas isik on omandanud õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise nõudeõiguse 42 793 m2 ulatuses. Nõudeõiguse ulatus määrati lähtuvalt sellest, et enne lepingu sõlmimist oli tagastatud 84 277 m2 õigusvastaselt võõrandatud maad. Seega loovutati kogu loovutajale kuulnud nõudeõigus ning kolmas isik omandas õiguse nõuda õigusvastaselt võõrandatud kinnistu tagastamist osas, milles maad ei olnud varasemate korraldustega tagastatud. MaaRS § 6 lg 1 kohaselt tagastatakse maa endistes piirides, kui seadusest või planeeringu ja maakorralduse nõuetest ei tulene teisiti. MaaRS § 6 lg 2 kohaselt maad ei tagastata kas osaliselt või tervikuna mh, kui õigustatud subjekt ei nõua maa tagastamist, vaid soovib maa kompenseerimist (p 1), maal asuvad teistele isikutele kuuluvad hooned või rajatised (p 3), maa jäetakse riigi omandisse või antakse munitsipaalomandisse (p 4). Vaidlusaluse korralduse andmise aluseks on MaaRS § 6 lg 2 p-d 3 ja 4. 3(5)
3-17-2360 Maa tagastamisest saab keelduda vaid MaaRS § 6 lg-s 2 sätestatud alustel või tulenevalt planeeringu- ja maakorralduse nõuetest. Õige on vastustaja seisukoht, et kolmandale isikule ei kuulu tagastamisele maad, mis on erastatud või jäetud munitsipaalomandisse. Samas nähtub endise kinnistu plaanilt, et selle piirides asub reformimata maatükk aadressiga Vabaõhukooli tee 98a. Vastustaja ei väida, et selle maatüki osas esinevad MaaRS § 6 lg 2 p-s 3 või 4 sätestatud tagastamata jätmise alused. Maatükil paikneb ajutine ehitis, kuid see ei ole maa tagastamata jätmise aluseks (MaaRS § 6 lg 31). Maa tagastamise nõudeõiguse ulatus on määratud kinnistu endiste piiridega, mitte endise kinnistu pindalast lähtuvate arvestustega. Seega ei saa lähtuda vastustaja arvestusest, kus on kokku liidetud tagastatud, erastatud ja munitsipaalomandisse jäetud maa ning leitud, et maa tagastamisel ületataks kaebaja nõudeõiguse suurust 12 023 m2 võrra. MaaRS § 6 lg 2 ei sätesta, et maa jäetakse õigustatud subjektile tagastamata juhul, kui juba tagastatud maa pindalaline ulatus ületab õigustatud subjektiks tunnistamise otsuses väljendatud endise kinnistu suuruse.
6.Tallinna linn palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 29.06.2018 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta protest rahuldamata. Halduskohus kohaldas MaaRS § 6 lg-t 1 ebaõigesti, leides, et maa tagastamise nõudeõiguse suurust ei arvestata endise kinnistu pindalast lähtuvalt, vaid üksnes endise kinnistu piiridest lähtuvalt. Arvesse tuleb ka võtta maa, mis on kolmandale isikule tagastatud väljaspool endise kinnistu piire. Kui kolmandale isikule ei oleks tagastatud endise kinnistu piiridest väljaspool asuvat maad, oleks talle endise kinnistu maad tagastatud üksnes 28 682 m2, kuna erastatud ja munitsipaliseeritud maa suurus oli kokku 14 111 m2. Kuna kolmandale isikule tagastati ekslikult 39 230 m2 maad, on talle tagastatud 10 548 m2 võrra rohkem maad, võrreldes sellega, kui tagastamine oleks toimunud endise kinnistu piirides. Seega tuleb tagastamise taotluse lahendamisel lähtuda maa tagastamise nõudeõiguse suurusest. Protestis on leitud, et linnavalitsus on ennatlikult määranud kolmandale isikule kogu järelejäänud maa nõudeõiguse osas, s.o 3563 m2 eest kompensatsiooni, sest endise kinnistu piirides on võimalik veel tagastada Vabaõhukooli tee 98a maaüksus suurusega 1475 m2. Seega on maavanem leidnud, et kompensatsiooni saab määrata 2088 m2 eest. Halduskohus on seevastu leidnud, et nõudeõiguse pindalaline suurus pole oluline. Sellest saab järeldada, et kolmandale isikule tuleks kompenseerida kogu erastatud ja munitsipaliseeritud maa pindalaga 14 111 m2. See ületaks kolmanda isiku maa tagastamise nõudeõigust 12 023 m2 võrra. Kuna kolmas isik on võõrandanud talle tagastatud osaliselt väljaspool endise kinnistu piiri asuvad maaüksused ning endise olukorra taastamine pole võimalik, tuleb maa tagastamise taotluse lahendamisel lähtuda üksnes kolmanda isiku nõudeõiguse suurusest, mis vastab endise kinnistu piirides asuva maa pindalale.
7.Riigihalduse minister palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Protesti esitaja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning jääb halduskohtule esitatud seisukohtade juurde.
4(5)
3-17-2360 Maareformi käigus tagastatakse maa, mida on võimalik tagastada, endise kinnistu piires, sõltumata sellest, kas endise kinnistu pindala võrdub juba tagastatud, erastatud, munitsipaalomandisse antud või riigi omandisse jäetud maa pindalaga. Kolmandal isikul on õigus nõuda maa tagastamist või kompenseerimist ainult oma lahendamata nõudeõiguse, s.o 3563 m2 osas. Vabaõhukooli tee 98a maaüksuse suuruseks on 1475 m2. Selles osas saab kolmas isik nõuda maa tagastamist ning ülejäänud osas (2088 m 2) kompenseerimist.
8.XX palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsusega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning ei korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Vaidlust ei ole selle üle, et endise kinnistu nr 5371 piirides on tagastamismenetlust võimalik läbi viia veel 1475 m2 suuruse Vabaõhukooli tee 98a maaüksuse osas. Kui kolmandale isikule poleks ekslikult maad tagastatud ka väljaspool endise kinnistu nr 5371 piire, oleks olnud talle võimalik tagastada maad vaid 28 682 m2. Vastustaja rõhutab, et kaebajale tagastatud (39 230 m2) ning endisel kinnistul erastatud (5829 m2) ja munitsipaliseeritud (8283 m2) maade kogusumma (53 342 m2) ületab kolmanda isiku nõudeõigust (42 793 m2).
11.Ringkonnakohus leiab, et puudub õiguslik alus, mis võimaldaks jätta maa kolmandale isikule tagastamata. Protesti esitaja ja halduskohus on õigesti tuginenud MaaRS § 6 lg-le 2 ning leidnud, et seal välja toodud maa tagastamata jätmise alused on ammendavad. Vabaõhukooli tee 98a maaüksus ei vasta ühelegi sellisele alusele. Oluline on lähtuda sellest, et kolmandal isikul on nõudeõigus endise kinnistu nr 5371 tagastamiseks 42 793 m2 osas. Määrav ei ole, kui palju maad on kaebajale tagastatud väljaspool endise kinnistu nr 5371 piire. Vastupidist tõlgendust ei saa tuletada ka MaaRS § 6 lg-st 1. Nimetatud norm sätestab, et maa tagastatakse endistes piirides. Vabaõhukooli tee 98a asub endise kinnistu nr 5371 piirides. Asjaolu, et osa maadest tagastati väljaspool piire ning vastavate haldusaktide tagasitäitmine pole enam võimalik, ei mõjuta seda, et omandireform Vabaõhukooli tee 98a osas on lõpuni viimata ning puuduvad MaaRS § 6 lg-s 2 nimetatud maa tagastamise keeldumise alused.
12.Vastustaja on halduskohtu otsust vääralt mõistnud. Halduskohus ei ole otsuses väitnud, et kolmandale isikule tuleb kompenseerida kogu erastatud ja munitsipaliseeritud maa.
13.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Teised menetlusosalised pole kulude hüvitamist taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.