Riigihanked › Riigihanked

3-18-1828

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

VAKO jättis 14.09.2018 otsusega nr 166-18/194960 vaidlustuse rahuldamata.

1) Kolmanda isiku tegevusload katavad ära kõik vaidlusalused tegevusalad ja piirkonnad. Hankijal ei olnud 09.08.2018 otsust tehes kohustust ise kontrollida, kas pakkuja viidatud tegevusload on ikka väljastatud õiguspäraselt, st kas pakkuja täidab ka tegelikult kõik tegevusloa väljastamise eeltingimused. Hanketeate p III.1.4 alap 1 sätestab sõnaselgelt, et hankija kontrollib tegevusloa nõude täitmist Terviseameti (TeA) tegevuslubade registrist. Seega nägi hankija ette, et ta tugineb pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimisel TeA registrist nähtuvale, mitte enda juurdlustööle. Seda tingimust asjaomase vaidlustamistähtaja jooksul ei vaidlustatud, mistõttu on see sellisena kõikide asjaosaliste jaoks siduv. 2) Tegevusloa nr L04251 tunnistas TeA 23.08.2018 küll kehtetuks, ent Tallinna Halduskohus on 06.09.2018 määrusega haldusasjas nr 3-18-1673 vastava otsuse kehtivuse peatanud ning tegevusluba puudutav kanne on registris taastatud. Isegi vaidlustusmenetluse kestel leidnuks jõustunud kohtulahendiga kinnitust, et tegevusluba nr L04251 väljastati kolmandale isikule õigusvastaselt või oleks kõrgem kohus halduskohtu eelviidatud määruse tühistanud, ei oleks see mõjutanud antud vaidlustuse lahendamist. Haldusakti õiguspärasuse hindamisel saab arvestada üksnes nende asjaoludega, mis olid olemas otsuse tegemise ajal. Hankija tegi vaidlusaluse otsuse 09.08.2018 ning sel ajal polnud TeA tegevusluba nr L04251 veel kehtetuks tunnistanud. 3) Vastavalt väljakujunenud vaidlustuspraktikale ei ole hankijal positiivse sisuga otsuste (st kedagi ei jäeta kvalifitseerimata või kellegi pakkumust ei lükata tagasi jne) puhul kuigi kõrget põhjendamiskohustust. Hankija ei pea tarbetult nimetama kõiki tingimusi, millele pakkuja isik või tema pakkumus vastab. Kuivõrd hankija leidis ka praegusel juhul, et kolmas isik täidab kõik kvalifitseerimistingimused, ei pidanud ta oma otsuses tarbetult neid tingimusi üles lugema. Piisav oli tõdeda, et kolmas isik kuulub kvalifitseerimisele. Vaidlustuse esitamise korral peab hankija olema valmis oma positiivse sisuga otsust põhjendama.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2(7)

3-18-1828 1) Kolmanda isiku poolt riigihankes märgitud tegevuskohtades olevad ruumid Harju maakonnas ei vasta õigusaktidest ortopeedilise päevaravi ja statsionaarse ravi osutamiseks ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile kehtestatud nõuetele ning kolmas isik ei ole nendes suuteline nõuetekohaselt teenindama riigihankes olevaid ravijuhte. Kaebajale ja hankijale teadaolevalt on TeA algatanud järelevalvemenetluse kolmanda isiku tegevuskoha – Mustamäe tee 55a, Tallinn suhtes, ning on 23.08.2018 otsusega tunnistanud kolmandale isikule väljastatud erihaigla tegevusloa nr L04251 kehtetuks. 2) Eeltoodust lähtuvalt ei oleks hankija tohtinud kolmandat isikut riigihankes kvalifitseerida. Hankija oli enne riigihankes kvalifitseerimise otsuse tegemist teadlik kolmanda isiku tegevuskoha mittenõuetekohasusest. Kuna hankija poolt oli väljakuulutatud eriarstiabi teenuste hange, siis oleks hankija pidanud pärast vaidlustaja pöördumise saamist rakendama uurimisprintsiipi, sest saadud info viitas asjaolule, et kolmas isik võib olla esitanud enda kvalifitseerimistingimustele vastavuse kohta valeandmeid. Vastasel juhul rikub hankija kohustust kontrollida, kas pakkuja vastab hankes kehtestatud tingimustele, ning kohustust tagada, et pakkujaga sõlmitakse hankeleping vastavuses tema esitatud pakkumusega. 3) Vaidlustatud otsuses puuduvad viited ja põhjendused selle kohta, et hankija oleks kolmanda isiku kvalifitseerimisel tema suutlikkust sisuliselt kontrollinud. Hankija ei ole otsuses esitanud ka mingeid põhjendusi selle kohta, miks hankija on otsustanud ülaltoodud informatsiooni ignoreerida ning jätta kolmanda isiku tegeliku teenuse osutamise võimekuse kontrollimata. 4) Hankija on otsuse tegemisel rikkunud riigihanke läbiviimise võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid. Kolmas isik on pakkumuses tegelikkusele mittevastavat informatsiooni esitades saavutanud olukorra, kus riigihanke tulemusena antakse talle ortopeediateenuste osutamise õigus, mida kolmas isik ei suuda reaalselt teenindada. Kolmas isik on saavutanud ebeõigete andmete esitamisega alusetult eelise riigihankes osalevate konkurentide, sh kaebaja, ees. Kui riigihanke tulemusena sõlmitakse hankelepingud ära, siis riigihanke menetlus lõpeb. Kui kolmas isik ei suuda kokku lepitud teenuseid tegelikkuses osutada, siis ei ole hankijal võimalik kolmandast isikust üle jäänud ravijuhtusid enam teistele pakkujatele allokeerida, sest viimasega ei ole riigihanke tulemusena hankelepingut sõlmitud. See seab ohtu aga vastavate tervishoiuteenuste katkematu osutamise. Teenuse osutamise tagamiseks tuleb hankijal korraldada üle jäänud mahu teenindamiseks uus hankemenetlus. Sellises olukorras on hankija tegevusetus kolmanda isiku tegeliku ravijuhtude teenindamise suutlikkuse kontrollimisel andnud kolmandale isikule riigihankes alusetult eelise ning kahjustanud nii kaebaja kui edaspidi ka patsientide õigusi ja huve. 5) Erinevalt VAKO otsuses märgitust on kaebaja seisukohal, et olukorras, kus on selgunud kolmanda isiku riigihanke lepingu täitmise suutlikkuse puudumine, on lubamatu sellise isiku kvalifitseerimine ning hankija kontrolli teostamata jätmine. 6) Kaebajale on pärast halduskohtule kaebuse esitamist saanud teatavaks, et kaebaja üürileping aadressil Mustamäe tee 55a on üles öeldud. Seega ei saa kolmas isik nimetatud tegevuskohas hankijaga sõlmitava lepingu alusel raviteenuseid osutada, mistõttu ei ole täidetud riigihankes kehtestatud kvalifitseerimistingimus, et isikul peab olema tegevusluba teenuse osutamiseks väljakuulutatud teenuse osutamise kohta, ravitüübi ja eriala kohta. 7) Asjaolu, et hankija on läbi viinud liisuheitmise nii päevaravi kui statsionaarsete teenuste osas, kaebaja kaebeõiguse olemasolu ei muuda, sest liisuheitmise tulemused ei ole hankija poolt pakkumuse edukaks tunnistamise otsustega kinnitatud.

3(7)

3-18-1828 1) Tulenevalt riigihangete seaduse (RHS) §-dest 98 ja 99 tuleb kõik pakkuja kvalifikatsiooni tõendamiseks nõutavad andmed ja dokumendid nimetada hanketeates ning hankija saab lähtuda üksnes hanketeates kehtestatud kvalifitseerimise tingimustest. Seda on korduvalt rõhutatud ka Riigikohtu praktikas. 2) Praegusel juhul oli hanketeates sätestatud kaks kvalifitseerimistingimust – esiteks tegevusloa olemasolu teenuse osutamiseks väljakuulutatud erialal väljakuulutatud teenuse osutamise kohas (millise tingimuse täitmist pidi vastustaja kontrollima TeA tegevuslubade registri järgi) ning teiseks 2017. a tervishoiuteenuste käive hanketingimustes märgitud ulatuses (mille kohta pidi pakkuja esitama omapoolse kinnituse). Kolmas isik vastas vaidlustatud otsuse tegemise ajal mõlemale hanketeates sätestatud kvalifitseerimistingimusele. 3) Vastuolus eeltooduga üritab kaebaja tuletada hanketingimustest ja õigusaktidest täiendavaid kvalifitseerimistingimusi, mida hanketeates märgitud ei olnud ning mis tooks kaasa pakkujate ebavõrdse kohtlemise, kuna kolmandale isikule esitataks kvalifitseerimisel täiendavaid nõudeid võrreldes teistega. Kui hanketeates näidatud kvalifitseerimistingimusi ei ole kellegi poolt õigeaegselt vaidlustatud, ei saa seda teha ka ühe pakkuja kvalifitseerimise otsuse vaidlustamisel. Praegusel juhul ei ole küsimus kvalifitseerimistingimustele vastavuse (tegevusloa olemasolu) kontrollimises, vaid täiendava kvalifitseerimistingimuse (pakkuja tegevuskohtade vastavus õigusaktides kehtestatud nõuetele) rakendamises kolmanda isiku suhtes, mida hanke alusdokumentides sätestatud ei olnud. 4) Vastustaja pidi kontrollima pakkujate kvalifikatsiooni üksnes tegevusloa olemasolu (ja 2017. a tervishoiuteenuste käibe suuruse) alusel, mida vastustaja ka tegi. Vastustaja ei saanud pakkujate kvalifitseerimisel asuda kontrollima nende tegevuskohtade vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele. Samuti ei kehtestanud hanketingimused nõuet, et pakkuja osutaks konkreetses tegevuskohas ja konkreetsel erialal teenuseid juba enne hankemenetluses pakkumuse tegemist, pakkuja kvalifitseerimiseks piisas hanketingimuste järgi tegevusloa olemasolust, mis pakkujale selliste teenuste osutamise õiguse annab. 5) Kaebaja väited kolmanda isiku tegevuskohtade mittevastavuse kohta õigusaktides kehtestatud nõuetele on ka sisuliselt põhjendamatud. Vastab tõele, et TeA tegi 23.08.2018 otsuse kolmanda isiku tegevusloa nr L04251 kehtetuks tunnistamise kohta, kuid sellele ei eelnenud mistahes järelevalvemenetlust. Mh sellel põhjusel on kolmas isik esitanud kohtule kaebuse TeA otsuse tühistamiseks. TeA viis kolmandale isikule erihaigla tegevusloa andmise menetluses 18.04.2018 läbi eelnimetatud tegevuskoha kontrolli mh ruumide, sisseseade ja aparatuuri vastavuse osas ega tuvastanud mistahes puudusi. TeA on 15.10.2018 otsusega tunnistanud oma 23.08.2018 otsuse tagasiulatuvalt kehtetuks, märkides, et kolmanda isiku tegevusluba nr L04251 kehtib alates 02.05.2018 6) Kolmanda isiku kvalifitseerimine Harju maakonnas statsionaarse ravi erialadel (s.o endoproteesimine ja statsionaarne ortopeedia) ei saa rikkuda kaebaja õigusi, arvestades hankemenetluse edasist käiku. Kuna pakkumused said hindamisel võrdse arvu punkte ning pakutud ravijuhtude kogumaht ületas väljakuulutatud hankemahtu vastaval erialal, korraldas vastustaja 09.08.2018 liisuheitmise. Selle kohta koostatud protokollidest nähtuvalt võitis endoproteesimine ja statsionaarne ortopeedia erialal liisuheitmise kaebaja. Eeltoodu tähendab, et kõnealustel erialadel tunnistatakse kaebaja pakkumus edukaks ning sõlmitakse temaga hankeleping tema poolt pakutud ravimahu ulatuses sõltumata kolmanda isiku kvalifitseerimisest. 7) Kolmanda isikuga sõlmitud lepingu ülesütlemisavaldus esitati 19.09.2018. Seega ei saa see asjaolu mõjutada vastustaja 09.08.2018 otsuse õiguspärasust. Ainuüksi lepingu ülesütlemisavalduse esitamisest ei saa seejuures järeldada, et kolmas isik on Tallinnas Mustamäe tee 55a

4(7)

3-18-1828 asuvate ruumide kasutusõiguse kaotanud. Vaidlust Mustamäe tee 55a ruumide kasutusõiguse üle ei saa lahendada vastustaja hankemenetluses ega halduskohus käesoleva asja lahendamisel.

Eesti Haigekassa palub 02.10.2018 vastuses jätta kaebus rahuldamata.

1) Pakkuja kvalifitseerimise kohta otsuse tegemisel kontrollib vastustaja (hankija) hanketeates ja erimenetluse korras esitatud nõuete täitmist, sh tegevusloa olemasolu pakkumuse esitamise päeval pakutava teenuse osutamiseks väljakuulutatud erialal väljakuulutatud teenuse osutamise kohas. Vastustaja ei kontrolli tegevusloa saamise aluseks olevate tingimuste täitmist. Seda on teinud TeA tegevusloa andmisel. Tegevusloa andmisel kontrollib TeA teenuse osutamise vastavust õigusaktidele, st tegevusluba antakse, kui eriarstiabi osutamiseks vajalik töötajate koosseis, ruumid, sisseseade ja aparatuur vastavad tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) alusel kehtestatud nõuetele. Vastustajal ei ole pädevust otsustada, kas TeA väljastatud tegevusluba on antud õiguspäraselt või ei. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine või tühistamine on TeA pädevuses. 2) Kõnealust kvalifitseerimise tingimust ega ka muid riigihanke alusdokumentides toodud tingimusi ei ole RHS-s sätestatud vaidlustamistähtaja jooksul vaidlustatud, mistõttu selline vaidlustus on aegunud. Täiendavaid tingimusi ei saa riigihanke alusdokumentides enam sätestada. 3) Kolmandal isikul oli 09.08.2018 otsuse tegemise ajal ja pakkumuse esitamise päeval kehtiv tegevusluba väljakuulutatud tegevuskohas pakutud teenuse osutamiseks. Hankija otsus on seega õiguspärane. 4) TeA 23.08.2018 otsus ei tähenda, et vastustaja 09.08.2018 otsus oleks õigusvastane ja vastuolus hanke alusdokumentidega, sest vastustaja otsuse tegemise ajal oli kolmanda isiku tegevusluba nr L04251 kehtiv. Nimetatud tegevusluba kehtib ka praegusel hetkel, sest halduskohus on haldusasjas nr 3-18-1673 TeA otsuse kehtivuse peatanud. 5) Vastustaja 09.08.2018 otsus on õiguspärane ja piisavalt põhjendatud. Otsus on vaidlustatud osas positiivse sisuga ja tulenevalt väljakujunenud vaidlustuspraktikast ei ole hankijal kuigi kõrget põhjendamiskohustust. Otsus on ka kaebaja ja teiste kvalifitseeritud teenuse osutajate osas positiivse sisuga ja kõiki on põhjendamise kohustuse osas koheldud võrdselt. 6) Harju maakonnas ortopeedia päevaravi ja statsionaarse ravi pakkujate vahel toimus liisuheitmine. Liisuheitmisel statsionaarse ortopeedia erialal sai liisu nr 1 kaebaja ja ortopeedia päevaravis sai liisu nr 1 kolmas isik.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et Aktsiaseltsi Ortopeedia Arstid kaebus ei kuulu rahuldamisele.

5(7)

3-18-1828

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/21050486-baf1-33a0-b6398e130d8adc03/Tervishoiuteenuste%20korraldamise%20seadus (algteksti jätk, lk 14)

6(7)

3-18-1828

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.