lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-4742/7

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-4742/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.11.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1373
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 371 lg 1, 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 2Tsiviilkohtumenetluse ülesanneTsMS § 3401 lg 2TsMS § 363 lg 1Hagiavalduse sisuTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselTsMS § 661Määruskaebuse esitamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-4742/12Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja25.04.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-16-4742

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Tsiviilasja number

2-16-4742

Määruse tegemise aeg ja koht

17.11.2016, Tallinn

Kohtukoosseis

Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Krista Kirspuu ja Margo Klaar Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) hagi VO ja TE vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Harju Maakohtu 26.04.2016 määrus

Kohtuasi

Vaidlustatud kohtulahend

Kaebuse esitaja ja kaebuse Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja: Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu (registrikood 11488826), lepinguline esindaja Krista Arraste esindajad Kostja 1: VO (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja 2: TE (isikukood XXXXXXXXXXX) Kirjalik menetlus Menetluse liik

Resolutsioon:

1.Harju Maakohtu 26.04.2016 määrus tühistada ning saata tsiviilasi hagiavalduse (kõrvalnõude osas) uueks menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule.
2.Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) määruskaebus rahuldada.
3.Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 5, § 463 lg 2). Asjaolud
1.Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu, edaspidi: hageja) esitas 24.03.2016 Harju Maakohtule hagi VO (kostja 1) ja TE (kostja 2) vastu põhivõlgnevuse 28 735,35 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 15 669,09 euro ja edasiulatuva viivise saamiseks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 662 lg 3Määruskaebuse sisu
TsMS § 663 lg 4Määruskaebuse menetlemine maakohtus
2.Maakohus jättis 05.04.2016 määrusega hagiavalduse käiguta ning palus hagejal täpsustada hageja põhinõude ja kõrvalnõude kujunemist. Maakohus märkis, et

1(4)

Tsiviilasi nr: 2-16-4742 viivisearvestusest peab nähtuma, milliselt summalt, millisel ajaperioodil, kui mitme päeva eest, millises määras ja missuguses summas on viivist arvestatud.

3.Hageja esitas 14.04.2016 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles selgitas põhinõude kujunemist. Viivise osas märkis hageja, et viivisenõue on esitatud kostja 1 ja kostja 2 vastu solidaarselt perioodi 13.06.2011-10.11.2015 eest summas 15 669,06 eurot. Hagiavalduse lisast nr 12 nähtub viivisenõude kujunemine, veerust “põhiosa võlg” tasumisega viivitamine nähtub veerust “päevad” ehk mitu päeva on vastava põhiosa makse tasumisega viivitatud, veerust “viivis 1 päev” nähtub viivise maksumus ühe tasumisega viivitatud päeva kohta lähtudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast. Maakohtu määrus
4.Harju Maakohus keeldus 26.04.2016 määrusega kõrvalnõuete osas hagiavalduse menetlusse võtmisest.
5.Määruse põhjenduste kohaselt on hageja kohustuseks selgitada oma nõude arvestust ja koosseisu. Hageja nõue peab olema jälgitav ja asjaolud kirjeldatud hagiavalduses. Lisade eesmärk on tõendada hagis kirjeldatut, mitte luua uusi, hagis kirjeldamata asjaolusid. Maakohtu hinnangul pole lisast nr 12 võimalik aru saada, kuidas on viivis kujunenud. Viivitatud päevade arv on, vaatamata sellele, et arved pärinevad 2011. aastat alates, läbivalt ca 30 päeva ja sekka ka 4, 181 või 313 päeva. Samas pole võimalik aru saada, millisest kuupäevast millise kuupäevani on päevi loetud ja miks. Vahepealset tasumist tabelist ei nähtu. Kuna VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäär muutub iga poole aasta järel ning sõltub Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavast viimasest intressimäärast, siis ei ole tabelist nähtav, millisel ajavahemikul millist viivisemäära on rakendatud.
6.Hageja ei kõrvaldanud kohtu poolt määratud tähtpäevaks hagiavalduses viivise arvestusega seonduvaid puudusi. Seetõttu ei vasta 24.03.2016 hagi kõrvalnõuete osas TsMS-is sätestatud hagiavaldusele ettenähtud nõuetele. Maakohus keeldus hagiavaldust kõrvalnõuete osas menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 ning § 371 lg 1 p 9 alusel. TsMS § 2 mõttega ei ole kooskõlas kohtu poolt ebaselge nõude menetlemine. Määruskaebus
7.Hageja esitas maakohtu määruse peale 17.05.2016 määruskaebuse, paludes maakohtu määrus tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule hagiavalduse (kõrvalnõuete osas) uueks menetlusse võtmise otsustamiseks.
8.Maakohus on hagiavalduse lisa 12 viivise nõude kujunemise kohta analüüsinud ja hinnanud pealiskaudselt, mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi.
9.Hagiavalduse lisas 12 nähtuvad laekumised veerus „laekus”, s.t intressimakse laekumine lähtub veerule „intress” järgnevast veerust „laekus” ja veerule „põhiosa” järgnevast veerust „laekus”. Näiteks lisa 12 esimese rea kohaselt kohustus laenusaaja tasuma 12.01.2011 intressimakse 157,20 eurot. Laenusaaja tasus 12.01.2011 intressimakse osaliselt 17.01.2011 (s.o lisa 12 teine rida) summas 33,07 eurot, s.t laenusaaja tasus viivitusega 17.01.2011, s.o viivitatud päevi veerus „päevad” kokku 5 päeva. Sellel põhimõttel on hageja kajastanud laenulepingu alusel tasumisele kuuluvad

2(4)

Tsiviilasi nr: 2-16-4742 põhiosa- ja intressimaksed vastavalt tasumise tähtpäevadele, laenulepingu alusel viivitusega tasutud (osaliselt, st põhiosa- ja intressimakse ei ole tasutud täielikult) põhiosa- ja intressimaksed, millelt on veerus „päevad” välja toodud vastava makse tasumisega viivitatud päevade arv ning juhul, kui kahe järjestikuse põhiosa- ja intressimakse vahel ei ole laenusaaja poolt põhiosa- ja intressimakse katteks laekumist toimunud on veerus „päevad” kajastatud kahe järjestikuse maksegraafiku järgsete maksete tasumisega viivitatud päevade arv. Märgitud viisil on hageja hagiavalduse lisas 12 kajastanud kõik laenulepingu maksegraafiku järgsed põhiosa- ja intressimaksed, mis laenusaaja kohustus laenulepingu alusel hagejale tasuma, laenusaaja poolt tasutud põhiosa- ja intressimaksed ning laenusaaja poolt põhiosa- ja intressi maksete tasumisega viivitatud päevade arv kuni laenulepingu ülesütlemiseni 21.11.2011, millest alates muutus laenulepingust tulenev kogunõue sissenõutavaks. Hagiavalduse lisa 12 rida 21.11.2011 märgitut ka kajastab (sissenõutavaks muutunud intressi nõue summas 1702,77 eurot ja põhinõue 51 880,77 eurot). Menetluse edasine käik

