lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-18-2269/4

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 07.12.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-2269/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
07.12.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1231
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kordMääruse § 8 lg 2RÕS § 15 lg 8Riigi õigusabi andmise otsustamineRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-18-2269

Määruse kuupäev

7. detsember 2018

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Ülle Sildjõe taotlus riigi õigusabi saamiseks

RESOLUTSIOON

Jätta Ülle Sildjõe taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (RÕS § 15 lg 8, HKMS § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Ülle Sildjõe (taotleja) esitas 30. juulil 2018 Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonnale avalduse oma abikaasa ööpäevaringsele hooldusteenusele suunamiseks Tartu linna osalise ülalpidamisega. Taotleja abikaasa viibib hooldusteenusel Tartu Hooldekodus alates 1. aprillist 2018.
2.Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna sotsiaalhoolekandekomisjoni 2. augusti 2018. a otsusega nr 783 jäeti taotleja avaldus rahuldamata ning taotleja abikaasat ei võetud Tartu linna osalise ülalpidamisega hooldusteenusele.

Sarnased lahendid

Muud
  • 25.09.20262-25-4081/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.09.20262-26-118946/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.09.20262-26-111939/12Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20263-26-2707/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.09.20263-26-2696/3Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.09.20262-26-17603/5Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
3.Taotleja esitas 5. septembril 2018 Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonnale otsuse nr 783 peale vaide, mis jäeti 8. novembri 2018. a vaideotsusega nr 1255 rahuldamata.
4.Taotleja esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotleja soovib riigi õigusabi selleks, et tuvastada, et ta ei ole võimeline enda abikaasale ülalpidamist andma, so isiku esindamiseks tsiviilkohtumenetluses. Taotleja soovib riigi õigusabi ka selleks, et vaidlustada linna otsust, millega linn keeldus tema abikaasa hoolduskulude osalisest tasumisest, so isiku esindamiseks haldus- või halduskohtumenetluses.
5.Tartu Maakohus jättis 29. novembri 2018. a määrusega riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmata osas, milles taotleja soovib riigi õigusabi esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses ning edastas selle Tartu Halduskohtule.

3-18-2269

6.Tartu Halduskohus palus 6. detsembri 2018. a kohtunõudega Tartu Linnavalitsusel esitada vaidlusalune 2. augusti 2018. a otsus nr 786. Nõutud dokument saabus kohtusse 6. detsembril 2018.

KOHTU SEISUKOHT

7.Taotleja on riigi õigusabi taotluses märkinud, et soovib õigusabi tema esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses. Kohus leiab, et kuna taotleja on antud vaidluses läbinud kohtueelse vaidemenetluse, siis ei saa tema õiguste kaitseks enam olla vajalik esindamine haldusmenetluses. Vaide rahuldamata jätmise korral saab isik esitada kaebuse halduskohtule. Seetõttu käsitleb kohus taotlust selliselt, et kaebaja eesmärgiks on saada riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses, sh kaebuse koostamiseks.
8.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi juhul, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta. Kohus on seisukohal, et esineb alus riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmiseks mõlema eelnimetatud sätte alusel.
8.1.Kohus leiab, et vaidlusaluse otsuse nr 783 ja vaideotsuse nr 1255 põhjendusi arvestades on kaebuse eduväljavaated ilmselt vähesed ning riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel.
8.1.1.Tartu Linnavolikogu 14. märtsi 2013. a määruse nr 88 „Ööpäevaringsele hooldusteenusele suunamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) § 2 sätestab ööpäevaringsele hooldusteenusele suunamise tingimused. Sealhulgas rahastatakse nimetatud määruse § 2 lg 1 p 5 kohaselt pikaajalist ööpäevaringset hooldusteenust Tartu linna eelarvest isikule, kellel on lähedased, kuid kelle enda ja lähedaste võimalused ei ole piisavad iseseisvaks toimetulekuks ning vajaliku hoolduse kindlustamiseks. Määruse § 8 lg 2 kohaselt ei suunata isikut pikaajalisele ööpäevaringsele hooldusteenusele, kui isiku ja tema lähedaste võimalused on piisavad iseseisvaks toimetulekuks ja vajaliku hoolduse kindlustamiseks. Haldusmenetluses on Tartu Linnavalitsus asunud seisukohale, et taotleja abikaasa ülalpidamiskohustusega isikud omavad piisavalt võimalusi tasuda osutatava ööpäevaringse hooldusteenuse puujääva osa.
8.1.2.Perekonnaseaduse § 16 lg-st 1, §-st 96 ja §-st 105 tulenevalt on hooldusalust kohustatud ülal pidama tema abikaasa ning alanejad sugulased. Taotleja abikaasa ülalpidamise kohustusega isikud on taotleja, nende tütar ja poeg ning kaks täisealist lapselast. Lapselapsi vaidlusalusesse haldusmenetlusse ei kaasatud, kuivõrd lähemate sugulaste varaline seis oli Tartu Linnavalitsuse hinnangul piisav taotleja abikaasa hoolduse eest tasumiseks. Hooldusteenuse maksumus on 945 eurot ja 50 senti. Taotleja abikaasa pension ja sotsiaaltoetus on kokku 629 eurot ja 18 senti, seega on puudujääv osa hoolduse eest 316 eurot ja 32 senti. Taotleja sissetulekuks on pension 408 eurot ja sotsiaaltoetus 26 eurot ning tema kasuks on seatud Elva linnas asuva hoone isiklik kasutusõigus. Tartu Linna otsusest nähtuvalt olid taotlejal kuue kuu jooksul ka muid laekumisi (sissetulek kokku 27 000 eurot), mis küll otsuse tegemise hetkeks olid ära kasutatud. Otsuse tegemise hetkel arvestatavaid sääste taotlejal enam ei olnud. Taotleja tütre sissetulekuteks on omakorda 221 eurot ja 14 senti ning üüritulu 300 eurot. Tütrele kuulub kaks kinnistut Tartu linnas, millest ühte kasutab oma elukohana taotleja, kes tütre sõnade kohaselt ostis korteri 2017. a suvel oma raha eest ning endale elamiseks, kuid omanikuna kanti kinnisturaamatusse tütar. Taotleja tütar elab ise kolmandale isikule kuuluvas korteris. Taotleja poeg oma konto väljavõtteid kohalikule omavalitsusele ei esitanud, kuid esitas omapoolsed selgitused perekonna majandusliku olukorra kohta. Tartu Linnavalitsus on välja toonud, et taotleja

3-18-2269 abikaasa poeg on mitmete äriühingute juhatuse liige ning talle kuulub piisavalt vara hooldusteenuse eest tasumiseks.

8.1.3.Eelnimetatud asjaolud kogumis viitavad, et ülalpidamiskohustusega isikute varaline seis võimaldab ühiselt hoolduskulude puudujääva osa eest tasuda, vajadusel omavahelise kokkuleppega hoolduskulusid jagades. Taotlejale ja tütrele kuuluvat vara arvestades oleks neil kas vara võõrandamise või teistsuguse majandamise (nt vara üürile andmise) tulemusena võimalik leida täiendavaid vahendeid taotleja hooldamiskulude tasumiseks. Kohtu hinnangul ei saa antud vaidluses jätta arvestamata ka vaidemenetluses välja selgitatud asjaolu, et taotlejale ja tema hooldusteenust vajavale abikaasale kuulus mitu kinnistut, millest 2017. aastal võõrandati kaks kinkelepinguga taotleja lähisugulasele ning üks kolmandale isikule 150 000 euro eest. Seejuures ei laekunud hooldusteenust vajava taotleja abikaasa arvelduskontole kinnisasjade võõrandamisest raha ning kohtule ei ole ka teada, et isik oleks saanud võõrandamisest mingit muud hüve. Kohus peab vajalikuks veel märkida, et taotlejale ja tema abikaasale kuulunud kinnistutega tehtud tehingud võisid taotleja abikaasa varalist seisundit oluliselt kahjustada. Kohtu hinnangul ei ole sellises olukorras hoolduskulude kandmise kohustuse panek kohalikule omavalitsusele ja seeläbi sisuliselt taotleja vabastamine hoolduskulude kandmise kohustusest õigustatud. Kaebuse eduväljavaateid tuleb seetõttu pidada ilmselt kasinaks.
8.2.Kohus leiab lisaks, et taotleja on võimeline ise oma õigusi kaitsma ning riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata ka RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. Taotleja on suutnud iseseisvalt läbida kohtueelse vaidemenetluse, milles on esitanud arusaadavad taotlused ja põhjendused. Vaideotsusest ei nähtu, et taotleja oleks kasutanud vaidemenetluses esindajat. Ka riigi õigusabi taotluses on taotleja selgelt välja toonud, miks on tema arvates vajalik vaidlustada Tartu Linnavalitsuse otsust abikaasa hooldusteenusele võtmisest keeldumise kohta. Kohtul puudub alus arvata, et taotleja ei suudaks ka edaspidi menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda ning asjaolusid selgitada. Tegemist ei ole ka õiguslikult niivõrd keeruka vaidlusega, mis ilmtingimata eeldaks taotleja esindamist kohtus advokaadi poolt. Tulenevalt uurimisprintsiibist lasub kohtul haldusasjades kohustus vajadusel kaebajat suunata ja abistada. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Seega kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist.
9.Eelnevast tulenevalt jätab kohus riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.
10.Kohus peab vajalikuks juhtida taotleja tähelepanu veel sellele, et antud riigi õigusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud kaebetähtaega. Kui kaebaja soovib halduskohtus vaidlustada Tartu Linnavalitsuse 2. augusti 2018. a otsuse nr 786 halduskohtus, siis tuleb vastav kaebus esitada kohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, kui tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend (halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lg 2). Antud juhul siis 8. novembri 2018. a vaideotsus nr 1255. Kui kaebaja sai vaideotsuse nr 1255 kätte vaideotsuse tegemise päeval ehk 8. novembril 2018, siis on kaebuse esitamise viimaseks päevaks 10. detsember 2018 (s.o nädalavahetusele langenud tähtpäevale järgnev tööpäev. Vt ka Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 8).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.09.20263-26-2756/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.09.20263-26-2746/3Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium