Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Madis Ernits, Tiina Pappel 13.12.2018, Tartu 3-18-2052 Zinaida Jungholzi kaebus Mustvee valla kohustamiseks lahendama maa ostueesõigusega erastamise taotlusi (Kingsepa kinnistu) Tartu Halduskohtu 15.11.2018. a määrus Zinaida Jungholzi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Zinaida Jungholz Vastustaja Mustvee vald
2.Jätta Zinaida Jungholzi määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 15.11.2018. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse osas, milles määruskaebus jäi halduskohtu määruse resolutsiooni punktide 1 ja 7 tühistamiseks rahuldamata, otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 119 lg 1, § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Z. Jungholz esitas 30.10.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Kaebaja soovis kohest keelumärke seadmist Kingsepa kinnistule (katastritunnusega 16401:002:0300) ning palus peatada ja keelata toimingud nimetatud kinnistul ja kinnistuga, kuna see on osa 40 ha suurusest talumaast Kõveriku külas Mustvee vallas, mille ostueesõigusega erastamist kaebaja soovib. Kaebaja palus kohustada Mustvee Vallavalitsust algatama kaebaja 1994. a, 1997. a ja 1999. a avalduste alusel 40 hektari ulatuses talumaa ostueesõigusega erastamise menetluse Kõveriku külas Mustvee vallas ning tühistada kõik õigusvastased tehingud, mis on tehtud tema ostueesõigusega erastatava talumaaga 40 ha ulatuses, ja metsateatis eelnimetatud kinnistul. Kaebaja taotles ka riigi õigusabi korras advokaadi määramist ja menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2.Z. Jungholz esitas 13.11.2018 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles ta märkis, et esitab kaebuse täpsustuse kohtule temale riigi õigusabi korras määratud kaitsja vahendusel koos kõikide dokumentidega.
3.Mustvee vald selgitas 06.11.2018. a vastuses kohtunõudele järgmist: Avinurme Vallavalitsus esitas 03.01.2006. a korralduses nr 6 Z. Jungholzile (end Z. Haltsonen) ligikaudselt 20 ha suuruse ostueesõigusega erastatava maaüksuse piiride kulgemise ettepaneku, määras maakasutuse sihtotstarbe, teatas vastuväidete esitamise ja katastriüksuse moodustamise tööde tellimise tähtaja ning hoiatas, et erastamise õigus kaob, kui tellimuse esitamise tähtaega mõjuva põhjuseta ei järgita. Z. Jungholz ei tellinud Avinurme Vallavalitsuse koostatud ettepaneku alusel katastriüksuse moodustamist ja ühtegi mõjuvat põhjust seaduses katastriüksuse moodustamise tellimiseks antud tähtaja järgimata jätmise kohta ei esitanud. Avinurme Vallavalitsus lõpetas 22.05.2006. a korraldusega nr 94 maa ostueesõigusega erastamise menetluse. Avinurme Vallavalitsus tagastas 07.06.2004. a korraldusega nr 122 Kingsepa maaüksuse õigustatud subjektile V. Paasile. 20.04.2007 jõustus Tartu Ringkonnakohtu 20.03.2007. a otsus nr 3-06-976, millega jäeti rahuldamata Z. Jungholzi kaebus Avinurme Vallavalitsuse korralduse nr 94 tühistamiseks.
4.Tartu Halduskohus tagastas 15.11.2018. a määrusega kaebuse (p 1), jättis rahuldamata riigi õigusabi taotluse (p 2); rahuldas menetlusabi taotluse osaliselt ja vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel (p 3); jättis menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata (p 4); jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (p 5); jättis riigilõivu 15 eurot, mille osas kohus kaebaja menetlusabi korras vabastas, riigi kanda (p 6); ülejäänud osas jättis menetlusosaluste võimalikud menetluskulud nende endi kanda (p 7). Määruse põhjendused: 1) Maa erastamise menetlus lõppes Avinurme Vallavalitsuse 22.05.2006. a korraldusega nr 94 ning korralduse tühistamiseks esitatud kaebus jäi rahuldamata haldusasjas nr 3-06-976. Kohtuotsus on jõustunud. Kingsepa kinnistu (katastritunnus 16401:002:0300) on Avinurme Vallavalitsuse 07.06.2004. a korraldusega nr 122 tagastatud õigustatud subjektile. Kohtute infosüsteemist ega asja dokumentidest ei ilmne, et kaebaja oleks seda korraldust vaidlustanud. Kuna kaebajale kuuluvate ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamise menetlus on lõppenud, ei saa tal olla subjektiivset õigust nõuda Kingsepa kinnistule abinõusid kinnistuga seotud tehingute või seal toimuva tegevuse (kaebaja viide metsateatisele) takistamiseks. Kui kaebaja peab kaebuse esemena silmas 07.06.2004. a korraldust, siis ka selle vaidlustamiseks ei oleks kaebajal kaebeõigust. Olukorras, kus kohtumenetluste tulemusena on selgunud, et maa erastamise menetlus kaebaja avalduste alusel on lõppenud, ei saa tal olla kaebeõigust ka Kingsepa kinnistu tagastamise või selle kinnistu võimalike edasiste omandiõiguse muudatuste vaidlustamiseks. Kaebajal puudub subjektiivne õigus Kingsepa kinnistu ja kaebaja taotlustes märgitud ulatuses maa erastamiseks, mistõttu ei ole võimalik tema õiguste riive selle kinnistuga ega maa erastamise menetlusega seoses. Kaebus kuulub tagastamisele halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. 2) Kuna kaebus kuulub tagastamisele kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu, puudub vajadus menetlusabi taotluse lahendamiseks kaebuse esitamisel. 3) Kõnealuse kinnistu osas nähtub esitatud tõenditest, et erastamismenetlus on lõpule viidud ning kaebajal puudub alus vastavaid menetlusi n.ö taasavada. Kuna kaebajal ei ole subjektiivset õigust, mille kaitseks kõnealuse kinnistuga seonduvaid toiminguid või tegevusi keelata, puudub esialgse õiguskaitse vajadus ning taotlus tuleb jätta rahuldamata. 4) Kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus ja kaebus tuleb sel põhjusel tagastada, siis tuginedes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-le 5 ei ole põhjendatud kaebajale riigi õigusabi määrata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Z. Jungholz esitas 03.12.2018 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 15.11.2018. a määruse resolutsiooni p-de 1, 2, 4, 5 ja 7 peale ning palub määruse tühistada. Kaebaja palub määrata talle riigi kulul õigusabi korras kaitsja ja vabastada ta riigilõivu tasumisest ning teatab, et soovib asja arutamist kohtuistungil. Määruskaebuse põhjendused: Ei nõustu kohtuga, et maa erastamise menetlus on lõppenud, kuna kaebaja avaldused maa ostueesõigusega erastamiseks on endise Avinurme Vallavalitsuse süül jätkuvalt lahendamata. Kaebaja palub kohtul vastustajalt välja nõuda, millal ja kuidas 03.01.2006. a korraldus kaebajale edastati ning millal ja kuidas vald vastas tema 1994. a, 1997. a ja 1999. a maa ostueesõigusega erastamise avaldustele. Väär on vastustaja info Kingsepa kinnistu kohta, kuna tegemist ei olnud Kingsepa tagastamisega, vaid otsustuskorras müügiga vallavalitsuse ametniku otsesele sugulasele, mis on korruptiivne tehing. Kingsepa kinnistu müüdi ajal, kus Tartu Ringkonnakohus asjas nr 3-06-976 tunnistas Avinurme Vallavalitsuse toimingud kaebajale maa erastamisel ajavahemikul 16.05.1999-03.01.2006 õigusvastaseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.HKMS § 2 lg 4 ls-st 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Arvestades kaebaja määruskaebuses märgitut, leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb Tartu Halduskohtu 15.11.2018. a määruse resolutsiooni p-de 1, 2, 4, 5 ja 7 tühistamist.