10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
11.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada. Tsiviilasi tuleb saata hagiavalduse (kõrvalnõude osas) uueks menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse (TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 659).
12.Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus keeldunud hagi menetlusse võtmisest kõrvalnõuete osas põhjendustel, et hageja pole kõrvaldanud puudusi, millele maakohus hageja tähelepanu juhtis ning andis tähtaja nende kõrvaldamiseks. Hageja nõue polnud maakohtu hinnangul selge ja ebaselgus väljendus eelkõige viivisenõude kujunemises. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hagiavaldus peab vastama seadusest tulenevatele nõuetele ning kooskõlas TsMS §-ga 371 võib avalduse menetlusse võtmisest seaduses nimetatud juhtudel keelduda. Samuti nõustub kolleegium maakohtu arvamusega, et maakohtule esitatud kujul polnud viivisenõude kujunemine, ilma täiendavate selgitusteta, mõistetav. Hagiavalduse lisas nr 12 (tl 71-72, edaspidi ka: tabel) oli küll märgitud viivitatud päevade arv, iga päeva eest tasumisele kuuluva viivise suurus ning viivise võlgnevus, kuid sellest tabelist ei nähtunud, nagu maakohus korrektselt osundas, millise viivisemäära järgi on hageja viivist arvestanud. Ilma täiendavate selgitusteta polnud arusaadav ka viivitatud päevade arvestus (ehk mis päevast mis päevani on viivist arvestatud) veerus „päevad“. Selgituse, kuidas tabel on koostatud, esitas hageja alles määruskaebuses ning see, mis põhimõtete alusel on tabel koostatud, tabelist endast ei ilmnenud. Seega on määruskaebuses sisalduvad etteheited maakohtu pealiskaudsusele alusetud. Hagiavalduse menetlusse võtmisel ei hinda maakohus tõendeid sisuliselt, vaid kontrollib, kas hagi on esitatud seaduses sätestatud tingimusi järgides. Nagu maakohus korrektselt märkis, ei toetaks ebaselge nõude menetlemine TsMS §-s 2 sätestatud eesmärkide realiseerumist. Tuleb mh arvestada, et hagi ese peab olema üheselt mõistetav mitte ainult kohtule vaid ka vastaspoolele, sest ebaselge nõude vastu pole isikul võimalik end kaitsta. Ei kohus ega vastaspool ei saa eeldada nõude kujunemist, vaid hagiavaldusest peab see selgelt ja üheselt mõistetavalt nähtuma (TsMS § 363 lg 1 p-d 1-3).

3(4)

Tsiviilasi nr: 2-16-4742

13.TsMS § 662 lg 3 järgi võib menetlusosaline määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Määruskaebus maakohtu määrusele esitatakse TsMS § 661 lg-st 1 tulenevalt ringkonnakohtule maakohtu kaudu ning TsMS § 663 lg 4 annab maakohtule õiguse kaebus ise määrusega ka rahuldada, kui kohus leiab, et kaebus on põhjendatud. Määruskaebuses on hageja kolleegiumi hinnangul arusaadavalt selgitanud, kuidas tuleb hagiavalduse lisa 12 mõista (st mis põhimõtetel on hageja tabeli koostanud ning kuidas on kujunenud päevade arv tulbas „päevad“). Seetõttu polnud määruskaebuse lahendamise seisuga põhjendatud keelduda TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel hagiavalduse (kõrvalnõuete osas) menetlusse võtmisest. Maakohus pole määruskaebuse lahendamisel sellele piisavalt tähelepanu pööranud. Asjaolu, et viivisearvestus sisaldub hagiavalduse lisas ja mitte hagiavalduses endas, ei kujuta endast kolleegiumi hinnangul TsMS § 363 lg 1 p-des 1-3 sätestatu rikkumist ning ei ole aluseks hagi menetlusse võtmisest keeldumisele, sest see ei takista hagiavalduse menetlemist. Eelmärgitust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu vaidlustatud määruse ja saadab tsiviilasja hagiavalduse kõrvalnõuete osas uueks menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule.
14.Ringkonnakohus lisab, et senist kohtupraktikat arvestades saanuks maakohus nõude ebaselguse tõttu keelduda hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, mitte TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel.
15.Kolleegium juhib nii maakohtu kui ka hageja tähelepanu sellele, et hagiavalduse lisa 12 veerus „viivis“ pole viivisearvestus ilmselt osaliselt õiguslikult põhjendatud – hageja on kas eksinud nn seadusjärgse viivisemäära (VÕS § 113 lg 1 teine lause) arvestamisel või ümardanud viivist ebatäpselt (kostjate kahjuks). Tegemist ei ole puudusega, mis iseenesest takistab kõrvalnõuete osas hagiavalduse menetlemist. Samas võib see anda aluse viivisenõude osaliseks rahuldamata jätmiseks.
16.Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine tervikuna maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (vt ka Riigikohtu 20.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p-d 21-22).

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest

(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu

(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja