3-18-1883/3 - Haridus ja kultuur - Muu haridus ja kultuur - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

10.Haldusasjas 3-18-1883 esitatud kaebuse puhul kahtles kohus, kas tühistamisnõudega on võimalik saavutada kaebuse eesmärki, sest tühistamisnõue iseenesest kaebaja õiguste kaitsele mõju ei avalda. Mõju avaldaks kaebaja taotluse rahuldamine ja toetuse väljamaksmine. Arvestades, et vastustajale esitatud taotluses soovis kaebaja toetust, osalemaks festivalil, mis toimus 21.–24. juunil 2018 Rostockis, tähendaks kaebaja taotluse rahuldamine toetuse määramist tagantjärele üritusel osalemise eest, mis on juba toimunud. Selline toetuse määramine ei ole kohtu arvates eesmärgipärane ning kohus kahtles, kas seda oleks kehtivate õigusaktide kohaselt võimalik üleüldse teha. Kohtu hinnangul võisid kõne alla tulla tühistamisnõudele alternatiivsed nõuded, eelkõige hüvitamisnõue, mis seisneks kahju hüvitamises taotletava toetussumma ulatuses, kui kaebaja pidi selle ise kandma ja tegelikult ka kandis. Selle kohta aga kohtul info puudus. Puudub teave, kas kaebaja tegelikult ka osales Hansa Liidu Festivalil Rostockis. Kohus märkis ka, et võimaliku hüvitamisnõude muudab väheperspektiivikaks asjaolu, et toetuste määramine toimus kultuuriministri 22.07.2018 käskkirjaga, kuid üritus ise toimus kuu aega varem. Seetõttu ei saanud kaebajal olla kindlust, et tema taotlus rahuldatakse. Seega on küsitav, kas kantud kulud kuuluksid hüvitamisele. Lisaks hüvitamisnõudele analüüsis kohus tuvastamisnõude esitamise võimalusi. Kohtule ei nähtunud kaebuse pinnalt, milles võiks seisneda põhjendatud huvi tuvastusnõude esitamiseks. Vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei anna kaebaja õiguste kaitsmisel nähtavaid tagajärgi. See ei tooks endaga kaasa nt kaebajale toetuse määramist. Vahel on kohtupraktikas aktsepteeritud ka preventiivsest huvist lähtuvaid tuvastamiskaebusi, st tuvastamisnõude menetlemise eesmärk on ära hoida edaspidi kaebaja õiguste rikkumisi haldusorgani poolt. Samas peab sellisel juhul esinema põhjendatud kahtlus, et õiguste rikkumised tulevikus konkreetse isiku suhtes korduvad. Käesolevate haldusasjade pinnalt ei olnud selline rikkumiste kordumise oht kohtule äratuntav. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et haldusasjas 3-18-1883 ei ole tühistamisnõue eesmärgipärane (kaebuse tagastamise alus tulenevalt HKMS § 121 lg 2 p-st 2). Kaebajal tuli kaebuse menetlusse võtmiseks ära näidata, et esineb alus mõne teise nõude esitamiseks (tuvastamis- või hüvitamisnõue) ning vastav nõue koos põhjendustega ka esitada.

11.1.Kohus leiab, et kaebaja on haldusasja 3-18-1642 raames saavutanud sisuliselt kohtusse pöördumise eesmärgi. Esiteks on vastustaja tunnistanud menetluslikke eksimusi kaebaja 10.05.2018 taotluse läbivaatamisel. Teiseks on vastustaja kaebaja 10.05.2018 taotluse sisuliselt läbi vaadanud ja andnud selle kohta uue haldusakti (kultuuriministri 01.09.2018 käskkiri nr 150), mille kaebaja vaidlustas. Kolmandaks ei ole kultuuriministri 22.07.2018 käskkirjaga nr 143 ja taotlusvooru „Eesti kultuur maailmas“ komisjoni 05.06.2018 koosoleku protokolli tühistamine kaebaja õiguste kaitsmiseks vajalik. Seda selgitas kohus 09.10.2018 määruses. Kaebaja ei ole kohtu 09.10.2018 määrusele vastanud, millest tulenevalt võib teha järelduse, et kaebajal puudub huvi haldusasja nr 3-18-1642 edasiseks menetlemiseks. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS kommentaarides on leitud, et sätet tuleb tõlgendada pigem laialt, nõnda et menetluse lõpetamine ei eelda tingimata kaebuses esitatud nõude formaalset täitmist vastustaja poolt (Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2013. Komm § 151 V, lk 509). Menetluse lõpetamisel HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ei ole nõutav see, et kultuuriministri 22.07.2018 käskkiri nr 143 ja taotlusvooru „Eesti kultuur maailmas“ komisjoni 05.06.2018 koosoleku protokoll peaks olema tühistatud. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui menetlus lõpetatakse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, määruse alusel. Tagastamisele kuuluv riigilõiv tagastatakse riigilõivu tasumise kohustust kandnud menetlusosalise nõudel. Kohus võib riigilõivu tagastada ka omal algatusel. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (HKMS § 104 lg 8). Kuna kaebaja on ise tasunud riigilõivu 15 eurot, peab kohus otstarbekaks tagastada riigilõiv omal algatusel. Riigilõiv tagastatakse määruse jõustumisel. Muude menetluskulude kandmise kohta andmed puuduvad. Kui kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta jõustub, ei saa sama kaebusega enam halduskohtusse pöörduda (HKMS § 43 lg 1 p 2).