lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-2256/8

Muud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 18.03.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-2256/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
18.03.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2311
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 23 lg 1, 4, 5, 6FIMS § 49 lg 9FIMS § 54 lg 11, 2PankrS § 31 lg 1, 4PankrS § 65 lg 1, 11FiMS § 47FiMS § 49 lg 1FIMS § 18 lg 2FIMS § 43FIMS § 45 lg 1FIMS § 46 lg 1FIMS § 47PankrS § 1002 lg 1

Lahendi tekst

Riigi Teataja

PANKROTIMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Eveli Vavrenjuk

Määruse tegemise aeg ja koht

18. märts 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-2256

Tsiviilasi

Y.H maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende avaldaja/võlgnik Y.H (ik XXX; elukoht xxxxxxxxxxx; telefon XXX; e-post XXX)

XXX,

usaldusisik Tiia Kalaus (Civilex, Soola 3 51004 Tartu, tel 7407 662; 504 6694, e-post: XXX) Kohtuistungi toimumise aeg

12.03.2025

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Y.H maksejõuetusavaldus ja kuulutada välja Y.H pankrot 18. märtsil 2025 kell 12.00 ja algatada Y.H kohustustest vabastamise menetlus.
2.Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Tiia Kalaus (Civilex, Soola 3 51004 Tartu, tel 7407 662; 504 6694, e-post: XXX).
3.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 8. aprill 2025 kell 14.00 (asukohas Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, J. Liivi 4, Tartu, saal 105).
4.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

Sarnased lahendid

Muud
  • 18.09.20262-26-118946/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.09.20262-26-111939/12Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-17603/5Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-106264/11Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 07.09.20262-26-14927/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
PankrS § 150 lg 1
PankrS § 22 lg 5
PankrS § 85
PankrS § 86 lg 1
PankrS § 87
PankrS § 89 lg 1
TsMS § 183 lg 2Juriidilisele isikule ja pankrotivõlgnikule menetlusabi andmise piirangud
PankrS § 1002
5.Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja võlanimekiri.
6.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 18. märtsil 2026.
7.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg-d 1, 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

8.Jätta menetluskulud Y.H kanda.
9.Määrata usaldusisiku Tiia Kalausi tasu suuruseks 850 eurot, millele lisandub käibemaks 187 euro, kokku 1037 eurot.
10.1.Anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu 561 euro, millele lisandub käibemaks 123,42 eurot, kokku 684,42 euro hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel hüvitamiskohustuseta.
10.2.Usaldusisiku tasust 352,58 eurot koos käibemaksuga jätta Y.H kanda.
10.Määruse resolutsiooni p 10.1 ja 10.2 märgitud usaldusisiku tasu kanda OÜ-le Civilex (rk 12088721, arvelduskonto nr EE312200221055387366 Swedbank AS-is), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
11.Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
12.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
13.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning saata täitmiseks resolutsiooni p. 10.1 osas Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FIMS) § 18 lg 10). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11). Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 191 lg 1).

ASJAOLUD

1.Y.H esitas 10.02.2025 kohtule maksejõuetusavalduse, milles jättis maksejõuetusmenetluse liigi kohtu otsustada. Kohus võttis avalduse 17.02.2025 menetlusse ja nimetas võlgnikule usaldusisiku.
2.Usaldusisiku 10.03.2025 aruande kohaselt võlgnikul likviidset vara pole. Võlgnik omab sissetulekut ja töötab xxxxxxxxxxxxxxxxxx-s. Töötasu on kuude lõikes 1000-1300 eurot,

viimane laekumine 06.02.2025 oli 1395,82 eurot. Kohustusi on võlgnikul 22 243,52 euro ulatuses. Hinnates võlgniku jooksvaid kulusid ei piisa tulust oma kohustuste täitmiseks. Kõike eeltoodut arvestades, on usaldusisik seisukohal, et võlgniku varaline seisund ei vasta kohustuste suurusele ning võlgnik on muutunud maksejõuetuks. Usaldusisiku hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjustamine tahtlik, kuid võlgnikul oli ilmselt vajadus suuremate kulude tegemiseks kui tema sissetulek võimaldas. Samuti peaks võlgnik muutma oma finantskäitumist ja hakkama paremini planeerima oma rahalisi vahendeid. Kuivõrd pankrotimenetluses on tal kasutada ainult seadusest tulenev limiit, siis tuleb vastav korrektiiv teha koheselt. Usaldusisiku hinnangul on sobiv viis võlgniku maksejõuetusmenetluses pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Kuigi võlgnik omab püsivalt sissetulekut, mis on vabariigi keskmise tasemel, siis puuduvad põhjused ja vajadus muu maksejõuetuse ületamiseks vajaliku menetlusliigi osas.

3.12.03.2025 istungil selgitas kohus maksejõuetusmenetluste erinevust. Võlgnik avaldas, et soovib pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlust.
4.Usaldusisik palub määrata oma tasuks 8,5 töötunni eest 850 eurot, millele lisandub käibemaks 187 eurot, kokku 1037 eurot. Usaldusisik palub usaldusisiku tasu hüvitada menetlusabi korras riigi vahenditest. Tasu palub usaldusisik välja mõista büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb - OÜ Civilex (rk 12088721, a/a nr. EE312200221055387366 Swedbank).

KOHTU PÕHJENDUSED

5.Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada Y.H pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.
6.FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega Kohus leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgnik on soovinud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamist.
7.FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgniku on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub oma kohustuste (22 243,52 eurot) täitmiseks vara ja piisav sissetulek. Võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik ei ole enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgnik on ka ise esitanud taotluse pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu.
8.Kohus nimetab pankrotihalduriks Tiia Kalausi ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja (märgitud resolutsioonis).

FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

9.FIMS § 54 lg 2 kohaselt hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Usaldusisik on teinud usaldusisiku kohustuste täitmiseks tööd 8,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu 100 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 850 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 1037 eurot. . PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 65 lg 1 1 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise

halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. 2025 aastal on kuupalga alammääraks 886 eurot. PankrS § 23 lg 51 näeb ette vastavalt PankrS § 23 lg 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra. Sellest tulenevalt justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.

14.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku poolt esitatud aruandes väljatoodut, ei ole võimalik usaldusisiku tasu pankrotivarast rahuldada, mistõttu on põhjendatud anda võlgnikule menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, 684,42 eurot (8,5 tundi ehk 17 pooltundi x 33 eurot/ pooltund on 561 eurot, millele lisandub käibemaks 123,42 eurot) ning hüvitada usaldusisiku tasu summas 684,42 eurot riigi vahenditest. Usaldusisiku tasu summas 352,58 eurot mõista välja Y.H-lt. Kohus määrab tasu OÜ Civilex kasuks, mille kaudu usaldusisik tegutseb. OÜ Civilex on käibemaksukohuslane. Kohtu selgitused võlgnikule Pankrotimenetluses on võlgnik kohustatud: 1) andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik peab kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes (PankrS § 85). 2) andma vande selle kohta, et esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged, kui kohus võlgnikku selleks kohustab (PankrS § 86 lg 1). Usaldusisik ei ole taotlenud võlgnikult vande võtmist ning käesoleval ajal kohus ei kohusta võlgnikku vannet andma. 3) osutama pankrotihaldurile abi tema ülesannete täitmisel; samuti olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87). PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust (muuhulgas kui võlgnik ei täida teabe andmise, menetlusest osavõtu või vande andmise kohustust või rikub pankrotivara käsutamise keeldu). Kohustustest vabanemine ei ole menetluse automaatne tagajärg, vaid see eeldab ka võlgniku poolt oma seaduses sätestatud kohustuste (mh teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustuse) täitmist. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnikul järgmised kohustused (FiMS § 47): 1) tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida; 2) teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; 3) mitte varjata saadud tulusid ning vara; 4) anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohustustest vabastamise otsustamine ei takista pankrotimenetluse jätkumist, kui pankrotimenetlus ei ole selleks

ajaks lõppenud. Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FiMS § 49 lg 1-3). /allkirjastatud digitaalselt/ Eveli Vavrenjuk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-117420/4Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval