lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-1144/14

Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 02.11.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-1144/14
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
02.11.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2636
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
MKS § 118 lg 1, 6Intressi arvestamise aegumineMKS § 132 lg 5, 6Sundtäitmise aegumistähtaegHKMS § 116 lg 5, 6Menetlusabi taotluse lahendamineMKS § 114 lg 3Maksuvõla ümberkujundamine ja maksuvõlast vabastamineHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 109 lg 1Menetluskulude väljamõistmineHKMS § 118 lg 3Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotusHKMS § 157

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-17-1144/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja06.03.2018

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (4)

lahend.ee
3-20-575/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium25.02.20213-20-575/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja10.07.20203-19-1868/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja04.06.20202-16-15173/38Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja07.11.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. november 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1144

Haldusasi

KP pankrotihalduri Martin Pärna kaebus Maksu- ja Tolliameti 08.12.2016 intressinõude nr 13-3/189873 osaliseks tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – KP pankrotihaldur Martin Pärn Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Jaanek Lips

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 6. märtsi 2018. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

KP pankrotihalduri Martin Pärna apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta KP pankrotihalduri Martin Pärna apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 6. märtsi 2018. a otsus haldusasjas nr 3-17-1144 muutmata.
2.Jätta KP riigilõiv Eesti Vabariigi kanda ja menetlusosaliste muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.12.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul ( lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1).

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 03.07.20263-26-1511/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
HKMS § 200Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
HKMS § 212 lg 1Kassatsioonitähtaeg
HKMS § 213 lg 1Nõuded kassatsioonkaebusele
HKMS § 215 lg 3Vastukassatsioonkaebuse esitamine
HKMS § 223 lg 1Asja lahendamine kirjalikus menetluses
MKS § 119 lg 1Intressi mittearvestamine
MKS § 1682
PankrS § 103 lg 4
TsÜS § 143Aegumise arvestamine kohtu poolt
TsÜS § 157 lg 3Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude ja muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine
HKMS § 212
HKMS § 215
HKMS § 213
HKMS § 223

3-17-1144 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Pärnu Maakohus tunnistas 02.12.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-15173 KP maksejõuetuks, kuulutas välja tema pankroti ja nimetas KP pankrotimenetluses pankrotihalduriks Martin Pärna.
2.Maksu- ja Tolliamet (MTA) koostas KP le 08.12.2016 intressinõude nr 13-3/189873, millega kohustas KPt tasuma intressivõla kogusummas 72 407,61 eurot.
3.MTA esitas KP pankrotimenetluses 08.12.2016 nõudeavalduse, milles palus lugeda Eesti Vabariigi MTA kaudu KP pankrotimenetluses võlausaldajaks 111 009,15 euro nõudes, lugeda Eesti Vabariigi MTA kaudu nõue 38 601,54 euro suuruses osas, mis tuleneb MTA jõustunud maksuotsusest, II järgus kaitsmiseta tunnustatuks, ning tunnustada maksuvõlga 72 407,61 eurot II järgu nõudena.
4.KP pankrotimenetluses toimus 28.04.2017 võlausaldajate üldkoosolek (nõuete kaitsmise koosolek), millel pandi kaitsmisele muu hulgas Eesti Vabariigi MTA kaudu nõue summas 111 009,15 eurot II järgu nõudena: 38 601,54 eurot füüsilise isiku tulumaksunõudest ning 72 407,61 eurot intressinõudest. Nõuete kaitsmise koosolekul loeti nõue summas 38 601,54 eurot kaitsmiseta tunnustatuks pankrotiseaduse (PankrS) § 103 lg 4 ja Riigikohtu üldkogu 12.05.2015 otsuse nr 3-2-1-82-14 alusel.
5.KP (pankrotis) pankrotihaldur M. Pärn esitas 28.05.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 08.12.2016 intressinõude nr 13-3/189873 osaliseks tühistamiseks 33 806,07 euro ulatuses. MTA 08.12.2016 intressinõue nr 13-3/189873 rikub osaliselt KP õigusi. Põhivõlg ehk füüsilise isiku tulumaksunõue 38 601,54 eurot tuleneb MTA 17.02.2006 maksuotsusega nr 125/96 tasumisele kohustatud maksusummadest. Lubamatu on, et intressinõue on peaaegu 2 korda suurem kui põhinõe. Haldur ja võlgnik aktsepteerisid ning ei vaielnud vastu intressinõudele 38 601,54 eurot, mis jäi põhinõudega sama suureks. Seetõttu tunnustati MTA nõuet KP pankrotimenetluses 77 203,08 eurot (2 x 38 601,54 eurot). Kohtule on antud võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-ga 8 õigus vähendada ebamõistlikult suurt viivist mõistliku suuruseni analoogiliselt VÕS §-le 162 leppetrahvi kohta. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 119 lg 1 p 5 01.01.2011 jõustunud redaktsiooni kohaselt peatub intressiarvestus, kui see ületab selle arvestamise aluseks oleva maksunõude (s.o põhinõude). Kuigi sättel pole otsest tagasiulatuvat jõudu, ei peaks K. P tasuma põhinõuet ületavat intressi juba seetõttu, et maksuotsuse tegemise ajal 17.02.2006 ei olnud MKS-s veel vastavat paragrahvi sätestatud. Vastustaja väide, et kaebajal oli tekkinud intressivõlg ka seoses muude maksukohustustega, on paljasõnaline ja tõendamata ‒ ei ole võimalik tuvastada, milliste muude maksukohustustega seoses oli kaebajal väidetavalt tekkinud intressivõlg. Selge ei ole, millise põhinõude eest võiks vastustaja nõuda intressi 72 407,61 eurot, sest vastustaja ei ole nõudeavalduses ega 07.07.2017 vastuses ära näidanud, millised väidetavad maksunõuded olid MTA-l lisaks füüsilise isiku tulumaksunõudele 38 601,54 eurot KP suhtes. Isegi juhul, kui 2(7)

3-17-1144 kaebaja maksuvõlg oli esialgselt 24.05.2006 otsusest nr 6-2/175 tulenevalt 630 511 krooni ehk 40 297 eurot, siis ületaks vastustaja poolt nõudeavalduses nõutud intressisumma 72 407,61 eurot ikkagi oluliselt põhinõuet KP suhtes. Ei ole välistatud, et vastustaja väidetav intressinõue „muude maksukohustuste“ osas summas 30 374,77 eurot on aegunud MKS § 118 lg 1 mõistes. Käesolevas asjas tuleb hinnata intressinõude proportsiooni lähtuvalt pankrotimenetluses esitatud nõudeavaldusest ning põhinõudest, mille suuruseks on 38 601,54 eurot (füüsilise isiku tulumaksunõudest). Intressinõue on osas, milles see ületab põhinõuet, võlgnikku ebamõistlikult kahjustav, ebaproportsionaalne ning vastuolus hea usu põhimõttega.

6.Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebuse rahuldamata. Intressi ei ole arvestatud põhivõlga ületavas summas. Intressiarvestuse kaardilt (intressinõude lisa 1) nähtub, et lisaks maksuotsusega määratud maksukohustusele oli kaebajal tekkinud intressivõlg ka seoses muude maksukohustustega. Maksuhalduri poolt määratud maksusumma oli algselt tegelikult suurem kui 38 601,54 eurot. Lõplikult jõustunud maksusumma 630 511 krooni ehk 40 297 eurot tuleneb MTA 24.05.2006 otsusest nr 6-2/175. Kui kaebaja on jooksvalt maksuhalduri poolt määratud maksusummat tasunud ja vähendanud sellega maksukohustust, ei ole kaebaja algselt põhivõlalt kuni tasumiseni arvestatud intressivõlga täies ulatuses tasunud. Kõik jooksvalt toimunud intressivõla vähendused või kustutamised on intressiarvestuse kaardil välja toodud. Intressi ei ole arvestatud juba alates 31.12.2010. Intressikaardi veergudelt „lõpp“ ja „intressi summa“ nende koostoimes nähtub, et kõikidel ridadel, kus on arvestuslikud lõppkuupäevad, mis jäävad vastustaja viidatud kuupäevast hilisemasse aega, ei ole intressi arvestatud ja on tähistatud vastavalt „0,00000“. Seega on vaidlustatud intressinõue õiguspärane. KP tulumaksuvõlg 111 009,16 eurot on tekkinud MTA 17.02.2006 maksuotsusega nr 12-5/96, millega on KP le täiendavalt tasumiseks määratud tulumaksu kokku 1 072 400 krooni ehk 68 538,85 eurot, millele lisandub tähtaegselt tasumata maksusummalt arvutatud intress. Maksuotsusega määratud maksusumma sundtäitmise aegumise tähtpäev on katkenud 10.05.2010 täitmisavalduse nr 13-5/01591-1 esitamisega Pärnu Maakohtule. Tähtaegselt tasumata maksusummalt on arvestatud intressi 72 407,62 eurot. MKS § 118 lg-st 1 tulenevalt on intressi arvestamise aegumistähtaeg üks aasta alates maksuotsusega määratud sissenõutava maksusumma täieliku tasumise päevast. Maksuotsusega määratud maksusummad on tänaseni tasumata. MKS § 119 lg 1 p-i 5 kohaselt peatub intressi arvestamine, kui intressisumma ületab selle arvestamise aluseks oleva maksunõude. Eelnimetatud intressi arvestamise peatumise säte jõustus 01.01.2011 ning alates 31.12.2010 on KP maksunõuetelt intressi arvestus peatatud. Tulenevalt MKS §-st 1682 ei kohaldata MKS § 119 lg 1 p-s 5 sätestatut kuni 01.01.2011 arvestatud maksunõuet ületava intressisumma osas, kuid intressi arvestamist ei jätkata. Samale seisukohale on jõudnud Tallinna Halduskohus 14.11.2012 otsuses asjas nr 3-11-2567 ja see on kooskõlas Riigikohtu juhistega asjas nr 3-3-1-80-16. Seega ei ole intressinõue aegunud. Intress perioodi 01.07.2002‒31.01.2006 eest on kokku 30 374,78 eurot ja perioodi 01.02.2006‒31.12.2010 eest kokku 42 032,84 eurot. Selliselt on intressi kujunemine märgitud ka 08.12.2016 intressinõude nr 13-3/189873 intressikaardi lisa esimesel real (31.01.2006 algsaldo intressivõlg). Seega põhineb MTA intressinõue 30 374,78 eurot varasemal perioodil, kuid samal maksuvõlgnevusel, s.o MTA 17.02.2006 maksuotsusel nr 12-5/96 (2. veerg FIDEK/MO 1999 jj). Tulenevalt MKS § 119 lg 1 p-st 5 on intressinõue, mis ületab põhinõuet, kooskõlas kehtiva õigusega. Kaebaja esitatud aegumisväide on alusetu. Intressinõude aluseks olnud MTA 17.02.2006 maksuotsuse nr 12-5/96 vaidluses (asjas nr 3-06-1199) tehtud lõplik lahend jõustus 19.02.2009 (MKS § 118 lg 6). 3(7)

3-17-1144

7.Tallinna Halduskohus jättis 06.03.2018 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kohus nõustus MTA põhjendustega neid üle kordamata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2). Vastustaja kinnitas kohtule, et maksuotsusega määratud maksusummad on tänaseni tasumata. MKS § 119 lg 1 p 5 jõustus 01.01.2011, alates 31.12.2010 on KP maksunõuetelt intressi arvestus peatatud. MKS § 1682 alusel ei kohaldata MKS § 119 lg 1 p-s 5 sätestatut kuni 01.01.2011 arvestatud maksunõuet ületava intressisumma osas ja intressi arvestamist ei jätkata. Vastustaja on õigesti viidanud Tallinna Halduskohtu 14.11.2012 otsusele haldusasjas nr 3-11-2567 ning Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-80-16 toodud juhistele. Intressinõude aluseks olnud MTA 17.02.2006 maksuotsuse nr 12-5/96 jõustus 19.02.2009. MKS § 118 lg 6 kohaselt peatub intressi arvestamise aegumine intressinõude või intressinõude arvestamise aluseks oleva maksusumma vaidlustamise ajaks kuni selles asjas tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni. Maksuhaldur on õigesti leidnud, et maksuotsusega määratud maksusumma sundtäitmise aegumise tähtpäev katkes 10.05.2010 täitmisavalduse nr 13-5/01591-1 esitamisega ning maksukohustuslase pankroti väljakuulutamisega Pärnu Maakohtu 02.12.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-15173 (MKS § 132 lg 5 p 2). Seega ei ole ka intressinõude aegumistähtaeg möödunud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.KP pankrotihaldur M. Pärn palub 05.04.2018 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osaliselt ja teha asjas uus otsus, millega tühistada MTA intressinõue osaliselt 3868,76 euro ulatuses, ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Algselt oli võlgnikul 17.02.2006 maksuotsusega nr 12-5/96 tasumiseks määratud tulumaksu suurus 68 538,85 eurot (põhivõlg), mistõttu tuleb vastustaja 08.12.2016 intressinõue osaliselt tühistada summas 3868,76 eurot. Selles ulatuses ületab tunnustamiseks esitatud intressinõue igal juhul algset füüsilise isiku tulumaksu nõuet (72 407,61−68 538,85). Halduskohus ei ole seda kaebaja väidet arvesse võtnud ega põhjendanud, miks ta seda ei arvesta, rikkudes sellega HKMS § 157 lg-t 1 ja § 158 lg-t 1. MKS-s sätestatud intress on samal ajal käsitatav ka viivisena (Riigikohtu 05.11.2002 otsuse nr 3-4-1-8-02, p 11), mis tähendab seda, et vastustaja pidi 08.12.2016 intressinõude formuleerimisel arvestama hea usu põhimõttega ja asjaoluga, et tema intressinõue ei tohiks ületada põhinõuet. Maksuhaldur on intressi arvestamisel eiranud MKS §-i 1682 ning nõudnud KPlt vastuolus hea usu põhimõtte ja kehtiva praktikaga ebaproportsionaalselt suure intressi tasumist.
9.Maksu- ja Tolliamet palub 11.05.2018 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ja matemaatilise tehtena välja toodud apellatsioonkaebuse ajend (72 407,61−68 538,85=3868,76 eurot), et vaidlustatud intressinõue ületab igal juhul füüsilise isiku tulumaksu nõuet, on põhjendamatu. Kaebaja ignoreerib MKS § 119 lg 1 p-le 5 rõhudes MKS §-s 1682 sätestatut, mille kohaselt ei kohaldata MKS § 119 lg 1 p-i 5 kuni 2011. a 1. jaanuarini arvestatud maksunõuet ületava intressisumma osas, kui intressi arvestust ei jätkata. Vastustaja on läbivalt selgitanud, et intressi arvestamist ei ole jätkatud 2011. a 1. jaanuarist. Samuti nähtub 08.12.2016 intressinõudele lisatud arvestuskaardilt, et intressi arvestus lõppes 31.12.2010. Seetõttu on ekslik apellatsioonkaebuse väide, et maksuhaldur on intressi arvestamisel eiranud MKS §-i 1682 ning alusetu on nõue tühistada

4(7)

3-17-1144 intressi osa, mis on vastuolus hea usu põhimõttega. Kaebaja arusaam heast usust ei põhine kehtival õigusel ja on ekslikult samastatud Riigikohtu otsuses nr 3-4-1-8-02 tooduga.

10.KP pankrotihaldur Martin Pärn palub 18.10.2018 täiendavas seisukohas arvestada Riigikohtu 10.10.2018 lahendis nr 2-17-12525 toodud seisukohti ning leiab viidatud lahendile tuginedes, et 08.12.2016 intressinõue on algselt vaidlustatuna 33 806,07 euro ulatuses aegunud ja põhjendamatu. Kaebajal ei olnud võimalik varasemalt nimetatud lahendile tugineda, sest see tehti alles 10.10.2018. Tulenevalt viidatud Riigikohtu lahendist on KP 17.02.2006 maksuotsusest tulenev kohustus aegunud, sest maksuotsus anti sundtäitmisele 10.05.2010, mistõttu aegumine katkes ja algas uuesti 01.01.2011 ning nõue aegus viie aasta möödudes ehk 01.01.2016. Seega ei oleks 08.12.2016 intressinõuet selle maksuotsuse põhjal tohtinud enam koostada (vt ka MKS § 132 lg 6). Viidatud Riigikohtu lahendist saab järeldada, et 17.02.2006 maksuotsusest tulenev kohustus oli aegunud juba enne pankrotimenetluse algust. Kaebaja palub halduskohtu 06.03.2018 otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tühistada vaidlustatud intressinõue osaliselt 3868,76 euro ulatuses või alternatiivselt tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega tühistada vaidlustatud intressinõue osaliselt 33 806,07 euro ulatuses.
11.Maksu- ja Tolliamet leiab 25.10.2018 kirjalikus vastuses, et apellandi 18.10.2018 täiendavas seisukohas toodud käsitlus on ekslik. KP 17.02.2006 maksuotsusest tulenev kohustus ei ole aegunud, sest oma olemuselt on tegu kaitstud pankrotimenetluse nõudega, millele kohalduvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) aegumissätted. Seega, kui 17.02.2006 maksuotsusest tulenev põhinõue oleks olnud aegunud 01.01.2016 (nagu leiab apellant), siis ei oleks pankrotihaldur seda pankrotimenetluse raames 28.04.2017 nõuete kaitsmise koosolekul tunnustanud. Kuna TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel, kuid sellist vastuväidet pankrotimenetluses nõuete kaitsmisel põhinõude (17.02.2006 maksuotsuse) osas ei esitatud ja antud juhul ei ole vaidluse all 17.02.2006 maksuotsusest tulenev ja pankrotimenetluses tunnustatud kohustus, siis on maksuotsusest nr 12-5/96 tuleneva kohustuse vastu suunatud vastuargumendid põhjendamatud. Maksuhalduri nõue pankrotivõlgniku vastu, mis on pankrotimenetluses tunnustatud, aegub TsÜS § 157 lg 3 alusel 10 aastat pärast pankrotimenetluse lõppemist. MTA 08.12.2016 intressinõude vaidlustatav osa (3868,76 eurot) ei ole aegunud ka seetõttu, et see on väljastatud KPle pärast 02.12.2016 välja kuulutatud pankrotti ja oma olemuselt oli see siis juba muutunud pankrotimenetluse nõudeks. Vaidlustatud intressnõude osale kohaldatakse pankrotimenetluse sätteid, sõltumata sellest, kas nõuded on tekkinud eraõiguslikust või avalikõiguslikust suhtest. Pankrotimenetluses esitatud intressinõude osa eristamine ja sellele pankrotimenetlusest erinevate õigusnormide kohaldamine (MKS § 132) rikuks võrdse kohtlemise printsiipi ja ignoreeriks apellandi enda poolt viidatud Riigikohtu lahendi nr 2-1712525 p-s 17.3 rõhutatut.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Ringkonnakohus vaatab apellatsioonkaebuse läbi üksnes osas, milles halduskohtu otsus tähtaegselt vaidlustati, st intressinõude 3868,76 euro ulatuses. Seda summat ületavas osas on halduskohtu otsus jõustunud ning apellant ei saa hilisemas menetlusstaadiumis naasta intressisumma tervikuna vaidlustamise juurde. Seetõttu jätab ringkonnakohus apellandi 18.10.2018 menetlusdokumendis esitatud alternatiivse taotluse tähelepanuta. 5(7)

