Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse teatavakstegemine Haldusasja number
Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 12. oktoober 2018, Tallinn 3-18-1469
Haldusasi
OÜ E&A Transport kaebus Lääneranna vallavolikogu
19.aprilli 2018 otsuse nr 53 õigusvastasuse tuvastamise ning geoloogilise uuringu loa taotluse kohta arvamuse andmise uuesti otsustamiseks kohustamise nõuetes.
Menetlusosalised
Kaebaja: OÜ E&A Transport Esindaja: v.adv Alar Urm Vastustaja: Lääneranna vald Esindaja: v.adv Armand Reinmaa
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ E&A Transport kaebus ning tuvastada Lääneranna Vallavolikogu
19.aprilli 2018 otsuse nr 53 õigusvastasus ja kohustada Lääneranna Vallavolikogu uuesti otsustama Mihkli II uuringuruumis geoloogilise uuringu loa kooskõlastamise üle.
2.Mõista Lääneranna vallalt OÜ E&A Transport kasuks välja menetluskulu 340 (kolmsada nelikümmend) eurot. Edasikaebamise kord: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 12. novembril 2018 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.OÜ E&A Transport taotles Keskkonnaametilt luba geoloogilise uuringu läbiviimiseks Mihkli II uuringuruumis. Keskkonnaamet küsis taotluse kohta arvamust (kooskõlastust) Lääneranna Vallavolikogult, kes otsustas 19. aprilli 2018 otsusega nr 53 kõnealuse geoloogilise uuringu loa andmisega mitte nõustuda. Otsust põhjendati sellega, et Mihkli II uuringuruum asub ligikaudu 70,5% ulatuses Koonga valla üldplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku tugialal, kus tuleb üldplaneeringu kohaselt uute karjääride rajamist vältida, samuti paikneb seal 0,25 ha väärtuslikku põllumajandusmaad, mille põllumajanduslikus kasutuses hoidmine on üldplaneeringuga ette nähtud; uuringuruumi läbivad kaks pärandkultuuri objekti ning uuringuruum asub üldplaneeringu ja Pärnu maakonna teemaplaneeringuga määratletud väärtuslikul maastikul. Otsuse kohaselt ei tuvastanud vallavolikogu asjaolusid, mis tõendaksid maavara kasutusele võtmise möödapääsmatust. Geoloogilist uurimistööd kui maavara kasutusele võtmist ette valmistavat tegevust on võimalik vältida ning sellise uuringu teostamine pole otstarbekas, kuna maavara tulevane kasutusele võtmine on välditav ja oluliselt raskendatud.
2.OÜ V&A Transport esitas vallavalitsuse eelnimetatud otsuse peale vaide, mille Lääneranna Vallavalitsus 21. juuli 2018 otsusega rahuldamata jättis. Jäädes 19. aprilli 2018 otsuses esitatud seisukohtade juurde, märgib vallavolikogu vaideotsuses, et üldplaneeringust tulenevate kitsenduste tõttu on maavara kaevandamine kõnealusel uuringualal sisuliselt välistatud ning sellest tulenevalt ei ole ka uuringu teostamine otstarbekas, samuti kaasneb uuringuga ka negatiivne keskkonnamõju.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
3.OÜ E&A Transport esitas 23. juulil 2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles formuleeritud nõudeid tuleb käsitada Lääneranna Vallavolikogu 19. aprilli 2018 otsuses nr 53 sisalduva keeldumise õigusvastasuse tuvastamise ning otsuse tegemiseks kohustamise nõuetena1.
4.Kaebaja hinnangul on vallavolikogu nõusoleku andmisest keeldumisel oluliselt kaalutlusõigust rikkunud ning lähtunud asjakohatutest kaalutlustest, olles lähtunud argumentidest, mis puudutavad maavara kaevandamist, mitte aga geoloogilise uuringu teostamist. Kaebaja ei pea õigeks otsuses esitatud kaalutlust, et Mihkli II uuringuruum asub rohelise võrgustiku tugialal, kuna samas on uuringuluba antud OÜ-le Kivikandur, mille tulemusena on praegu avalikul väljapanekul keskkonnamõju hindamise aruanne kaevandamisloa jaoks.
5.Kaebaja selgitab, et uuringu läbiviimine iseenesest ei saa kahjustada ühegi isiku õigusi ega takistada üldplaneeringu eesmärkide elluviimist, mistõttu peaksid loa andmisest keeldumiseks esinema erakordselt kaalukad argumendid, milliseid aga antud juhul vallavolikogu otsuses välja toodud ei ole. Kaebaja juhib tähelepanu sellele, et vallavolikogule arvamuse andmiseks esitatud Keskkonnaameti eelnõus on märgitud, et uuringu teostamisel keskkonnamõju puudub.
6.Kaebaja peab asjakohatuks vaideotsuses märgitut, et uuringuruum kujuneb hiljem reeglina kaevandusalaks ning juhib tähelepanu, et sõltumata uuringu tulemusest eeldab
Vt käesolevas haldusasjas 25. juuli 2018 kohtumääruse põhjendava osa punkt 2.
-2-
kaevandamine eraldi loa saamist, kusjuures kaevandamiseloa andmise aluseks olev teave olekski võimalik saada kõnealuse uuringu tulemusest. Kaebaja rõhutab, et uuringu läbiviimise kulud kannab kaebaja ise, mistõttu on asjakohatu väita, et uuringust keeldumine on mõistlik, sest see aitab kulusid kokku hoida.
7.Kaebaja heidab ette, et vaidlustatud otsusest ei nähtu, kuidas uuringu läbiviimine võiks kahjustada rohelise võrgustiku tugiala või uuringualale jäävaid pärandkulutuuri objekte. Kaebaja selgitab, et geoloogiline uuring koosneb ettevalmistus-, väli-, labori- ja kameraaltöödest, millest vaid välitööd võivad üldse mingit otsest mõju uuringualale omada. Samas ei kasutata välitöödel keskkonda reostavaid materjale ega keskkonnaohtlikke aineid, ei reostata ega võeta põhjavett ega tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Ka ei häirita geoloogiliste välitöödega oluliselt kohalikke elanikke, geoloogilise uuringu mõju kestvus on lühiajaline ning see ei halvenda oluliselt ümbruskonna keskkonnatingimusi ega elukvaliteeti.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
8.Lääneranna vald vaidleb OÜ E&A Transport kaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja selgitab kõigepealt, et OÜ-le Kivikandur loa andmine ei toimunud sarnastel asjaoludel, kuna viimati nimetatud loa puhul ei olnud tegu rohevõrgustiku tugialale jääva alaga. Vastustaja rõhutab, et kehtiva üldplaneeringu kohaselt tuleb rohelise võrgustiku alal vältida uute kaevanduste avamist ja seniste laiendamist sinna.
9.Vastustaja leiab, et on kaalutlusõigust nõuetekohaselt teostanud. Viidates Riigikohtu otsusele kohtuasjas 3-3-1-37-15 leiab vastustaja, et kohalik omavalitsus lähtub uuringuloaga nõustumise kohta kaalutlusotsuse tegemisel omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes muuhulgas keskkonnahoiualaseid ja sotsiaalseid argumente ning võib otsustamisel arvestada seda, et kaevandamise võimalikkus tulevikus on ebatõenäoline. Vastustaja leiab, et kui kaevandamine on tulevikus kohaliku omavalitsuse arvamuse kohaselt perspektiivitu, siis saab ja võib osundatud kaalutlusi kasutada ka uuringuloa menetluses.
10.Vastustaja toob ka välja, et Keskkonnaamet on ühe kaalutlusasjaoluna nimetanud maavara varustuskindluse ning leidnud, et kõnealuses piirkonnas kaevandamisloa andmine peale geoloogilise uuringu tegemist on lähiaastatel tõenäoliselt vastuolus riigi huvidega, millest tulenevalt ei ole hilisema maavarade kaevandamise eesmärgil esitatud geoloogilise uuringu loa andmiseks nõusoleku andmine praegusel juhul põhjendatud.
11.Vastustaja selgitab, et järeldus, mille kohaselt algne uuringuruum kujuneb suure tõenäosusega hiljem kaevandusalaks, baseerub nii kaebaja enda poolt geoloogilise uuringu loa taotluses mainitud uuringu loa taotlemise peamise eesmärgi kirjeldusel, kui ka vastustaja senisel praktikal ning valdkonna kohta avaldatud asjaomastel seisukohtadel. Samuti viitab vastustaja Riigikontrolli 2009. aasta auditile, kus tuuakse olulisemate järeldustena välja, et uute karjääride rajamine otsustatakse sisuliselt maavara geoloogilise uuringu loa väljaandmisega enne kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamist.
12.Vastustaja toob välja, et kaebaja on märkinud geoloogilise uuringu loa taotluses, et uuring hõlmab endas puuraukude kaevamist, milline tegevus kahjustab paratamatult ümbritsevat keskkonda ning olukorras, kus uuringu loa taotluse eesmärgina esitatud hilisem kaevandustegevus on sisuliselt välistatud, ei ole selliste mõjutuste lubamine muid asjaolusid arvestades põhjendatud.
-3-
13.Vastustaja leiab samuti, et taotletud uuringu loa andmine ei ole kooskõlas ka kohalike elanike huvidega, sest eelkõige Mihkli II uuringuruumi lähedusse jäävatelt elanikelt on saadud hulgaliselt pöördumisi, milles kogukond väljendab vastumeelsust hilisema kaevandamise eesmärgil taotletava uuringu loa andmisele. Vastustaja soovib eraldi lisada, et uuringu loa taotleja ei ole ka pidanud ise vajalikuks kohalike elanikega suhelda ning planeeritava tegevuse osas teavitustööd teha, mis on analoogsetes olukordades vastustaja praktikas reeglina tavapärane. Olukord on vastustaja sõnul kulmineerunud selliseks, et käesoleval ajahetkel on kohalik kogukond hilisema kaevandamise eesmärgil taotletava uuringu loa andmisele vastu.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
14.Hinnanud vaidlustatud otsuses ning vaideotsuses esitatud kaalutlusi ja kohtumenetluses poolte esitatud argumente, leian, et OÜ E&A Transport kaebus tuleb rahuldada. Möönan, et vastustaja argumentide valguses oleks vaidlusalusel alal kaevandamiseks, vähemalt lähemas tulevikus, kaevandamisloa väljastamine vähetõenäoline, ent see on ilmselgelt ebapiisav kaalutlus asjassepuutuva geoloogilise uuringu takistamiseks. Muid tõsiseltvõetavaid kaalutlusi, mis kaebaja soovitud geoloogilise uuringu läbi viimise vastu räägiksid, ei ole vaidlusaluses otsuses välja toodud. Vallavalitsuse argumendid, mis puudutavad uuringu läbi viimise mõjusid keskkonnale ja kohalikule elanikkonnale, on umbmäärased ning vaidlustatud korralduses ja vaideotsuses esitatud kujul ei saa neid tõsiseltvõetavateks pidada.
15.Kohalik omavalitsus annab geoloogilise uuringu loa andmise küsimuses oma arvamuse kaalutlusõiguse alusel. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on kohtulik kontroll kaalutlusotsuse üle piiratud, eeskätt ei saa kohus hinnata otsuse otstarbekust. Küll aga saab kohus haldusorgani kaalutlusõiguse alusel tehtud otsuse tühistada, kui kaalutlused, millest haldusorgan otsuse tegemisel lähtus, on ilmselgelt asjakohatud, samuti juhul kui faktilised asjaolud, millest haldusorgan on kaalumisel lähtunud, ei ole piisava tõsikindlusega tuvastatud.
16.Nii vallavalitsuse 19. aprilli 2018 otsusest kui 21. juuli 2018 vaideotsusest, samuti vastustaja poolt kohtule esitatud seletusest nähtub üheselt, et põhiliselt keeldus vallavalitsus uuringuloa kooskõlastamisest seetõttu, et kaevandamine, mille otstarbekuse hindamiseks kaebaja uuringut teostada soovib, on kehtivas valla üldplaneeringus sätestatud piiranguid arvestades äärmiselt ebatõenäoline. Seejuures ei ole poolte vahel tegelikult vaidlust selles, et ca 70% uuringuruumi maa-alast jääb üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku tugialale, mille kohta on üldplaneeringus sätestatud, et seal tuleb „vältida uute karjääride rajamist (sh. olemasolevate laiendamist [sinna])“. Samuti pole vaidlust selles, et vaidlusalusesse uuringuruumi jääb 0,25 ha suurune tükk väärtuslikku põllumajandusmaad, mille osas on üldplaneeringus ette nähtud selle jätkuv hoidmine põllumajanduslikus kasutamises. Ka selles, et uuringuruumi läbivad kaks pärandkulutuuri objekti, pole vaidlust. Kokkuvõttes nähtub üldplaneeringust üheselt, et praeguses olukorras kehtiv üldplaneering Mihkli II uuringuruumis maavarade kaevandamist ei soodusta, pigem on sellise üldplaneeringu kehtivuse korral kaevandamisloa andmise väga ebatõenäoline.
17.Käesolevas kohtumenetluses on mõlemad pooled tuginenud muuhulgas haldusasjas nr 3-3-1-37-15 tehtud Riigikohtu otsuses esitatud põhjendustele. Kõnealuses kohtuotsuses käsitles Riigikohus kõigepealt uuringuloaga nõustumise tähendust võimalikus hilisemas kaevandamisloa menetluses. Riigikohus sedastas, et „[maapõueseaduse] regulatsioonist ei ole võimalik järeldada, et nõustumine uuringuloa andmisega piiraks mingilgi moel kohaliku omavalitsuse võimalust kaevandamisloa kooskõlastamisest keelduda“ (kohtuotsuse punkti 12 -4-
teine lõik) ning „ka juhul, kui kohalik omavalitsus on uuringuloaga reservatsioonideta nõustunud, on tal õigus kaevandamisloa kooskõlastamisest keelduda“ (kohtuotsuse punkt 14). See tähendab, et kohaliku omavalitsuse poolt uuringuloa andmise kohta antud nõusolek ei ole mitte mingil moel siduv tulevases võimalikus kaevandamisloa menetluses. Uuringuloa andmisest ei teki huvitatud isikul mistahes õigust nõuda hiljem kaevandamisloa andmist või kohaliku omavalitsuse nõustumist kaevandamisloa andmisega ning uuringuloaga nõustumine ei piira kuidagi tulevikus kaevandamisloa andmisega mittenõustumisel aluseks võetavaid kaalutlusi. Sellest tulenevalt ei saa uuringuloaga mittenõustumist põhjendada üksnes või peamiselt argumendiga, et maavara hilisemat võimalikku kaevandamist peetakse lubamatuks või ebaotstarbekaks. Eelviidatud kohtulahendis märkis Riigikohus samuti, et „[k]ui asjaoludest tulenevalt on ebatõenäoline, et uuringute eesmärgiks seatud kaevandamine tulevikus võimalikuks osutub, on see üks kaalutlus, mida uuringuloa kooskõlastamisel arvestada“. Sellest seisukohast koosmõjus eelöelduga ei saa järeldada, et kaevandamise tulevane ebatõenäosus saaks olla eraldivõetuna põhiline või kõige kaalukam argument uuringu keelamiseks.
18.Põhimõtteliselt väär on vaideotsuses esitatud põhjendus, mille kohaselt „[näitab praktika], et uuringuruum kujuneb hiljem reeglina kaevandusalaks“. Maapõueseaduse § 55 lg 1 p 11 kohaselt eeldab ka kaevandamisloa andmine, sõltumata varasemast uuringuloast, kohaliku omavalitsuse nõusolekut. See, kui kohalik omavalitsus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega, on kaevandamisloa andmisest keeldumise vääramatu alus. Seega ei saa uuringuruum kuidagi ilma kohaliku omavalitsuse nõusolekuta kaevandamisalaks „kujuneda“. See, et praktikas järgneb üldjuhul uuringule ka kaevandamisloa taotlemine ja selle andmine, on loogiline, kuna eelduslikult taotlevad huvitatud isikud nende jaoks kuluka uuringu läbi viimiseks uuringuloa saamist siis, kui nad olemasolevat teavet silmas pidades arvavad ja usuvad, et kaevandamine on võimalik. Asjaolu, et huvitatud isikule on antud uuringuluba, ei saa iseenesest kuidagi mõjutada kaalutlusõiguse teostamist selles küsimuses, kas ka kaevandamisluba anda või mitte.
19.Kõnealuse geoloogilise uuringu eesmärk on eeskätt välja selgitada Mihkli II uuringuruumis maavara kaevandamise tehnilise teostatavuse ja majandusliku otstarbekusega seotud asjaolud. Uuringu tulemus ei saa kuidagi muuta õiguslikke asjaolusid, muuhulgas näiteks kehtivate planeeringutega kehtestatud piiranguid. Uuring ei ole ega saagi olla põhimõtteliselt suunatud mingisuguse faktilise või veel vähem õigusliku olukorra muutmisele, vaid üksnes juba olemasolevate faktiliste asjaolude (maavara täpne paiknemine, selle kogus jms) tuvastamisele. See, milliseid järeldusi nende asjaolude pinnalt edaspidi tehakse, ei ole enam hõlmatud kõnealuse uuringuga ega puuduta küsimust, kas uuringuks vajalik uuringuluba anda või mitte. Möönan, et põhimõtteliselt on võimalik, et uuringu tulemusena tuvastatakse mingisugused seni teadmata asjaolud, mis võivad kallutada edaspidi pädevaid otsustajaid (sh. kohalikku omavalitsust) võtma seisukohta, et kaevandamine on otstarbekas ning et selleks on vajalik ja otstarbekas näiteks muuta kehtestatud planeeringuid, ent see võimalus ei kujuta endast ohtu, mille realiseerumise vältimiseks oleks kohane uuring keelata.
20.Eelnevast tulenevalt tuleb Riigikohtu eelviidatud otsuse punkti 14 esimest lauset mõista selliselt, et tulevase kaevandamisloa andmise ebatõenäolisus saab olla lisaargument, mis lisab kaalu konkreetselt uuringu läbi viimisega seotud negatiivsetele mõjudele. Teisisõnu: kui konkreetse kavandatava uuringu läbi viimise vahetud negatiivsed mõjud keskkonnale, kohalikele elanikele ja nende huvidele ei ole väga kaalukad, võib keelduvale otsusele kaalu lisada see, et tulevase kaevandusloa andmine on ebatõenäoline ehk sisuliselt väita, et ka neid -5-
uuringu enda mitte väga kaalukaid negatiivseid mõjusid ei pea taluma. Antud juhul ei ole vallavolikogu aga otsustamisel kaalutlusõigust aga nõnda teostanud, vaid, vastupidi, sisuliselt piirdunudki oma kaalutlustes tulevase kaevandamisloa andmise ebatõenäolisusega.
21.Käesoleval juhul ei ole vaidlusaluses otsuses tegelikult toodud välja ühtki asjaolu, mis räägiks konkreetselt geoloogilise uuringu teostamise vastu. Otsuses ei ole ära toodud ühtki konkreetset uuringu negatiivset mõju. Olgu see siis keskkonnale või kohaliku elanikkonna elukvaliteedile. Vaideotsuses on seda viga mõnevõrra püütud parandada ent ka seal esitatud põhjendused ei ole veenvad. Nimelt on vaideotsuses märgitud, et „on ilmne, et uuringu ja hilisema kaevandamisega kaasneb negatiivne keskkonnamõju, muu hulgas näiteks põhjusel, et uuringud sisaldavad erievaid välitöid ja -toiminguid, mis ümbritsevat keskkonda mõjutavad, samuti vähendatakse looduslike elupaikade pindala“. Vaideotsusest ei nähtu, milles need väidetavad negatiivsed mõjud seisnevad ja millised reaalsed kahjulikud tagajärjed võiksid saabuda. Geoloogilise uuringu loa taotluse kohaselt on ilmne, et kõige suurema tajutava mõjuga tegevuseks 46 ha suurusel uuringuruumi alal on pinnasesse 18 augu puurimine. Maa sisse augu tegemine põhimõtteliselt mõistagi muudab ja mõjutab keskkonda, kuid selle mõjutuse negatiivset iseloomu pole vaidlustatud otsuses mitte kuidagi põhjendatud. Siinkohal viitan veelkord juba käsitletud kohtuotsusele, kus Riigikohus sedastas, et „[k]uigi vastustajalt ei saa kooskõlastuse andmisel eeldada põhjalike keskkonnauuringute tegemist, tuleks tal vähemasti selgitada, millel tema väited põhinevad, ja vajaduse korral taotlejalt täpsemaid andmeid küsida“ (kohtuotsuse punkt 18). See tähendab seda, et leides, et mingisugusel uuringul on vahetud või kaudsed negatiivsed mõjud, peab kohalik omavalitsus kooskõlastuse andmisest keeldumisel vähemalt selgelt defineerima, milles need mõjud seisnevad ja milles väljendub nende kahjulikkus. Vajaduse korral saab loast huvitatud isik ise esitada tõendid ja need kahtlused ümber lükata. Kohaliku omavalistuse paljasõnaline seisukohavõtt, et esinevad mingisugused abstraktsed negatiivsed mõjud, on ilmselgelt ebapiisav.
22.Käesoleval juhul ei selgu ei vaidlustatud otsusest ega vaideotsusest, miks leiab kohalik omavalitsus, et taotletava geoloogilise uuringu läbi viimine on vastuolus üldplaneeringuga rohevõrgustiku ala suhtes sätestatud kasutustingimustega. Üldplaneering sellise uuringu läbiviimist kindlasti ei välista ega keela. Vaideotsuses esitatud väidet, et uuring vähendab looduslike elupaikade pindala, ei ole kuidagi põhjendatud. Vaideotsuse pinnalt ei tundu usutav, et uuringuloa taotluses nimetatud aukude puurimine ja sellega seotud tegevused (seadmete vedamine, töötajate liikumine jms) kuidagi märkimisväärselt mingisuguseid elupaiku kahjustaks. Kui vallavolikogu arvab, et see nõnda on, peaks otsusest nähtuma miks ja milliste andmete pinnalt ta seda arvab. Antu juhul on juttu 46 ha maa-alal 18 puuraugust, mille puhul ei saa ilma täiendavate selgituste ja põhjendusteta mingisugust tähelepanuväärset mõju elupaikadele eeldada.
23.Vallavolikogu on viidanud ka väärtusliku põllumajandusmaa ja pärandkultuuri objektide paiknemisele uuringuruumis, samas pole välja toonud ühtki asjaolu, mis lubaks arvata, et taotletava uuringu teostamine takistab väärtusliku põllumajandusmaa kasutamist põllumajanduslikul otstarbel või et see vähendab kõnealuse põllumajandusmaa väärtust või et uuringu teostamine kahjustab otsuses viidatud pärandkulutuuri objekte. Samamoodi on see väärtusliku maastikuga, millele otsuses viidatakse. Kui kaevandamise korral saab eeldada, et selline tegevus muudab olulisel määral olemasolevat maastikku, siis kõnealuse geoloogilise uuringu puhul seda eeldada ei saa. Pigem on usutav, et uuringuga seonduvad mõjutused on lühiajalised. Käesolevas kohtuotsuses ei saa võtta seisukohta, millised need mõjutused täpselt olla võiksid, küll aga saab võtta seisukoha, et vaidlustatud otsustest ei nähtu, millised -6-
väidetavad negatiivsed mõjud on vallavolikogu oma otsuse tegemisel aluseks võtnud, kui kahjulikuks on neid mõjusid hinnatud ja miks.
24.Kohtule esitatud kirjalikus seletuses on vastustaja välja toonud veel ühe kaalutluse, mida vallavolikogu 19. aprilli 2018 otsuses ega vaideotsuses nimetatud ei ole – selleks on kohalike elanike põhimõtteline vastuseis võimalikule tulevasele kaevandustegevusele. Selle kaalutluse võiks siinkohal hindamata jätta, sest kuna vallavolikogu otsuses sellele viidatud pole, pole ka võimalik hinnata, kas otsustuspädev organ sellest kaalutlusest ka tegelikult lähtus. Kuigi kohtupraktikas peetakse võimalikuks haldusotsustes esinevate põhjendamis-puuduste teatud korrigeerimist hilisemas kohtumenetluses, on see võimalus väga piiratud kaalutlusõiguse alusel tehtud otsuste puhul. Sellegipoolest märgin, et see kaalutlus on ilmselgelt asjakohatu geoloogilise uuringu loa andmise kooskõlastamata jätmise otsustamisel. Nimelt kohalike elanike põhimõtteline vastuseis kaevandamisele tugineb tegelikult sellele samale hirmule, mida kajastatakse ka vaideotsuses, et ja mille kohaselt „uuringuruum kujuneb hiljem reeglina kaevandusalaks“. See hirm on põhjendamatu juba eeltoodud põhjustel, mis puudutavad seda, et uuringuloa andmine mõjutab hilisemaid võimalusi pareerida kaevandamisloa andmist. Ka vastustaja seisukohast ja sellele lisatud materjalidest ei nähtu, et kohalikel elanikel oleks mingisuguseid ratsionaalseid vastuväiteid uuringule kui sellisele.
25.Kohalike elanike huvi uuringut vältida saaks olla põhjendatav mingisuguste kahjustava iseloomuga mõjudega, mis sellel uuringul saaks kohalikele elanikele olla. Ühtki sellist konkreetset asjaolu vaidlusaluses vallavolikogu otsuses ega vaideotsuses välja toodud ei ole. Näiteks eelviidatud Riigikohtu lahendus käsitletud juhtumi puhul oli välja toodud uuringuga kaasnev müratase. Selline müratase või mingisugune eeldatav keskkonnaoht või mingid muud mõjutused, mis kohalike inimeste olmetingimusi kahjustada võivad, võivad olla argumendiks, mis õigustab kooskõlastuse andmata jätmist. Küll aga ei saa argumendiks olla pelgalt see, et kohalikud lihtsalt ei taha. Antud juhul on kõne all geoloogilise uuringu teostamine, mitte maavara kaevandamine. Kaevandamise puhul näiteks oleks täiesti tõsiseltvõetav argument, mis ei vaja mingisugust erilist täiendavat selgitamist, et kohalik elanikkond on huvitatud senise väljakujunenud looduskeskkonna (sh vaadete jms) säilitamisest, mida kaevandamise avamine tõenäoliselt mõjutaks. Samas on ilmne, et geoloogilisel uuringul, mis seisneb kohapeal eeskätt 46 ha suurusel maa-alal 18 augu puurimises, ei saa eelduslikult sellist mõju olla. See ei tähenda, et geoloogilisel uuringul üldse ei võiks kahjustavaid mõjusid olla. Vastupidi, võivad olla küll, ent vastavas haldusotsuses tulebki ära näidata, milles need võivad väljenduda. Lihtsalt üldine väide, et välitöödega kaasneb negatiivne keskkonnamõju ja elupaikade vähenemine, ei ole piisav.
26.Vastustaja väide, et kaebaja ei ole kohalikele elanikele oma tegevuse eesmärke selgitanud, võib olla sisulises mõttes õige, ent samas ei nähtu, millise seadusest tuleneva või kohaliku omavalitsuse poolt seaduse alusel pandud teavitamiskohustuse oleks kaebaja konkreetselt täitmata jätnud. Kui vallavolikogu soovinuks, et kaebaja oma tegevuse eesmärke vahetult selgitaks, oleks tal olnud võimalik arutada kõnealuse uuringuloa kohta nõusoleku andmise küsimust volikogu avalikul istungil, kutsuda sinna ka kaebaja esindaja ning nõuda asjassepuutuvaid selgitusi. Ühelgi juhul ei saa vald kaebajale ette heita seda, et viimane ei ole suutnud kohalikku elanikkonda veenda selles, et uuringuloa saamine ja uuringu läbi viimine ei tähenda kaevanduse rajamist. Kohalik omavalitsus peab küll sedalaadi kooskõlastuste andmisel või nende andmisest keeldumisel kohaliku elanikkonna huvidega arvestama, ent ei saa lähtuda irratsionaalsetest hirmudest, mis tuginevad valel arusaamal õiguslikust või faktilisest olukorrast. Vajaduse korral on elanikkonnale asjassepuutuvate selgituste andmine -7-
kohaliku omavalitsuse ülesanne. Vastasel juhul saaks selliste kooskõlastuste andmisest keelduda n-ö vaba suva alusel, mis ei ole kindlasti kooskõlas maapõueseaduse mõtte ega haldustegevuse üldiste põhimõtetega. Kokkuvõttes, kohalik omavalistus võib nõusoleku andmisest keelduda, kui selleks on loogilised põhjendused, mis tuginevad õigetele faktilistele ja õiguslikele asjaoludele. Antud juhul selliseid põhjendusi vaidlustatud otsusest ei nähtu.
27.Asjassepuutuv ei ole vastustaja viide maapõueseaduse § 35 lõikes 3 sätestatud võimalusele taotleda uuringuloa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Selle sätte eesmärk ei ole anda kohalikule omavalitsusele võimalust kooskõlastuse andmisest ilma mõistlikke põhjendusi esitamata keelduda, vaid selle sätte kaudu on riigil võimalik realiseerida oma huve, kui need peaks kohaliku omavalitsuse omadega vastuolus olema.
28.Mis puudutab poolte väiteid, mis seonduvad OÜ-le Kivikandur sarnase loa andmisega, siis nende põhjalikumaks analüüsimiseks pole põhjust – tegemist on ilmselgelt erinevate olukordadega ning see, et OÜ-le Kivikandur nõusolek ja luba anti, ei mõjuta kuidagi seda, kas kaebaja peaks nõusoleku ja loa saama või mitte.
29.HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamisega on otsus tehtud vastustaja kahjuks. Kaebaja on esitanud taotluse mõista vastustajalt välja 15 euro suurune riigilõiv ja 325 euro suurune õigusabikulu. Riigilõiv on tasutud koos kaebusega, õigusabikulu kohta on kaebaja esitanud advokaadibüroo arve, mille kohaselt vastab kulu 2,5 advokaadi töötunnile kaebuse koostamisel. Õigusabikulu on tõendatud ja põhjendatud. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista kokku 340 eurot. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik
-8-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.