7.Kuna vastustaja esitas Tartu Halduskohtule 06.11.2018 vastuse kohtunõudele, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida vastustaja arvamust kaebaja määruskaebusele.
8.Kaebaja taotleb määruskaebuses enda vabastamist riigilõivu tasumisest. Ringkonnakohus selgitab, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 01.01.2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest, mistõttu on määruskaebuse esitamine riigilõivuvaba. Seega puudub kaebajal vajadus taotleda määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamist ning ringkonnakohus jätab kaebaja menetlusabi taotluse tähelepanuta.
9.Kaebaja on määruskaebuses avaldanud soovi arutada asja kohtuistungil. Tulenevalt HKMS § 210 lg-st 4 lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Määruskaebust läbivaatav kohtukoosseis võib vajaduse korral koguda uusi tõendeid. Kaebaja ei ole kohtuistungi pidamise sisulist vajalikkust millegagi põhjendanud ja ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuses esitatud väiteid võimalik piisavalt hinnata kirjalikus menetluses. Uute tõendite kogumise ja sel põhjusel kohtuistungi pidamise vajadust määruskaebuse lahendamiseks ei esine. Neil põhjustel jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata.
10.Tartu Halduskohus tagastas 15.11.2018. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel selgitusega, et kuna kaebajal puudub tänaseks subjektiivne õigus Kingsepa kinnistu ja kaebaja taotlustes märgitud ulatuses maa erastamiseks, ei ole võimalik tema õiguste riive selle kinnistuga ega maa erastamise menetlusega seoses. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski määruskaebuses esitatud väide alust eeltoodud osas halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Kaebaja leiab, et maa erastamise menetlus ei ole lõppenud, sest tema avaldused maa ostueesõigusega erastamiseks on endise Avinurme Vallavalitsuse süül jätkuvalt lahendamata. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Kaebaja maa ostueesõigusega erastamise avaldusest lähtudes esitas Avinurme Vallavalitsus 03.01.2006. a korraldusega nr 6 (tl 17) kaebajale maaüksuse ostueesõigusega erastamiseks piiride kulgemise ettepaneku (tl 17p) ja selgitas, et taotlejal on õigus esitada vastuväiteid 15 päeva jooksul. Korralduses hoiatati, et erastamise õigus kaob, kui katastriüksuse moodustamise tööde tellimuse esitamise tähtaega mõjuva põhjuseta ei järgita. Kaebajale saadeti korraldus tähtkirjana väljastusteatega, kuid ta keeldus seda vastu võtmast (tl 18). Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 30 alusel saab sarnasel juhtumil lugeda dokument kätte toimetatuks. Tartu Ringkonnakohus tuvastas 20.03.2007. a otsuses asjas nr 3-06-976, et Avinurme Vallavalitsuse 03.01.2006. a korraldus saadeti kaebajale ka Ida-Viru Maavalitsuse poolt 10.03.2006. Kaebaja ei sea kahtluse alla asjaolu, et ta Avinurme Vallavalitsuse 03.01.2006. a korraldust nr 6 ei vaidlustanud, kuid jättis korralduse katastriüksuse moodustamise tööde tellimise osas ka täitmata. Eeltoodust tulenevalt lõpetas Avinurme Vallavalitsus 22.05.2006. a korraldusega nr 94 (tl 19-19p) maa ostueesõigusega erastamise menetluse kaebajale kuuluvate ehitiste ja rajatiste juurde. Halduskohus on vaidlustatud määruses õigesti märkinud, et 22.05.2006. a korralduse nr 94 tühistamiseks esitatud kaebus jäi rahuldamata ja kohtuotsus on jõustunud. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud asjaolud lükkavad ümber kaebaja väite, nagu ei oleks maa ostueesõigusega erastamise menetlus kaebaja puhul lõppenud.
12.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kaebaja ei seadnud määruskaebuses kahtluse alla ka halduskohtu määruse õigsust selles, et kaebaja Avinurme Vallavalitsuse 07.06.2004. a korraldust nr 122 Kingsepa maaüksuse tagastamiseks (tl 15-15p) ei vaidlustanud. Määruskaebuses esitatud väited Kingsepa kinnistu tagastamist puudutava väärinfo kohta ei oma määruskaebuse lahendamisel tähtsust, kuna ei tekita kaebajale täiendavat maa ostueesõigusega erastamise õigust. Kuna kaebajale kuuluvate ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamise menetlus on lõppenud, on halduskohus õigesti leidnud, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda Kingsepa kinnistu suhtes abinõusid kinnistuga seotud tehingute või seal toimuva tegevuse takistamiseks. Kokkuvõtlikult on halduskohus kaebaja kohustamiskaebuse muu hulgas Kingsepa kinnistu kaebajale ostueesõigusega erastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel õigesti tagastanud.
13.Kaebaja on määruskaebuses esitanud ka taotluse, määrata talle riigi kulul õigusabi korras kaitsja. Ringkonnakohus tõlgendab kaebaja taotlust soovina vaidlustada halduskohtu poolt kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmist (15.11.2018. a määruse resolutsiooni p 2). Halduskohus tugines RÕS § 7 lg 1 p-le 5, mille kohaselt ei anta riigi õigusabi juhul, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Ringkonnakohus nõustub kaebajale riigi õigusabi andmata jätmise osas halduskohtu põhjendustega ega korda neid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuses esitatud ühtegi sellist väidet, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise ja halduskohtu määruse tühistamise. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. Ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. Seoses kaebuse tagastamisega on kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas haldusasjas vähene. Seega jättis halduskohus õigesti RÕS § 7 lg 1 p-le 5 tuginedes kaebajale riigi õigusabi määramata.
14.Tartu Halduskohus jättis 15.11.2018. a määrusega läbi vaatamata menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni p 4) ning jättis ülejäänud osas menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 7).
Halduskohus märkis, et kuna kohus tagastab kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu, siis puudub vajadus menetlusabi taotluse lahendamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kuna halduskohus tagastas kaebuse õigesti, on õiguspärane ka halduskohtu poolt menetlusabi taotluse läbi vaatamata jätmine kaebuselt tasutava riigilõivu osas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ka seonduvalt poolte võimalike menetluskulude nende endi kanda jätmisega. Halduskohus on asjakohaselt viidanud HKMS § 108 lg-le 4, millest tuleneb üldreegel, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse tagastamise korral. Kuna kehtivale kohtupraktikale tuginedes ei ole haldusorgani kulude väljamõistmine kaebajalt tõenäoline, puudus halduskohtul vajadus küsida vastustajalt teavet menetluskulude kandmise kohta. Ringkonnakohus märgib, et halduskohtu otsustus, jätta olenemata HKMS § 108 lõikes 4 sätestatust vastustaja menetluskulud tema enda kanda, ei riku kuidagi ka kaebaja õigusi.
15.Tartu Halduskohus jättis 15.11.2018. a määrusega rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (resolutsiooni p 5). Kohtupraktikale tuginedes selgitas halduskohus põhjendatult, et esialgse õiguskaitse vajaduse vältimatuks eeltingimuseks on subjektiivse õiguse olemasolu, mida esialgse õiguskaitsega soovitakse kaitsta, ning oht selle õiguse kahjustamiseks juba kohtumenetluse ajal. Kuna asjas esitatud tõenditest nähtuvalt on erastamismenetlus lõpule viidud ja kaebajal puudub alus vastavaid menetlusi nö taasavada, siis ei ole kaebajal subjektiivset õigust, mille kaitseks kõnealuse kinnistuga seonduvaid toiminguid või tegevusi keelata, mistõttu puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Halduskohtu määrus on ka vastavas osas igati põhjendatud.
16.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus Z. Jungholzi määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.11.2018. a määruse resolutsiooni p-de 1, 2, 4, 5 ja 7 osas muutmata. Kaebaja taotlus Mustvee Vallavalitsuselt dokumentaalsete tõendite väljanõudmiseks selle kohta, kuidas Avinurme Vallavalitsus vastas kaebaja maa ostueesõigusega erastamise avaldustele, jääb rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.