3-17-1144

14.MTA 08.12.2016 intressinõue ei ole õigusvastane seetõttu, et tunnustamiseks esitatud intressinõue ületab 3868,76 euro ulatuses füüsilise isiku tulumaksu nõuet. MTA on põhjendatult viidanud MKS § 119 lg 1 p 5 ja § 1682 sätetele nende koosmõjus ja järeldanud, et 01.01.2011 jõustunud MKS § 119 lg 1 p-i 5 (intressi arvestamine peatub, kui intressisumma ületab selle arvestamise aluseks oleva maksunõude) ei kohaldata kuni 2011. a 1. jaanuarini arvestatud maksunõuet ületava intressisumma osas, kuid intressi arvestust ei jätkata. Asja materjalidest nähtuvalt ongi MTA just viidatud sätete kohaselt toiminud. Apellandi viited hea usu põhimõtte rikkumisele ei ole asjakohased. Maksuhalduri võimalus maksukohustuse (sh intressinõude) kustutamiseks ebaõigluse tõttu on sätestatud MKS § 114 lg-s 3. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et maksuhaldurile antud õigus maksuvõlg kustutada kujutab endast kõrvalekallet ühetaolise maksustamise põhimõttest, mille eesmärk saab olla vaid teatud erandlikel ja ettenägematutel põhjustel kujunenud ebaõigluse likvideerimine. Ühetaolise maksustamise põhimõtte riivet õigustab sellisel juhul vajadus tagada, et maksukohustuslasi koheldaks ka sisuliselt võrdselt (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 17.09.2015 otsus nr 3-1452401, p 14). Maksuvõla kustutamine selle ebaõigluse tõttu on põhjendatud, kui maksuvõla tasumine on osutunud võimatuks võlgnikust mitteolenevate asjaolude tõttu. Üldjuhul on silmas peetud selliseid asjaolusid, mis ilmnesid pärast maksukohustuse tekkimist ja mida ei olnud varem võimalik ette näha. Maksuvõla kustutamine on põhjendatud näiteks olukorras, kus äriühingu seaduslikult esindajalt vastutusotsusega nõutav maksuvõlg kattub kriminaalmenetluses konfiskeerimise asendamise korras väljamõistetuga (Riigikohtu 17.10.2016 otsus nr 3-3-1-6-16, p 17) või topeltmaksustamisest hoidumiseks on vajalik vältida samadest faktilistest asjaoludest tulenevate nõuete mitmekordset täitmist tsiviilkohtumenetluses ja maksumenetluses (Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2018 määrus nr 3-17-1181, p 11). Samuti võib intressinõude kustutamine olla kohane õiguskaitsevahend ebamõistliku menetlusaja vastu (Riigikohtu 06.03.2015 otsus nr 3-3-1-78-14, p 21). Ebaõigluseks MKS § 114 lg 3 tähenduses ei saa pidada seaduse muudatust enne ja pärast 01.01.2011, sest seadus muutus kaebajale positiivses suunas, st tema intressiarvestus peatus.
15.Asjakohatud on ka apellandi viited 17.02.2006 maksuotsusest tuleneva võlgnevuse aegumisele seonduvalt Riigikohtu 10.10.2018 määrusega nr 2-17-12525, millest tulenevalt leiab apellant, et 08.12.2016 intressinõuet ei oleks üldse tohtinud välja andagi. Viidatud Riigikohtu määruse p-s 17.3 on Riigikohus otsesõnu märkinud, et selles lahendis väljendatud seisukoha muutus ei mõjuta Riigikohtu varasemas praktikas väljendatut, mille kohaselt muutub maksukohustuslase pankroti väljakuulutamisel maksunõue oma olemuselt pankrotimenetluse nõudeks, millele kohaldatakse pankrotimenetluse sätteid, sõltumata sellest, kas nõuded on tekkinud eraõiguslikust või avalik-õiguslikust suhtest. Kuna pankrotimenetluses tuleb maksunõuetele kohaldada PankrS norme, siis tuleb pankrotimenetluses esitatud nõuetele kohaldada TsÜS-i aegumissätteid. Vaidlus puudub selles, et 28.04.2017 nõuete kaitsmise koosolekul loeti MTA 17.02.2006 maksuotsusest tulenev nõue 38 601,54 euro ulatuses kaitsmiseta tunnustatuks PankrS § 103 lg 4 alusel. Sellest tulenevalt on põhjendatud MTA väited, mille kohaselt on nüüdseks tegemist kaitstud ja kehtiva pankrotimenetluse nõudega, millele kohalduvad TsÜS-i aegumissätted ning mille suhtes ei ole nõuete kaitsmise koosolekul taotletud aegumise kohaldamist (TsÜS § 143). Tunnustatud nõue pankrotimenetluses aegub TsÜS § 157 lg 3 alusel 10 aastat pärast pankrotimenetluse lõppu.
16.Eelnevast tulenevalt ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja riigilõiv jääb HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda ning kaebaja muud võimalikud menetluskulud kaebaja enda kanda HKMS § 108 lg 1 alusel.

6(7)

3-17-1144 Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad vastustaja kanda HKMS § 109 lg 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.06.20263-25-2020/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja