lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-2093/25

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 08.11.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-2093/25
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
08.11.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1755
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 37 lg 1, 2, 4TöökohustusVangS § 41 lg 1, 2Töötamine väljaspool vanglatHKMS § 109 lg 1, 4Menetluskulude väljamõistmineHKMS § 116 lg 5, 6Menetlusabi taotluse lahendamineVangS § 38 lg 1, 21Tööga kindlustamine vanglasHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 212 lg 1KassatsioonitähtaegHKMS § 213Nõuded kassatsioonkaebusele

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.11.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2093

Haldusasi

XX kaebus Tallinna Vangla toimingu (erivajadustega kambrikaaslase abistamise eest tasu mittemaksmine) õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX (endise nimega XX) Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Irene Iskül

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10.05.2018 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada XX apellatsioonkaebus.

1.Tühistada Tallinna 10.05.2018 otsus haldusasjas nr 3-17-2093. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada XX kaebus ja tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla tegevus, millega rakendati kaebajat ajavahemikul 08.11.2016–14.11.2016 faktiliselt erivajadustega kinnipeetava hooldajana, ilma et seda oleks temale hüvitatud.
2.Mõista Tallinna Vanglalt XX kasuks välja menetluskulu 30 eurot (riigilõiv). Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.12.2018, välja arvatud lg 1 teises lauses sätestatud juhul ( lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 01.09.20263-26-1736/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2082/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-2195/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
HKMS § 215 lg 3Vastukassatsioonkaebuse esitamine
HKMS § 223 lg 1Asja lahendamine kirjalikus menetluses
TLS § 4 lg 2Töölepingu sõlmimise erisus
VangS § 43 lg 1Kinnipeetava töö tasustamine
HKMS § 212
HKMS § 212
HKMS § 215
HKMS § 213

3-17-2093 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2.XX määrati Tallinna Vangla 15.11.2016 käskkirjaga nr 5-3/1232 erivajadusega kinnipeetava abiliseks perioodil 15.11.2016–15.12.2016 tunnitasuga 0,63 eurot.
3.XX esitas 15.11.2016 käskkirja peale vaide, milles taotles tööle asumise kuupäeva muutmist. Vaide esitaja selgituse kohaselt paigutati ta erivajadusega kinnipeetavaga ühte kambrisse juba 08.11.2016 ning sellest ajast asus vaide esitaja kambrikaaslast hooldama. XX soovis saada tasu või kompensatsiooni (nt pikaajaline kokkusaamine) kambrikaaslase abistamise eest perioodil 08.11.2016–14.11.2016.
4.Tallinna Vangla jättis 10.01.2017 vaideotsusega nr 5-15/16/432-2 vaide rahuldamata. Vaide eesmärgile vastav taotlus on muuta 15.11.2016 käskkirja selliselt, et see hõlmaks ka perioodi 08.11.2016–14.11.2016, kuid see ei ole põhjendatud. Kinnipeetav peab enne tööle asumist läbima arstliku kontrolli ning arst peab tegema otsuse kinnipeetava töötamiskõlbulikkuse kohta (vangistusseaduse (VangS) § 37 lg-d 2 ja 3). XX käis arsti vastuvõtul 14.11.2016 ja arst otsustas sel päeval toimunud arstliku läbivaatuse järel, et kinnipeetav võib tööle asuda. Erivajadusega kinnipeetavaga samas kambris viibimine enne tervisekontrolli läbimist ei anna alust saada kambrikaaslase abistamise eest töötasu. Enne vastava käskkirja andmist ei olnud XX-l kohustust tööülesandeid täita ega õigust töötasu saada.
5.XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla tegevuse, mille tõttu kaebaja pidi perioodil 08.11.2016–14.11.2016 erivajadusega kambrikaaslast tasuta abistama, sest see alandas kaebaja inimväärikust. Kambrikaaslane ei saanud iseseisvalt hakkama igapäevaste toimetustega (tualetis käimine, jalatsite jalast võtmine, riietumine, pesemine, koristamine, nõude pesemine, jalutamas käimine jne) ning kuna teist abistajat ei olnud, oli kaebaja sunnitud kambrikaaslast abistama, sõltumata oma tahtest. Ühel korral andis valvur kaebajale korralduse kaaskinnipeetav kambrisse tagasi aidata. Seda ei saa pidada vangistusega paratamatult kaasnevaks olukorraks. Vanglaametnik lubas kaebajale, et abistamine hüvitatakse tagantjärele. Faktiliselt töötas kaebaja ka perioodil 08.11.2016– 14.11.2016. Kaebaja soovib hiljem esitada kahju hüvitamise nõude.
6.Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata, sest kaebajale ei tulenenud pelgalt erivajadusega kinnipeetavaga ühes kambris viibimisest mingeid kohustusi. Kinnipeetava tööle määramisel tuleb järgida õigusaktides ettenähtud menetluskorda, sh eelnevalt välja selgitada, kas esineb tööle määramist välistavaid asjaolusid või vajab kinnipeetav töötamiseks tervisest tulenevaid eritingimusi. Kaebaja läbis arstliku kontrolli alles 14.11.2016. Kinnipeetava vanglas töötamisele ei kohaldata töölepingu seadust (TLS), vaid kinnipeetavat kohustatakse töötama avalik-õigusliku võimusuhte kaudu. Seetõttu on oluline töövõimelisuse kindlakstegemine enne tööle määramist. See, kas erivajadustega kinnipeetav sai kõrvalise abita hakkama või mitte, ei puuduta kaebaja õigusi.
7.Tallinna Halduskohus jättis 10.05.2018 otsusega kaebuse rahuldamata. Vastustaja ei saanud kaebajat õigusaktides ettenähtud menetlust eirates tööle määrata. Formaalselt ei olnud 2(5)

3-17-2093 kaebajal töökohustust enne 15.11.2016 ja ta ei pidanud kambrikaaslast tingimata abistama. Teisele isikule võimetekohase abi osutamise eest ei pea alati tasu saama. Kaebaja ei pea kambrikaaslase abistamist alates 15.11.2016 inimväärikust alandavaks, kuid faktiliselt tegi kaebaja perioodil 08.11.2016–14.11.2016 samasuguseid tegevusi. Pelgalt abistamise eest tasu mittemaksmine ei ole inimväärikust alandav. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8.XX palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 10.05.2018 otsuse ja uue otsusega kaebuse rahuldada. Vangla oleks saanud kaebaja töövõimelisuse välja selgitada juba enne erivajadustega kinnipeetava ümberpaigutamist, kuna vanglale oli teada, et see kinnipeetav vajab pidevat abi. Kuna kambris ei olnud rohkem kinnipeetavaid, ei olnud kaebajal muud võimalust kui kambrikaaslast ise abistada. VangS § 37 lg 4 kohaselt peavad vangla töö korraldamise viisid ning sisu vastama töökorraldusele vabaduses. TLS § 4 lg 2 järgi loetakse tööleping sõlmituks, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest. Seega võib töölepingu sõlmida ka kaudse tahteavaldusega (töötaja tööle asumisega). Vangla kaudseks tahteavalduseks tuleb lugeda erivajadusega kinnipeetava paigutamist kaebajaga ühte kambrisse. VangS § 41 kohaselt peab vanglas arvestama inimväärikuse põhimõtet. Kaebaja esile toodud asjaolusid ei saa lugeda vangistusega paratamatult kaasnevateks.
9.Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata, jäädes varasemate seisukohtade juurde. Teise isiku vabatahtlik abistamine ei saanud kaebajale tekitada selliseid kannatusi, millest saaks järeldada tema inimväärikuse alandamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10.VangS § 37 lg 1 sätestab, et kui VangS ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. VangS § 37 lg-s 2 on esitatud alused, mille esinemisel puudub kinnipeetaval töökohustus. Nende aluste esinemisel ei saa vangla kinnipeetavat tööle määrata ega kohaldada tema suhtes tööst keeldumise eest distsiplinaarvastutust. VangS § 37 lg 2 p 3 järgi ei ole kohustatud töötama kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. VangS § 38 lg 21 sätestab, et kui kinnipeetavale töö andmine on võimalik, vormistab vanglateenistus kinnipeetava tööle. VangS § 43 lg 1 kohaselt makstakse kinnipeetava töötamisel talle töötasu. Töötasu makstakse ka kinnipeetavatele, keda rakendatakse vangla majandustöödel.
11.Viidatud normidest tuleneb, et kinnipeetaval on üldjuhul töökohustus, kuid enne kinnipeetava konkreetsele tööle vormistamist tuleb vanglal kontrollida, kas esineb aluseid, mille tõttu kinnipeetaval töökohustus puudub (VangS § 37 lg 2). Käesolevas asjas tunnistas arst kaebaja töövõimeliseks 14.11.2016 ja vangla määras kaebaja tööle alates 15.11.2016. Kaebaja väidab, et faktiliselt täitis ta tööülesandeid ka perioodil 08.11.2016–14.11.2016.
12.Vastustaja märgib iseenesest õigesti, et kinnipeetava töötamine ei kuulu tööõiguse regulatsiooni esemesse, sest kinnipeetaval puudub töölepingu sõlmimise vabadus ning tema tööle asumine sõltub vangla ühepoolsest haldusaktist. TLS sätteid saab kinnipeetava suhtes kohaldada vaid VangS-s konkreetselt ette nähtud juhtudel, nt kui kinnipeetav töötab järelevalveta väljaspool vanglat (VangS § 41 lg 2). Seetõttu ei saa kinnipeetava ja vangla vaheline töösuhe koos kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega tekkida pelgalt kaudsete tahteavalduste tegemise kaudu, nagu on võimalik töölepinguliste suhete puhul (TLS § 4 lg 2), vaid konkreetsele tööle määramine peab toimuma vangla haldusaktiga. Eelnevalt öeldu ei välista 3(5)

3-17-2093 aga olukorda, kus konkreetse juhtumi eripära arvestades on kinnipeetava tööle määramise ja selle eest makstava tasu suuruse kindlaksmääramise kohta haldusakti õigeaegselt andmata jätmine vanglale etteheidetav.

13.Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja paigutati 08.11.2016 koos erivajadustega kinnipeetavaga Tallinna Vangla esimese üksuse kambrisse nr 129. Tallinna Vangla ei ole vaidlustanud asjaolu, et XX-ga samasse kambrisse paigutatud erivajadustega kinnipeetav vajas igapäevaste toimingutega hakkama saamiseks hooldaja püsivat abi. Seda kinnitavad nii Tallinna Vangla 17.10.2016 käskkiri nr 5-3/1128, millega oli erivajadustega kinnipeetavale määratud abiline perioodiks 19.10.2016–19.11.2016, kui ka XX määramine kambrikaaslase hooldajaks Tallinna Vangla 15.11.2016 käskkirjaga nr 5-3/1232 perioodiks 15.11.2016–15.12.2016. Vaidlus puudub ka selles, et erivajadustega kinnipeetava hooldajaks määramist saab käsitada kinnipeetava rakendamisena vangla majandustöödel. Asjaoludest, et Tallinna Vangla paigutas erivajadustega kinnipeetava, kellele oli küll määratud abiline, kuid kelle abiline jäi edasi vangla teise üksusesse ega saanud seetõttu oma ülesandeid täita, ühte kambrisse koos XX-ga, jättes samas erivajadustega kinnipeetava edasise abistamise korraldamata, millest tulenevalt asus kaebaja vangla teadmisel ja vaikival heakskiidul erivajadustega kambrikaaslast abistama, on võimalik järeldada, et vangla rakendas XX faktiliselt erivajadustega kinnipeetava hooldajana juba alates nende ühte kambrisse paigutamisest, kuigi seda ei olnud korrektselt vormistatud ja tööle rakendamise eeldused olid kontrollimata. Kuigi Tallinna Vangla ei oleks ilmselt saanud kaebajale ajavahemikul 08.11.2016–14.11.2016 kambrikaaslase abistamata jätmise eest distsiplinaarkaristust määrata või kambrikaaslase abistamisest keeldumist muul viisil sanktsioneerida, ei saa kaebajale ette heita, et ta asus erivajadustega kambrikaaslast abistama, olenemata tööle määramise käskkirja puudumisest. Tallinna Vangla 15.11.2016 käskkirjaga XX samale tööle vormistamine kinnitab, et kaebajal ei olnud sisulist põhjust keelduda vastava töö tegemisest ka perioodil 08.11.2016–14.11.2016. Kaebaja tegevust võiks vabatahtlikuks kvalifitseerida juhul, kui asjaoludest nähtuvalt oli erivajadustega kinnipeetava abistamine tegelikkuses tagatud ja kaebaja oli või pidi olema sellest teadlik, kuid võttis abistamise sellele vaatamata enda peale. Sellise järelduse tegemist võimaldavaid andmeid ei ole praeguses asjas esitatud. Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et vangla viivitas perioodil 08.11.2016– 14.11.2016 kaebaja tööle määramise käskkirja andmisega, mille tõttu hooldas kaebaja sel perioodil faktiliselt erivajadusega kaaskinnipeetavat ilma selle eest tasu saamata.
14.Ringkonnakohus leiab, et kuigi vastustaja tegevus oli eespool kirjeldatud põhjustel õigusvastane, ei alandanud see kaebaja väärikust. VangS § 41 lg 1 järgi koheldakse kinnipeetavat viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Selleks, et mingi tegevuse saaks lugeda inimväärikust alandavaks, peab see saavutama teatud raskusastme, arvestades konkreetse juhtumi asjaolusid (nt halva kohtlemise kestus, selle füüsilised ja psüühilised mõjud, kannataja vanus ja terviseseisund jms; vt nt Riigikohtu 15.03.2010 otsus nr 3-3-1-93-09, p 11). Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et pelgalt erivajadustega kinnipeetava abistamist ühe nädala jooksul selle eest tasu saamata ei saa lugeda kaebaja inimväärikuse alandamiseks. Tegemist oli lühikese perioodiga ning ei nähtu, et kaebajale kaasnes sellega tõsisemaid kannatusi.
15.Eelneva põhjal tuleb XX apellatsioonkaebus rahuldada, Tallinna Halduskohtu 10.05.2018 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada XX kaebus ja tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla tegevus, millega rakendati kaebajat ajavahemikul 08.11.2016– 14.11.2016 faktiliselt erivajadustega kinnipeetava hooldajana, ilma et seda oleks temale kuidagi hüvitatud.

4(5)

3-17-2093

16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 seab menetluskulude väljamõistmise eelduseks menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab madala astme kohtu lahendit, muudab ta menetluskulude jaotust. Vastustaja mõlema kohtuastme menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kaebaja tõendatud menetluskuluks on kaebuselt ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 15+15=30 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Ülejäänud osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20263-26-195/13Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium