Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kaupo Kruusvee
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.09.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-17-2068
Haldusasi
K.T. kaebus Saue Vallavolikogu 31.08.2017 otsuse nr 58 tühisuse kindlakstegemiseks või alternatiivselt tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – K.T., volitatud esindaja vandeadvokaat Raini Nõu Vastustaja – Saue vald, esindaja vallasekretär Kristiina Rebane
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.10.2018 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-17-2068
Saue vald esitas 20.09.2017 notarile ostueesõiguse teostamise avalduse (tl 19-20).
Saue vald esitas 29.07.2018 vastuse kaebusele, paludes jätta kaebus rahuldamata (tl 65).
K.T. esitas 10.08.2018 kaebuse täienduse (tl 67-68).
2(6)
3-17-2068 4) Eesti Vabariigi (MKA) otsustus ostueesõigusest loobumise kohta tehti 2017. a septembris põhjendusega, et lepingu esemel oleva mälestise säilimine ei ole omandi ülekandmisega ohustatud. Ebaselgeks jääb, kas valla seisukoht on vastupidine. Saue vald on ühtlasi käitunud kummaliselt, üritades ostueesõigust kasutada enne, kui riik on loobumisotsustuse teinud. 5) Kõnealusel kinnisasjal on olnud enne kaebajat kokku 4 erinevat omanikku, samas varasemalt ei ole Saue vald ostueesõigust kasutanud (nagu ka riik). Põhjendatud ei ole, miks kohtleb vald kaebajat samadel asjaoludel ebavõrdselt. 6) Õiguslikult tähtsusetu on vastustajapoolne tagantjärgi (kohtumenetluses) antud selgitus olnule, mis pealegi läheb vastuollu vastustaja poolt varem (13.11.2017 vastuses määruskaebusele) tunnistatuga, et haldusõiguslikku kaalutlust pole olnud. 7) Valla märgitud „sisuline ja üldine avalikust huvist kantud põhjus“ jääb arusaamatuks. Vastustaja pole avanud, millist rekreatsioonilist tegevust on ta seonduvalt Xxxxxx kinnistuga silmas pidanud ning kuivõrd see sellisel muinsuskaitselisel alal üldse õiguslikult teostatav on. Ka ei ole vastustaja esitanud tõendeid selle kohta, et vallal tõepoolest taoline plaan olemas on, milline on sellise idee tegelik sisu ning kas selle kavatsuse elluviimine ka võimalik on. Pole tuvastatav, et kohtumenetluses vastustaja poolt väljatoodut peeti tõepoolest 31.08.2017 haldusakti andmisel silmas. 8) Samasse asukohta (xxxxxxx) on juba rajatud vaba aja veetmiseks lõkkeplats, istumisplats, laste mänguväljak, võrkpalliväljak, korvpalliväljak, lauatennise väljak ja ka varjualune. Kasutusintensiivus on sellel kõigel olnud samas väga madal. Seega ei ole kõnealune arendamise soov või vajadus tõsiseltvõetav.
3(6)
3-17-2068 veetmise ala arendamiseks, siis sellest soovist ja kohustusest ajendatuna otsustas Saue vald vaidlusaluse kinnistu puhul ostueesõigust kasutada. 4) Kohaliku omavalitsuse volikogu otsus ostueesõiguse teostamise kohta on toiming. Tegemist ei ole haldusaktiga, kuna sellel puudub regulatiivne toime. Asjaolu, et ostueesõiguse teostamise aluseks on kirjalik dokument, ei muuda seda haldusaktiks, kuna täitmata on HMS § 51 lg-s 1 sätestatud haldusakti defineerivad imperatiivsed nõuded. Ostueesõiguse teostamisega ei tekitanud, muutnud ega lõpetanud vastustaja kaebaja õiguseid või kohustusi, kuna vastavalt MuKS § 27 lg-le 2 tekkinuks kaebajal õigus vaidlusaluse kinnistu omandamiseks pärast seda, kui riik või kohalik omavalitsus on loobunud ostueesõiguse teostamisest. Kaebaja õiguste tekkimist, muutmist või lõpetamist reguleerib antud juhul MuKS § 27 lg 2, mitte Saue Vallavolikogu 31.08.2017 otsus nr 58. Toiming võib küll kaasa tuua isiku õiguste piiramise, kuid toiming ei tekita, muuda ega lõpeta õiguseid. HMS § 107 lg 1 kohaselt võib toiming piirata isikute õiguseid juhul, kui selleks on seaduslik alus. Antud juhul saab vastustaja poolt ostueesõiguse teostamist pidada kaebaja õigust (vaidlusalust kinnistut omandada) piiravaks. Seaduslik alus piirangu rakendamiseks on MuKS § 27 lg 2. 5) Ostueesõiguse kasutamise põhjenduse kirjalik mitteesitamine ei tähenda, et põhjus või põhjendus on sisuliselt puudu. Vastavalt HMS § 108 lg-le 1 on isikul õigus nõuda toimingu põhjendamist, kui sellega piiratakse isiku õiguseid. Riigikohtu läbiva praktika kohaselt võib kohus haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel. 6) Toimingu tühisuse tuvastamine ja toimingu tühistamine ei ole lubatavad nõuded. Antud juhul saab rääkida toiminguga isiku õiguste piiramisest, kuid kuna piirangu rakendamiseks on olemas õiguslik alus (MuKS § 27 lg 2) ning vastustaja teostas toimingu kaalutletult ja avalikust huvist lähtuvalt, siis ei ole vastustaja toimingu teostamisega rikkunud kaebaja õiguseid.
4(6)
3-17-2068 avalikes huvides vajalik. Kohaliku omavalitsuse igakordne ostueesõigus on märksa kaugemaleulatuv omandiõiguse piirang kui tsiviilõigussuhetes võimalik ostueesõigus. Seetõttu ei saa vallal olla selles küsimuses tsiviilõigussuhetele omast vabadust, vaid vastava volikogu otsuse suhtes tuleb täiendavalt kohaldada haldusakti kohta sätestatut (Haldusmenetluse käsiraamat, A. Aedmaa jt, 2004, lk 252). Lisaks eelnevale on kohtupraktikas leitud, et haldusorgani otsustust saab pidada haldusaktiks sõltumata sellest, kas ta on vormistatud haldusaktidele sätestatud nõudeid järgides (vt Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-08, p 22). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Saue Vallavolikogu 31.08.2017 otsuse nr 58 näol on tegemist haldusaktiga HMS § 51 tähenduses.
5(6)
3-17-2068 kõnealuses piirkonnas vajadus, ning kohaliku omavalitsuse kohustuseks on ühiskondliku ala arendamine. Kohtupraktikas on järjekindlalt asutud seisukohale, et kaalutlusotsuste puhul peab haldusakti motivatsioon olema eriti põhjalik. Kaalutluste väljatoomine haldusakti põhjendustes on oluline nii haldusakti kohtuliku kontrolli tagamiseks kui ka haldusakti legitimeerimiseks adressaatide ja puudutatud isikute silmis. Põhjenduste esitamine kohtumenetluses ei muuda akti tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks, sest pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti. Erandjuhtudel on peetud võimalikuks põhjendamispuudustega haldusakti tühistamata jätmist, kui on ilmselge, et haldusorgan peaks vaidlustatud haldusakti uuesti välja andma. Samuti võib erandina esineda olukordi, kus haldusorganil on võimalik tõendada, et haldusaktist välja jäänud, kuid kohtumenetluses esitatud põhjendusest juhinduti tegelikult juba haldusakti andmise ajal (vt Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-29-12 p-d 19-20). Saue vald ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kohtumenetluses esitatud kaalutlustest lähtuti juba 31.08.2017 otsuse tegemisel. Nimetatust veelgi olulisemaks tuleb aga pidada asjaolu, et kohtule esitatud põhjendustest, millest otsuse tegemisel väidetavalt juhinduti, ei nähtu kõigi oluliste asjaolude kaalumist. Nimelt ei ole vastustaja esitanud kaalutlust, kas ja kuidas on kultuurimälestiste säilimise eesmärgiga (MuKS § 1, § 16 lg 1) kooskõlas valla soov arendada kultuurimälestiseks oleval objektil / kinnisasjal, millel asub kinnismälestis, välja ühiskondlikuks kasutamiseks mõeldud ala. Samuti ei ole selgitatud avaliku huvi ja kaebaja erahuvi omavahelist kaalumist, eriti arvestades, et kaebaja kinnitusel on tema eesmärgiks Xxxxxx kinnistu omandamisel olnud enda perekonna privaatsuse tagamine (mis ei pruugi olla vastavuses valla eesmärgiga arendada nimetatud kinnistul välja ühiskondlik rekreatsiooniline ala). Kaebaja on ühtlasi esitanud kohtule selgitused ja tõendid (fotod) selle kohta, et Vatsla külas (kus asub ka kõnealune Xxxxxx kinnistu) on juba rajatud vaba aja veetmiseks üldkasutatav lõkkeplats, istumisplats, laste mänguväljak, võrkpalliväljak, korvpalliväljak, lauatennise väljak ja varjualune. Nimetatud osas ei ole vastustaja samuti seisukohta esitanud. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohtu hinnangul asuda seisukohale, et Saue Vallavolikogu 31.08.2017 otsus nr 58 tuleks põhjenduste puudumisele vaatamata lugeda erandkorras õiguspäraseks. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul ilmselge, et 31.08.2017 otsuse tühistamise korral peaks Saue vald asjaolusid nõuetekohaselt kaaludes vaidlustatud haldusakti uuesti välja andma. Seega tühistab kohus Saue Vallavolikogu 31.08.2017 otsuse nr 58 põhjendamispuuduste tõttu (HMS § 54, § 56 lg-d 1-3).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.