Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-18-763 1. november 2018 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Nele Parrest ja Jüri Põld OÜ Restoran Privat kaebus Tallinna Transpordiameti 11. aprilli 2018. a tee ajutise sulgemise loa tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks Kaebaja OÜ Restoran Privat, esindaja vandeadvokaat Andrias Palmits Vastustaja Tallinna linn Tallinna Ringkonnakohtu 3. juuli 2018. a määrus OÜ Restoran Privat määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Restoran Privat määruskaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 24. aprilli 2018. a määruse resolutsiooni p 1 ning Tallinna Ringkonnakohtu 3. juuli 2018. a määruse resolutsiooni p 2 (kaebuse tagastamist puudutavas osas).
3.Saata asi Tallinna Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Transpordiamet andis 11. aprillil 2018 välja tee ajutise sulgemise loa nr 2018-311 kehtivusega 16. aprillist 30. augustini 2018. Selle alusel suleti osaliselt ka Tallinna linnale kuuluv Pärnamäe tee, et ehitada vee- ja kanalisatsioonitrasse, paigaldada elektrikaablit, rekonstrueerida tänavat ja ehitada valmis tänavavalgustus. OÜ-le Restoran Privat kuulub Viimsi vallas, Pärnamäe tee 4 asuv ärimaa, mis piirneb vahetult suletud alaga.
2.OÜ Restoran Privat esitas halduskohtule kaebuse Tallinna Transpordiameti 11. aprilli 2018. a tee ajutise sulgemise loa tühistamiseks ja Pärnamäe tee ajutise sulgemise kohta uue otsuse tegemiseks. Koos kaebusega esitati ka esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebuse põhjenduste kohaselt peab kaebaja oma kinnistul kohviku- ja hostelikompleksi. Peamine tegevushooaeg kattub Pärnamäe tee ajutise sulgemise ajavahemikuga. Ligipääsutee kaebajale kuuluvale kinnisasjale jääb terves ulatuses vaidlusaluse loaga suletud alasse, mille tulemusel ei ole kaebaja klientidel ega teenindaval transpordil võimalik kinnistule juurde pääseda. Tee sulgemine takistab kaebaja igapäevatööd ja tõenäoliselt tuleb ettevõte sulgeda, töötajad koondada või sundpuhkusele saata ning sõlmitud lepingud üles öelda. Igakuiseks kahjuks on vähemalt 20 000 eurot. Ehitustööd piiravad ebaproportsionaalselt kaebaja
3-18-763 ettevõtlusvabadust. Vaidlusaluse tee saaks sulgeda selliselt, et suletaval alal jääks teetööde ajaks avatuks üks sõidusuund ja kasutataks reguleerijat ning kaebajale kuuluvale kinnistule viiv teenindustee jääks avatuks kogu tööde tegemise ajaks. Liikluskorraldusskeemi ja tee sulgemise otsustamise käigus on tehtud kaalutlusvigu. Need on tingitud sellest, et kaebajat ei kaasatud ja tee otsustati sulgeda olulisi asjaolusid välja selgitamata.
3.Tallinna Halduskohus jättis 24. aprilli 2018. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja tagastas kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus leidis, et nii vaidlusaluse loa p 7 kui ka Tallinna Linnavalitsuse 6. mai 2013. a määruse nr 30 „Teede ja tänavate ajutise sulgemise eeskiri“ § 6 p 7 järgi on tee sulgeja kohustatud tagama jalakäijate ja sõidukite juurdepääsu tee sulgemispiirkonnas asuvatele ettevõtetele, asutustele ja elamutele. Seega ei ole kaebaja väidetud juurdepääsu puudumine tema kinnistule tingitud vaidlusalusest sulgemisloast, vaid tee sulgejast (e ehitustööde teostajast), kes ei täida talle pandud kohustust. Luba ei muuda õigusvastaseks see, kui tee sulgeja jätab vastustaja pandud kohustuse täitmata Vastustaja on tõendanud, et tee-ehitusele vaatamata on sõidukitel võimalik vaidlusalusel teelõigul liigelda. Samuti on kaebajale tagatud vajaduse korral juurdepääs oma kinnistule teiste kinnistute kaudu. Kaebaja väide, et naaberkinnistute omanikud takistavad juurdepääsu tema kinnistule, on tõendamata. Võimalikud ebamugavused, mis tee-ehitusega ja ümbersõiduga kaasnevad, ei ole kaalukamad avalikust huvist teede parandamise, vee- ja kanalisatsioonitrasside ning tänavavalgustuse ehitamise vastu. Arvestades tee-ehituseks planeeritud aega, ei kaasne kaebajale talumiskohustust pikaks ajaks.
4.Kaebaja esitas määruskaebuse ringkonnakohtule.
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 3. juuli 2018. a määrusega määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.OÜ Restoran Privat taotleb määruskaebuses halduskohtu ja ringkonnakohtu määruste tühistamist kaebuse tagastamist puudutavas osas ja asja saatmist halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kaebaja pole nõus kohtute seisukohaga, et avalikul võimul on õigus ilma kooskõlastamata kehtestada liiklusskeem, mille kohaselt tuleb kaebajal enda kinnistule pääsemiseks läbida teetööde ajal naaberkinnistut ilma kinnistu omaniku loata. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et naabruses asuva kaubanduskeskuse kinnistu omanik ei lubanud kaebaja kaubatranspordil ning veokitel enda kinnistut tasuta läbida. Määruskaebuse esitamise seisuga puudub kaebaja kinnistule mistahes juurdepääs avalikult teelt ja kaebaja ei saa oma kinnistule ka naaberkinnistu kaudu. Luba on õigusvastane ja tee sulgemise ulatus ebaproportsionaalne. Kaebajat ei ole tee sulgemise loa andmise menetluses ära kuulatud. Õiguste riive (juurdepääsu piiramine kaebaja kinnistule) ei ole väheintensiivne ning kohtud on ebaõigesti kohaldanud HKMS § 121 lg 2 p-s 21 sätestatut.
7.Tallinna linn Riigikohtule seisukohta ei esitanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium lahendab praeguses asjas kaebuse tagastamise peale esitatud määruskaebust ning ei käsitle esialgset õiguskaitset. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtud on ebaõigesti asunud seisukohale, et kaebuse sai tagastada viidatud sätte alusel. 2(4)
3-18-763
9.HKMS § 121 lg 2 p 21 on diskretsiooniline kaebuse tagastamise alus. Säte näeb kaebuse tagastamiseks ette kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ning kaebuse rahuldamise vähene tõenäolisus. Vähese intensiivsusega riivega on varaliselt hinnatava hüve puhul tegemist siis, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa 1000 eurot (HKMS § 133 lg 1 teine lause). Kolleegium leiab, et praegusel juhul ei pruugi kaebajale tee sulgemisest tekkida võiv negatiivne tagajärg olla vähene. Isegi juhul, kui kaebaja väide igakuise 20 000 euro suuruse kahju kohta on oluliselt liialdatud, pole välistatud, et tema varaline kahju võib ületada 1000 eurot.
10.Tähtsust pole sellel, et teede ja tänavate ajutise sulgemise eeskirja § 6 p-de 6 ja 7 ning vaidlusaluse loa kohaselt oli tee sulgeja, st teetööde tegija, kohustatud tagama juurdepääsu sulgemispiirkonnas asuvatele ettevõtetele, asutustele ja elamutele ning teavitama sulgemisest isikuid, keda sulgemine vahetult puudutab. Sulgeja kohustused ei vähenda kaebaja õiguste riivet, kui tegelik juurdepääs jääb sulgeja või objektiivsete asjaolude tõttu tagamata. Silmas tuleb pidada iseäranis seda, et tee sulgeja ei saa sundida kolmandaid isikuid taluma enda eramaal ajutise juurdepääsuga kaasnevat liiklust. Liikluse üldise korraldamise kohustus ning liikluse piiramisel liiklejate juurdepääsu tagamise kohustus on esmajoones teeomanikul ehk praegusel juhul linnal (liiklusseaduse § 6 lg 4 ja § 12 lg 2). Linn võib liikluse korraldamisel ja juurdepääsu tagamisel, muu hulgas sellega kaasneval asjaajamisel ja liikluslahenduste kooskõlastamisel, kasutada eraisikute, sh tee sulgeja abi, kuid ei vabane seeläbi õigusaktidest tulenevatest enda kohustustest ega vastutusest sulgemispiirkonna ettevõtjate ja elanike ees.
