Narva linn, A. Daumani tn 18 korteriühistu kaebus Narva Linnavalitsuse 21.04.2017.a protokollilise otsuse ja 15.05.2017.a kirja nr 1-7/4242-2 tühistamiseks ning kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Narva linn, A. Daumani tn 18 korteriühistu, esindaja Aleksandr Gamazin Vastustaja Narva linn, esindaja Aleksei Jevgrafov
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja menetluskulud välja mõistmata.
Edasikaebamise kord
kanda.
Jätta
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.12.2018. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Narva linn, A. Daumani tn 18 korteriühistu esitas 17.11.2016 Narva Linnavalitsusele taotluse projekti „Kodulinn kaunimaks“ raames 1100 euro suuruse toetuse saamiseks (tl 20, edaspidi taotlus). Kaebaja kandis elamu fassaadi remondiks - vundamendi sillutusriba ehitamiseks ja sokli soojustamiseks - kulusid 7333 eurot.
2.Narva Linnavalitsuse hindamiskomisjon tegi 21.04.2017 protokollilise otsuse (tl 21), millega taotlus tunnistati nõuetele mittevastavaks. Otsuse kohaselt on hinnapakkumiste kuupäevades vastuolud, puudub koosoleku protokoll töövõtja valimise kohta ja valituks osutus töövõtja, kes tegi mittetäieliku pakkumise.
3.Narva Linnavalitsuse linnamajandusamet teatas 15.05.2017.a kirjaga nr 1-7/4242-2 (tl 2223) kaebajale punktis 2 nimetatud otsuse tegemisest. Vastustaja selgitas, et taotlus ei vasta
projekti „Kodulinn kaunimaks“ raames korteriühistute toetamise korra nõuetele: - puudus KÜ üldkoosoleku protokoll, kus oleks kajastatud ehitustöövõtja valik. Kaebaja esitas 2015. aasta majandustegevuse aruande, mille järgi 2016. aastal oli ette nähtud sillutusriba ja sokli ehitamine. Selle dokumendi kuupäev on 15.03.2016, aga üldkoosoleku protokolli järgi kinnitati tööplaan 01.04.2016. Dokumendil puudub kolmanda juhatuse liikme allkiri; - juhatuse 16.06.2016.a otsuses töövõtja valiku kohta on nimetatud vaid üks firma. Hinnapakkumiste võrdlustabeli järgi ei olnud tegemist kõige soodsama pakkumisega. Puudus põhjendus, miks valiti see pakkumine; - töövõtuleping Imperia OÜ-ga sõlmiti 10.06.2016 ehk enne juhatuse otsuse tegemist. See tähendab, et konkurssi ei korraldatud; - Imperia OÜ esitas pakkumise vaid osale töödest, ilma sillutusriba ehitustöödeta; - Weki Ehitus UÜ esitas tehtud pakkumise ka vastustajale, kuupäevad on erinevad (vastustajale teadaolevalt tehti pakkumine 15.03.2016).
4.Kaebaja esitas Narva Linnavalitsuse linnamajandusameti 15.05.2017.a kirja nr 1-7/4242-2 peale vaide (tl 24-25, 27-28). Narva Linnavalitsus jättis 06.09.2017.a vaideotsusega (tl 4-7) vaide rahuldamata. Kaebaja sõnul sai ta vaideotsuse kätte 13.09.2017.
5.Kaebaja esitas 12.10.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 3) ning 05.01.2018, 30.08.2018 ja 09.11.2018 täiendavad seisukohad (tl 17-19, 37, 56-57). Kohus võttis kaebuse menetlusse järgmistes nõuetes: - tühistada Narva Linnavalitsuse 21.04.2017.a protokolliline otsus ja 15.05.2017.a kiri nr 1-7/4242-2; - kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebaja leidis, et vaidlustatud otsus ei vasta kaalumis- ja põhjendamisnõuetele. Kaebaja põhjendusi ja seletusi ei ole ümber lükatud. Otsus jätta kaebajale toetus andmata on ebaproportsionaalne taotluse puudustega. Kaebajale ette heidetud vasturääkivused kuupäevades on seletatavad. Juhatus otsustas töövõtja valimise 16.06.2016.a koosolekul. Kuupäev 14.06.2016 on viga - algselt pidi koosolek toimuma sel kuupäeval aga koosolek lükati edasi. Leping sõlmiti tegelikult pärast eelnimetatud juhatuse otsuse tegemist, kuid kuupäev lepingul jäi parandamata. Kaebaja on esitanud koos taotlusega või hiljem selgituse, miks valiti töövõtjaks Imperia OÜ. Pakkumiste juures hindas kaebaja ka töövõtja usaldusväärsust ja töö kvaliteeti. Kaebajale tehti ka valitud pakkumisest kaks korda kallim pakkumine. Kaebaja teostas töövõtja valimisel kaalutlusõigust, see ei ole toetamise korraga vastuolus. Töövõtja valimine ei kuulu korteriühistu üldkoosoleku pädevusse. 2016. aasta tööde plaani kinnitamisel üldkoosolekul eeldati, et seda teeb juhatus. Programmi „Kodulinn kaunimaks“ praktikas arvestatakse ka vastavaid juhatuse otsuseid.
6.Kohus selgitas 31.08.2018.a määruses kaebajale, et ta on esitanud kohtule võõrkeelsed tõendid (taotlus, vaie ja vaide täiendus) ning tal tuleb esitada nende dokumentide tõlked eesti keelde. Kohus määras tõlgete esitamise tähtajaks 01.10.2018. Kohus selgitas 12.10.2018.a määruses kaebajale, et - kaebaja tugineb sellele, et tema taotlus vastas nõuetele, kuid ei ole esitanud mingeid seda
kinnitavaid tõendeid; - kaebaja ei ole esitanud varem küsitud tõlkeid; - võõrkeelsed dokumendid, mille tõlkeid ei ole esitatud, jätab kohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 81 lg 4 alusel tähelepanuta. Kohus määras tõlgete ja tõendite esitamise tähtajaks 05.11.2018. Kaebaja taotlusel pikendas kohus seda tähtaega kuni 09.11.2018. Kohus hoiatas pooli, et hilinenult esitatud menetlusdokumente kohus ei arvesta.
7.Kaebaja esitas pärast 09.11.2018 kohtule järgmised avaldused ja dokumendid: 1) 14.11.2018 e-posti teel allkirjata avalduse, mille lisaks oli 185 lehekülje pikkune allkirjata tekstifail. Tekst oli läbisegi eesti ja vene keeles ning varaseimad faili osad kandsid kuupäevi aastast 2004; 2) 15.11.2018 e-posti teel allkirjata avalduse, millel lisasid ei olnud; 3) 15.11.2018 posti teel allkirjastatud avalduse, milles kaebaja väitis, et ta esitas koos taotlusega nõuetekohaselt kõik dokumendid. Avalduse lisadeks olid järgmised tõendid: - hinnapakkumiste võrdlustabel vene keeles, - kolm pakkumiskutset vene keeles, - kaks hinnapakkumist vene keeles, - taotluse tõlge, - 04.08.2017.a vaide täienduse tõlge; 4) 16.11.2018 posti teel allkirjastatud avalduse, milles kaebaja leidis, et kutseid ja kolme firma eelarveid ei tule tõlkida, kuna asja läbivaatamiseks ei ole oluline kutse tüüpsisu, vaid selle olemasolu fakt. Eelarve puhul on olulised arvud (tööde maksumus), aga mitte tööde ühesugune sisu. Kaebaja palus pikendada dokumentide esitamise tähtaega kuni 16.11.2018, kuna tõlkimine võttis palju aega. Hilinemist põhjustas ka see, et vahetunud on kaebaja juhatus ja seetõttu võttis aega dokumentide otsimine. Avalduse lisaks olid järgmised tõendid: - hindamiskomisjoni istungi protokolli tõlge, - 15.06.2017.a vaide ja veel ühe vaidemenetluses esitatud kaebaja avalduse tõlge.
8.Vastustaja palus vastuses kaebusele (tl 45-46) jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi selle juurde, et kaebaja taotlus ei vastanud nõuetele. Seetõttu otsustas hindamiskomisjon 21.04.2017 toimunud koosolekul tunnistada kaebaja taotluse mittevastavaks ja jätta rahuldamata. Vastustaja teatas sellest otsusest kaebajale 15.05.2017.a teatega nr 1-7/4242-2.
Kohtu seisukoht
9.HKMS § 62 lg 1 sätestab, et kohus annab menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks, selgitades neile, milliste konkreetsete asjaolude kohta tuleb tõendeid esitada. Kui tõendit ei ole määratud tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes HKMS § 51 lg 4 sätestatud tingimustel. HKMS § 51 lg 4 kohaselt menetleb kohus hilinenult esitatud avaldusi üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus ei arvesta asja lahendamisel otsuse punktis 7 nimetatud kaebaja avaldusi ja tõendeid.
Kaebaja ei ole põhistanud objektiivset mõjuvat põhjust avalduste ja tõendite esitamisega hilinemiseks. Kaebaja esindajaks on õigusteadusliku kõrgharidusega isik, kellele peab ka kohtu selgituseta olema teada, et võõrkeelsed dokumendid tuleb esitada kohtule koos tõlgetega eesti keelde. Kaebajal oli tõlgete ja tõendite esitamiseks piisavalt aega. Kohus selgitas dokumentide tõlkimise vajadust esmakordselt 31.08.2018.a määruses. 12.10.2018.a määruse sai kaebaja kätte samal päeval, seega oli kaebajal tõendite ja tõlgete esitamiseks aega kokku 28 päeva. Äriregistri andmetel on algselt kaebuse esitanud Jelena Tšudakova olnud kaebaja juhatuse liige alates aastast 2004 ning teiste praeguste juhatuse liikmete volitused algasid 24.05.2018, seega ei ole tegemist kogu kaebaja juhatuse hiljutise vahetumisega. HKMS § 51 lg 3 kohaselt tuleb uusi asjaolusid sisaldav avaldus esitada nii, et selle saaks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne menetlusdokumentide esitamise tähtaja lõppu. Eeltoodu kehtib ka tõendite esitamisel. Kuna kohus määras menetlusdokumentide esitamise lõpptähtajaks 19.11.2018, siis tähendanuks punktis 7 nimetatud avalduste ja dokumentide vastuvõtmine menetlustähtaegade, sh otsuse tegemise aja edasilükkumist ja seega ka menetluse viibimist.
10.Kohus märgib, et ka otsuse punktis 7 nimetatud tõendite vastuvõtmine ei oleks viinud selleni, et vaidlus laheneb kaebaja kasuks. Kohus toob välja, et: - kaebaja avaldused vaidluse eseme osas kordavad suuresti varem esitatut; - 14.11.2018 avaldusele lisatud tekstifaili sisu ei ole hoomatav, selle seos praeguse asjaga on kohtule arusaamatu ning seda ei oleks kohus eeltoodud põhjustel vastu võtnud ka tähtaegse esitamise korral; - kaebaja esitas kahe ehitusettevõtja pakkumised, mille summad on 2656,88 ja 4274,10 eurot. Need summad ei ühildu võrdlustabelis toodud pakkumiste summadega, milleks on 7333, 13 160 ja 4497 eurot. Seega ei oleks nende dokumentidega olnud võimalik midagi tõendada; - kaebaja jättis tahtlikult esitamata pakkumiskutsete ja pakkumiste tõlked. Seda olukorras, kus vastustaja on seadnud kahtluse alla, kas kõigile pakkujatele esitati samasisulised kutsed ja tuginenud sellele, et pakkumised ei sisalda samu töid.
11.Vaidlusaluse toetuse taotlemist ja maksmist reguleeris kaebuses käsitletud ajal Narva Linnavolikogu 17.04.2014.a määrus nr 12 „Projekti „Kodulinn kaunimaks” raames korteriühistute toetamise kord“ (edaspidi toetamise kord). Toetamise korra § 9 lg 1, 4 ja 7 sätestavad, et linnapea käskkirjaga moodustatud kolme- kuni viieliikmeline hindamiskomisjon kontrollib vastuvõetud taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja ja kavandatava projekti vastavust korras sätestatud nõuetele. Taotleja ja taotlus tunnistatakse vastavaks, kui on täidetud korras sätestatud nõuded. Kui taotleja kavandatav projekt ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele, märgitakse mittevastavaks tunnistamise otsuses, millised nõuded ei ole täidetud ja milliste andmete põhjal on mittenõuetekohasus kindlaks tehtud. Toetamise korra § 1 lg 4 ja § 10 kohaselt eraldatakse toetust Narva linna eelarves selleks ettenähtud vahendite piires ja rahuldamisele kuuluvad hindamiskomisjoni vastavaks tunnistatud taotlused, mille järjestus määratakse taotluse registreerimise aja järgi. Eeltoodu tähendab, et vastustaja ei pidanud vaidlustatud otsuses tegema põhjendatud ja kaalutletud otsust kaebajale toetuse määramise kohta, vaid üksnes hindama, kas kaebaja esitatud dokumendid vastasid toetamise korras sätestatud tingimustele. Ka kohus kontrollib vaidluse lahendamisel üksnes seda, kas vastustaja hindas õigesti taotluse mittevastavaks. Kaebajal puudub subjektiivne õigus toetusele. Vastustaja ei pidanud hindama seda, millist taotlust eelistada lähtudes toetuse maksmise eesmärgist või taotleja või linna huvidest. Nõuetele vastavad taotlused rahuldati olemasolevate vahendite piires laekumise järjekorras.
12.Vastustaja tegi kaebaja taotluse kohta 21.04.2017.a protokollilise otsuse ning teatas otsusest ja esitas selle põhjendused pikemalt lahti kirjutatuna 15.05.2017.a kirjas. Kohus märkis kaebuse menetlusse võtmisel, et eelnimetatud dokumendid moodustavad kohtu hinnangul ühtse tervikliku haldusakti. Pooled ei ole kohtu sellisele tõlgendusele vastu vaielnud.
13.Kohtu hinnangul on vastustaja õigesti leidnud, et kaebaja taotlus ei vastanud toetamise korra nõuetele. Toetamise korra § 4 lg 3 alusel peab taotleja olema väljastanud vähemalt kolm vormikohast pakkumiskutset koos pakkumise tehniliste tingimuste loeteluga ja olema saanud vähemalt kolmelt pakkujalt hinnapakkumise koos pakkumise tehniliste tingimuste loeteluga, mis osutavad tehnilisele spetsifikatsioonile. Korra § 7 p 5 ja 6 nõuavad eeltoodut kajastavate dokumentide esitamist taotluse koosseisus. Toetamise korra § 7 p 7 ja kohaselt tuli taotluse koosseisus esitada vormikohane objekti hinnapakkumise hinnavõrdlustabel, kusjuures väljavalitud hinnapakkumine peab olema objektiivselt põhjendatud. Vastustaja tugineb sellele, et kaebaja ei ole neid tingimusi täitnud - esiteks võidi kolmele hinnapakkumise esitanud ettevõtjale esitada erinevad pakkumiskutsed või kui kutsed olid ühesugused, siis ei sisaldanud kõik hinnapakkumised kõiki küsitud töid ja teiseks valis kaebaja kolme esitatud pakkumise hulgast Imperia OÜ pakkumise, kuid ei ole seda objektiivselt põhjendanud.
14.Kaebaja ei pidanud vajalikuks esitada kohtule võrdlustabelit (tl 63) nõuetekohaselt ehk tähtaegselt ja koos tõlkega eesti keelde. See tähendab, et kaebaja ei ole vastustaja etteheidet ümber lükanud. Toetamise korra lisaks 4 olev vormikohane hinnavõrdlustabel sisaldab lahtrit pealdisega „Parima valitud hinnapakkumise põhjendus, kui ei ole valitud odavaimat hinnapakkumist“. Kaebaja esitatud võõrkeelse dokumendi vaatlus näitab, et kaebaja hinnavõrdlustabelis on see lahter tühi. Vastustaja väitel tegi juhatus küll otsuse valida Imperia OÜ pakkumine, kuid juhatuse otsus ei sisalda mingeid põhjendusi. Kaebaja ei ole seda väidet tõenditega ümber lükanud. Kaebaja selgituse kohaselt ei valinud ta odavaimat pakkumist, kuna ta ei pidanud selle teinud Bitrix Grupp OÜ-d usaldusväärseks ja kahtles tema töö kvaliteedis. Vastustaja tõstatas vaidemenetluses küsimuse, miks kaebaja sel juhul üldse esitas sellele ettevõtjale pakkumiskutse (tl 26). Kaebaja ei ole seda vastuolu selgitanud. Isegi kui kaebaja tugines selle ettevõtja ebausaldusväärsusele, nõuab toetamise korra § 7 p 7 objektiivseid põhjendusi. See tähendab, et ei piisa kaebaja paljasõnalistest kahtlustest. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis õigustaksid Bitrix Grupp OÜ pakkumise kõrvalejätmist.
15.Kaebaja ei ole ümber lükanud vastustaja väidet, et kolmele pakkumise esitanud ettevõtjale võidi esitada erinevad pakkumiskutsed või kui kutsed olid ühesugused, siis ei sisaldanud kõik pakkumised kõiki küsitud töid. Sh ei pidanud kaebaja vajalikuks esitada pakkumiskutseid ja hinnapakkumisi nõuetekohaselt ehk tähtaegselt ja koos tõlgetega eesti keelde. Ka hilinenult esitas kaebaja hinnapakkumised ainult osaliselt (vt otsuse punkti 10). Hinnapakkumiste sisu omab praeguse asja lahendamisel olulist tähendust, kuna võrreldavad on ainult samu töid sisaldavad pakkumised.
Kohus nõustub sellega, et pakkumismenetluse nõuete rikkumisele viitab ka asjaolu, et leping Imperia OÜ-ga sõlmiti enne seda, kui kaebaja otsustas valida kolme pakkuja seast välja selle ühingu. Kaebaja väide, et leping sõlmiti tegelikult hiljem, on tõendamata. Kuna juba eeltoodud asjaolud üksi olid piisavaks põhjuseks lugeda kaebaja taotlus mittevastavaks, siis ei käsitle kohus vastustaja muid etteheiteid kaebaja taotlusele või kaebaja vastuväiteid neile.
16.Toetamise korra § 9 lg 5 sätestab, et kui esitatud taotluses või muudes korra alusel esitatud dokumentides on ebatäpsusi, siis määrab hindamiskomisjon taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui puudused kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus õigeaegselt esitatuks. Pooled ei ole välja toonud, kas kaebajale määrati tähtaeg taotluse ja sellele lisatud dokumentide puuduste kõrvaldamiseks. Kuna kaebaja ei tugine selle tähtaja määramata jätmisele, siis kohus seda asjaolu omal algatusel ei kontrolli. Kohus märgib, et kaebajal oli igal juhul võimalus kõrvaldada taotluse puudused vaidemenetluse käigus. Kui kõik esitatud hinnapakkumised ei sisaldanud samu töid, siis seda ei saa üldse pidada ebatäpsuseks toetamise korra § 9 lg 5 tähenduses ning selline puudus ei ole ebatäpsuste korrigeerimise kaudu kõrvaldatav.
17.Kaebaja peab oluliseks seda, et konkreetse töövõtja valikut ei pidanud otsustama üldkoosolek. Kohtu hinnangul ei ole sellel asjaolul määravat tähendust, kuna vastustaja ei ole seda kaebajalt iseenesest nõudnud. Vastustaja viitas sellele, et - andmed selle kohta, millal tegi kaebaja üldkoosolek otsuse tööde teostamise kohta (korra § 7 p 4) on vastuolulised; - kaebaja juhatus on ise otsustanud, et töövõtja valiku kinnitab erakorraline üldkoosolek, selles olukorras palus vastustaja selle otsuse ka esitada (tl 26).
18.Kokkuvõttes on vastustaja õigesti leidnud, et kaebaja taotlus ei vastanud toetamise korra nõuetele. Kaebaja väited ei anna alust selle otsuse tühistamiseks. Sel juhul puudub ka võimalus taotlust uuesti läbi vaadata. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente, seetõttu jätab kohus HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.