11.Kolleegium möönab, et avalik huvi on praeguses asjas tõenäoliselt ülekaalukas ning luba tee ajutiseks sulgemiseks tuli mingil kujul anda. See ei muuda aga kaebust perspektiivituks. Kohtulik kontroll loa tingimuste, loamenetluses välja selgitatud asjaolude, kokku lepitud kohustuste ning haldusmenetluse osalise õiguste järgimise üle on sellegipoolest võimalik ning praeguste asjaolude kohaselt ei ole kaebuse väited ilmselgelt põhjendamatud. Juhul kui kaebuses esitatud faktiväited ei ole ilmselgelt põhjendamatud, saab kohus nõuda tõendite esitamist, uurida tõendeid eelmenetluses ning anda neile hinnangu otsuse tegemise käigus. Halduskohtu järeldused kaebaja väidete tõendatuse kohta olid praeguses asjas ennatlikud.
12.Majandus- ja taristuministri 13. juuli 2015. a määruse nr 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ § 3 lg 3 teine lause sätestab, et juhul, kui juurdepääsu ei ole võimalik tagada tee ajutisel sulgemisel, lepitakse selles eelnevalt kokku kinnisasja omaniku või valdajaga. Selle sätte ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 ja § 6 järgi lasus vastustajal kohustus veenduda, et ajutise juurdepääsu tagamine on võimalik, ning et vastustajal on olemas nõusolekud kolmandatelt isikutelt, kelle kinnistuid tuleb ajutise juurdepääsu tagamiseks kasutada, või kokkulepped isikutega, kellele juurdepääs jääb tagamata. Kolmandate isikute õiguste tagamises, sh vajalike juurdepääsude olemasolus, saab linn veenduda näiteks liikluskorralduse projekti kooskõlastamise käigus (vt määruse nr 90 § 4). Kui liikluskorralduse projekti pole võimalik esitada enne sulgemisloa andmist, on sulgemisluba võimalik anda lisatingimusega, mille järgi jõustub luba pärast liikluskorralduse projekti tagantjärele kooskõlastamist (HMS § 53 lg 1 p 3).
13.Haldusmenetlusse tuleb kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et haldusakt võib piirata tema õigusi (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
11.oktoobri 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-15-16, p 20). HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti 3(4)
3-18-763 andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Isikud tuleb kaasata loa andmise menetluses, mitte pärast loa andmist. Kaasamine võimaldab selgitada menetlusosaliste kohustusi, määrata võimalikke kõrvaltingimusi ning konflikti vältida. Haldusmenetluse võib menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata läbi viia HMS § 40 lg 3 p-des 1–7 sätestatud alustel. Ärakuulamisõiguse rikkumise korral tuleb selgitada, kas see võis mõjutada lõpptulemust (HMS § 58).
14.Eeltoodule tuginedes rahuldab kolleegium kaebaja määruskaebuse, tühistab Tallinna Halduskohtu
24.aprilli 2018. a määruse resolutsiooni punkti 1 (millega OÜ Restoran Privat kaebus tagastati) ning Tallinna Ringkonnakohtu 3. juuli 2018. a määruse resolutsiooni punkti 2 (millega jäeti rahuldamata OÜ Restoran Privat määruskaebus kaebuse tagastamist puudutavas osas), sest kaebuse tagastamine riive vähese intensiivsuse ja kaebuse väheste eduväljavaadete tõttu ei olnud põhjendatud. Kolleegium saadab asja Tallinna Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Küsimused, kas sulgemisluba on veel võimalik tühistada või on see täielikult ammendunud ning kas vastustajat on veel võimalik sulgemisloa küsimuses kohustada uut otsust tegema, peab lahendama halduskohus. Kuna asja menetlus jätkub halduskohtus, ei määra kolleegium kindlaks menetluskulusid (HKMS § 109 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.