Otsuse avalikult teatavaks 27.09.2018, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-17-1992
Haldusasi
Floberg Capital OÜ kaebus Keskkonnainspektsiooni 01.09.2017 ettekirjutuse nr 01001016 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: Floberg Capital OÜ, esindajad adv Sandor Elias ja Raul Sillandi Vastustaja: Keskkonnainspektsioon, esindaja Väino Linde
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt ja tühistada Keskkonnainspektsiooni 01.09.2017 ettekirjutuse nr 01001016 resolutsiooni p 1 osas, millega kohustati kaebajat: „Likvideerida Kunda linnas Jaama tn 2, Jaama tn 12 ja Jaama tn 14/ 14a ladustatud jäätmed, andes need üle selleks jäätmekäitlusõigust omavale isikule tähtajaks 31.12.2017.“. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
2.Mõista vastustajalt kaebajale välja põhjendatult kantud menetluskuludena 1380 eurot.
3.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.10.2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks
peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Keskkonnainspektsioon (KKI) tegi 31.08.20171 ettekirjutuse nr 01001016, millega kohustas Floberg Capital OÜ-d likvideerima 31. detsembriks 2017 Kunda linnas Sauna tn 4, Jaama tn 2, Jaama tn 12 ja Jaama tn 14/14a ladustatud jäätmed, andes need üle selleks jäätmekäitlusõigust omavale isikule. Ühtlasi hoiatati Floberg Capital OÜ-d ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha rakendamisega.
2.Floberg Capital OÜ esitas 02.10.2017 Tallinna Halduskohtusse kaebuse, milles nõuab Keskkonnainspektsiooni 01.09.2017 ettekirjutuse nr 01001016 tühistamist. Ühtlasi taotles kaebaja esialgse õiguskaitse korras KKI 01.09.2017 ettekirjutuse nr 01001016 kehtivuse või alternatiivselt täitmise peatamist.
3.Kohus korraldas käesolevas asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks ja võimalike kompromisside leidmiseks 13.10.2017 eelistungi (protokoll tl 59Tallinna Halduskohtu 12.12.2017 määrusega otsustas kohus mh rahuldada kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ja peatada Keskkonnainspektsiooni 01.09.2017 ettekirjutuse nr 01001016 täitmise kuni Keskkonnaameti poolt jäätmeloa väljastamiseni/nõusoleku andmiseni Sauna tn 4 kinnistul (ja vajadusel Jaama tn 2, Jaama tn 12 ja Jaama tn 14/14a kinnistutel nende omanike kirjalike nõusolekute olemasolul) jäätmete (sh tehnilise süsiniku) ladustamiseks või kuni 01.06.2018. Juhul, kui Keskkonnaamet kaebajale jäätmeluba/nõusolekut jäätmete ladustamiseks ei väljasta, siis tuli vastavalt määrusele ettekirjutus täita hiljemalt 01.06.2018.
4.01.02.2018 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 02.07.2018 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse ja määras menetlustähtajad.
KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
5.Kaebaja ei nõustu vaidlustatud KKI 31.08.20171 ettekirjutusega nr 01001016 ja palub selle tühistada alljärgnevatel põhjustel.
5.1.Kaebaja selgitab, et Hansa Biodiesel OÜ (registrikood 11373326) tootis Kunda linnas, Sauna tn 4 kinnistul keskkonnakompleksloa nr KKL/317311 alusel vanarehvidest pürolüüsiõli. Keskkonnakompleksloa nr KKL/317311 alusel ladustas Hansa Biodiesel OÜ vanarehvidest pürolüüsiõli tootmisega tekkinud jäätmetena Kunda linnas Sauna tn 4, Jaama tn 2, Jaama tn 12 ning täiendavalt Jaama tn 14 / 14a kinnistutel big-bag kottides tahma, vanarehvid ning vanarehvidest pärit metallijäätmed.
5.2.Kaebaja selgitab, et ostis 05.08.2014 Hansa Biodiesel OÜ-lt vanarehvide ümbertöötlemise seadmed ja Sauna tn 4 Kunda linnas asuva kinnistu. Kaebaja märgib, et Sauna tn 4 kinnistut ja teisi vaidlustatud ettekirjutuses mainitud kinnistuid kasutas eelnevalt ja ka kuni pankrotistumiseni oma toomisega seotud käitluskohana OÜ Hansa Biodiesel, kes ladustas Big-Bag kottides tehnilise süsiniku (tahma), vanarehvide ning vanarehvidest pärit metallijäätmeid ka kaebaja ostetud kinnistul. OÜ Hansa Biodiesel tegevus lõpetati Viru Maakohtu 17.05.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-59673 pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist ja ettevõte kustutati äriregistrist.
5.3.Kaebaja on seisukohal, et vanarehvide ja vanametalli puhul on tegemist jäätmetega, mis ei ole tekkinud kaebaja tegevuse käigus ja kaebaja ei ole põhjustanud nimetatud jäätmetega seonduvaid probleeme. Kaebaja selgitab, et on haldusmenetluse käigus
Keskkonnainspektsioonile korduvalt rõhutanud, et jäätmete tekkimises ei ole kaebajal rolli ning kaebaja omandas kinnistu, mitte jäätmed. Kaebaja toob välja, et ta palus haldusmenetluses selgitust, millisel kujul vanarehve ja vanametalli võib utiliseerida. Kaebaja palus ka selgitada, kes ja millistel tingimustel Hansa Biodiesel OÜ poolt tekitatud jäätmeprobleemi lahendab ning kes seda tegevust finantseerib. Kaebaja rõhutab, et ta on korduvalt palunud vastustajal selgitada, kas jäätmete likvideerimiseks on võimalik kaasata riigi või KI rahalist kaasabi, kuna jäätmete tegelik tekitaja on likvideeritud ja registrist kustutatud ning oleks äärmiselt ebaõiglane jätta jäätmete utiliseerimisega seotud kulud kaebaja kanda, eriti arvestades asjaolu, et kaebaja ei olnud nimetatud jäätmete puhul jäätmetekitajaks.
5.4.Seonduvalt tehnilise süsinikuga selgitas kaebaja, et tema arvates ei ole tegemist mitte jäätmetega, vaid toorainega (sisuliselt kaubaga), mida saab kasutada erinevate toodete valmistamiseks või kütusekomponendina. Kaebaja käsitluses ei ole tegemist jäätmetega. Kui tõepoolest on kaebajale kuuluv kaup ladustatud teistele kinnistutele, siis kaebaja lubas selle küsimusega tegeleda. Kaebaja toob välja, et tal on AS-ga Kunda Nordic Tsement (KNC) toimunud ühine nõupidamine, kus arutati erinevaid koostöövõimalusi nii tehnilise süsiniku kasutamiseks kütusena KNC tootmisprotsessis kui ka rehvide utiliseerimise võimalusi. Samuti viitab kaebaja koostööle Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudiga tehnilise süsiniku kasutamiseks ning et on TÜ-le saatnud testimiseks süsiniku näidise. TÜ tegeleb selle materjali kasutusvõimaluste väljaselgitamisega ning seetõttu varem või hiljem laiab kaebaja sellele kaubale kasutusvõimaluse ja saame selle realiseerida.
5.5.Kaebaja toob välja, et kui vanametalli – ja rehvide utiliseerimine ettekirjutuses antud tähtajaks 31.12.2017 oli vähemalt teoreetiliselt võimalik, siis tehnilise süsiniku kasutuselevõtt mitte. Tehnilisest süsinikust briketi tootmine AS-ile Kunda Nordic Tsement kütuseks võtab aega kauem kui aasta lõpuni, kuna selleks on vaja süsinikku kõrgsurvel töödelda. Lisaks on pulbrilisest süsinikust briketi tootmine nii väikeste koguste puhul kulukas ettevõtmine. Koostöö Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudiga on pooleli, sh on Soome ja Rootsi teadlased asunud materjaliga katseid tegema. Positiivsete tulemuste korral võiks tehnilisest süsinikust saada tooraine Soome ja/või Rootsi kummitööstuses. Enne 31.12.2017 pole aga eeldatavasti tagasisidet oodata ning seega ei ole võimalik ka materjali selleks ajaks realiseerida.
5.6.Kaebaja toob välja, et tehnilise süsiniku kasutuselevõtu ja likvideerimise tulude ja kulude vahe on järgnev: i) Kokku on tehnilist süsinikku ca 3000 kotti, ühes kotis on umbes 1 tonn süsinikku ehk süsiniku kogumass on ca 3000 tonni. Isegi kasutamisel briketina oleks tehnilise süsiniku müügihind Kuna Nordic Tsement AS-ile ca 30 eurot/tonn (+ km) ehk saadav kogutulu vähemalt 90 000 eurot (kasum küll kulude tõttu mõnevõrra väiksem). Pooleliolevate uuringute õnnestumisel oleks tehnilist süsinikku võimalik võõrandada toorainena Soome/Rootsi kummitööstusele veelgi kõrgema hinnaga (süsinikupulbri turuhind on kuni 1000 USD tonni kohta,1 samas oleneb see aine kvaliteedist jne. ii) Süsiniku utiliseerimine maksab hinnakirjajärgselt ca 60 eurot/tonn (+ km): tehnilise süsiniku osas puudub erihinnakiri ehk Tallinna jäätmejaamas võetakse seda vastu ehitis- ja lammutusjäätmena, mille hinnakirjajärgne vastuvõtuhind ongi 60 eurot/tonn (+km), millele lisandub transpordikulu ca 5 eurot/tonn (+km). Kokku maksaks seega 3000 tonni tehnilise süsiniku utiliseerimine vähemalt ca 180 000 eurot, millele lisanduks transpordikulu.
5.7.Kaebaja valduses on ka Hansa Biodiesel OÜ-le väljastatud tehnilise süsiniku ohutuskaart (tl 20-22), millest ei ilmne, et süsinikupulbrist endast keskkonnale ohtu oleks, kui järgitakse käitlemisnõudeid – küll aga ei tohi seda otse loodusesse välja valada.
5.8.Kaebaja hinnangul on Keskkonnainspektsioon Ettekirjutuse tegemisel lähtunud vähemalt osaliselt vääratest õiguslikest kaalutlustest ning jätnud arvestamata olulised asjaolud.
5.8.1.Kaebaja leiab, et ta pole vähemalt osaliselt ettekirjutuse õige adressaat, kuna ta pole täies ulatuses avaliku korra eest vastutav isik ega jäätmevaldaja. Antud juhul ei ole jäätmete tekkimine tingitud kaebaja omandatud kinnisasjast või seadmest, vaid Hansa Biodiesel OÜ tegevusest ja toimingutest ehk käitumisest. Vanarehvid ja –metall tekkisid jäätmetena Hansa Biodiesel OÜ tegevuse ja toimingute käigus. Jäätmete tekkimine minevikus ei tulene ka kaebaja kinnisomandist ega seadmetest, kuna jäätmed on juba enne võõrandamistehinguid tekkinud, sh naaberkinnisasjadele. Seega ei saa antud juhul pidada ohuallikaks kinnisasja ega seadmeid. Asjaolu, et kaebaja omandas Hansa Biodiesel OÜ-lt kinnistu ja seadmed, ei saa tähendada, et Hansa Biodiesel OÜ käitumisvastutus jäätmetekitajana saaks kaebajale (õigusjärgluse korras) üle minna. Kaebaja nõustub, et talle on üle läinud omandi endaga seotud õigused ja kohustused, kuivõrd omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle (AÕS § 68 lg 1), ent see ei saa tähendada eelmise omaniku mistahes muu õigusliku positsiooni ülevõtmist. Kaebaja ei ole Hansa Biodiesel OÜ õigusjärglane laiemalt kui võõrandamistehingute ulatuses, järelikult viimase käitumisvastutus kaebajale üle ei läinud. Seega ei ole kaebaja antud juhul avaliku korra eest vastutav isik ei KorS § 15 lg 1, 4 ega 7 tähenduses. Kaebaja ei ole samadel põhjustel ka jäätmetekitaja JäätS § 10 mõttes.
5.8.2.Kaebaja on seisukohal, et ainuüksi jäätmevaldajaks olemine ei saa tähendada ühtlasi KorS § 28 lg 1 mõttes avaliku korra eest vastutavaks isikuks olemist ja jäätmetekitaja kohustuste üleminekut jäätmevaldajale. Kaebaja märgib, et isegi juhul, kui jäätmevaldaja oleks avaliku korra eest vastutav isik, ei ole kaebaja antud juhul vähemalt osaliselt käsitletav jäätmevaldajana. JäätS § 9 kohaselt on jäätmevaldajaks jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Analoogne definitsioon tuleneb EL direktiivi 2008/98 artikli 3 punktist 6. AÕS § 33 lg 1 sätestab, et valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Kaebaja rõhutab, et ta on üksnes kinnistu Sauna tn 4 omanik ja muudel kinnistutel asuvad jäätmed ei paikne tema valduses. Asjaolu, et Hansa Biodiesel OÜ, mitte kaebaja tegevuse tulemusena sattusid vanarehvid ja –metall kõrvalkinnistutele, ei tee kaebajat nende jäätmete valdajaks ehk nende üle tegeliku võimu omajaks. Kaebaja rõhutab, et ta ostis Hansa Biodiesel OÜ-lt Sauna tn 4 kinnistu ja seadmed. Kaebaja ei ole Hansa Biodiesel OÜ-lt ostnud kõrvalkinnistutel asuvaid jäätmeid ega omandanud ei Hansa Biodiesel OÜ vastutust jäätmete eest ega kuidagi ka tegelikku võimu naaberkinnistute ega neil olevate jäätmete üle. Kaebaja kordab, et seadmete ja Sauna tn 4 kinnistu omandiõigusega koos ei ole saanud kaebajale ei tehingu ega seaduse alusel üle tulla eelmise omaniku tegevusega seonduv vastutus. Samuti kui ka Hansa Biodiesel OÜ-d oli mingi aja vältel võimalik käsitleda ka kõrvalkinnistutel asuvate jäätmete jäätmevaldajana, ei saanud valdus kui tegelik võim ainuüksi kinnistu ja tootmisseadmete võõrandamislepingutega kaebajale üle kanduda. Seega, kaebaja ei ole antud juhul käsitletav (vähemalt täielikult) avaliku korra eest vastutava isikuna, kellele sellist ettekirjutust saanuks adresseerida.
5.8.3.Kaebaja märgib, et on tõepoolest otsinud koostöös kõrvalkinnistute omanikega lahendusi jäätmete utiliseerimiseks ning avaldanud Keskkonnainspektsioonile valmisolekut probleemiga tegelemiseks, ent koostöövalmidus ei saa kaebajat panna tekkinud olukorra eest ainsana vastutama. Kaebaja on oma kirjavahetuses Keskkonnainspektsiooniga selgelt ka viidanud, et soovib ka riigipoolset abi probleemiga, mida kaebaja ei ole tekitanud, tegelemiseks. Eeltoodust olenemata on ebaõiglane jätta jäätmete käitlemisega seotud kulud ja vastutus kaebaja kanda, arvestades asjaolu, et kaebaja ei olnud nimetatud jäätmete jäätmetekitajaks.
5.9.Kaebaja leiab, et tehniline süsinik ei ole käsitletav jäätmetena, vaid selle näol on tegu toorainega ehk sisuliselt kaubaga, mida saab kasutada erinevate toodete valmistamiseks või kütusekomponendina. Kaebaja märgib, et JäätS § 2 lg 1 sätestab, et jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Sarnase definitsiooni annab direktiivi 2008/98 art 3 p 1. JäätS § 2 lg 2 täpsustab, et äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Kohtupraktikas on samuti viidatud, et jäätme defineerimiseks tuleb lähtuda kitsalt JäätS § 2 lõikest 1, mitte muudest regulatsioonidest, näiteks aine mõjust keskkonnale, turustamisreeglitest vms. Kaebaja on selgitanud, et on alates haldusmenetluse alustamisest 14.06.2016 aktiivselt otsinud tehnilise süsiniku realiseerimisvõimalusi tahkekütusena koostöös kohalike ja Ida-Virumaa ettevõtjatega, sh näiteks AS-i Kurda Nordic Tsement tootmisprotsessis. Tahkekütusena kasutuselevõtmine eeldab süsiniku briketeerimist, mis aga nõuab kõrgsurvel töötlemist, mis on omakorda kallis ja ajamahukas ettevõtmine. Kaebaja selgitab, et teeb hetkel koostööd Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudiga, et selgitada välja materjali kasutusvõimalusi tooraine/kaubana. Kaebaja on veendunud, et leiab tehnilisele süsinikule kasutus- ja realiseerimisvõimaluse kas odavama hinnaga briketina või kallima hinnaga toorainena kummitööstuses ja nii majanduslikult kui keskkonnakaitseliselt on seetõttu otstarbekas tehniline süsinik realiseerida, mitte utiliseerida. Kaebaja on ka Keskkonnainspektsioonile korduvalt selgitanud, et tehniline süsinik ei ole jäätmed. Seega kaebaja ei ole tehnilist süsinikku ära visanud ega kavatsenud seda teha. Kaebaja ei ole tehnilist süsinikku kasutuselt kõrvaldanud ega loobunud selle kasutusele võtmisest ega hoidnud seda kasutuseta: kasutusele võtmine on antud juhul nii tehniliselt võimalik kui ka majanduslikest ja keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik, erinevalt tehnilise süsiniku utiliseerimisest, mis oleks majanduslikult äärmiselt ebamõistlik. Kui tehniline süsinik ei ole käsitletav jäätmetena, puudub kaebajal iseenesest ka kohustus tehnilise süsiniku äraviskamiseks.
5.10.Keskkonnainspektsioon on kaebajale varasemalt väitnud, et Keskkonnainspektsiooni arvates on tehnilise süsiniku näol tegemist jäätmetega, kuna Hansa Biodiesel OÜ on loobunud selle kasutamisest või on hoidnud seda kasutuseta, kuivõrd selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Keskkonnainspektsiooni käsitlus on kaebaja arvates ebaloogiline. Keskkonnainspektsioon peab kaebajat tehnilise süsiniku valdajaks. Sauna tn 4 paikneva süsiniku puhul on see ka õigustatud. Seega asjaolu, kas Hansa Biodiesel OÜ loobus või ei loobunud tehnilise süsiniku kasutamisest või on hoidnud seda kasutuseta, ei oma antud juhul kaebaja arvates mingit tähendust. Kaebaja on eespool selgitanud, et ei ole tehnilist süsinikku ära visanud ega ole seda kavatsenud teha ning kaebaja on ka kirjavahetuses Keskkonnainspektsiooniga selgitanud, et ei pea tehnilist süsinikku jäätmeteks. Kaebaja toob välja ka, et Keskkonnainspektsioon ei ole oma ettekirjutuses põhistanud õiguslikku või keskkonnakaitselist alust keskkonnale tõendatult ohutu tehnilise süsiniku kiirkorras utiliseerimiseks olukorras, kus kaebaja on selle hoopis ladustanud peatseks realiseerimiseks.
5.11.Ettekirjutus on kaalutlusvigadega ning ei arvesta olulisi asjaolusid. Ettekirjutuses antud tähtaeg tehnilise süsiniku kiirkorras likvideerimiseks on ebareaalne ja ebaproportsionaalne, tekitades kaebajale olulist majanduslikku kahju vähemalt ca 200 000 eurot. Keskkonnainspektsioon pole karistusliku iseloomuga lühikese tähtaja määramisel arvestanud,
et antud juhul puudub keskkonnaoht ning kaebaja on alates haldusmenetluse algusest intensiivselt teinud kõik probleemi kõrvaldamiseks ja see nõuab seoses uuringutega täiendavat aega.
5.12.Kaebaja ei nõustu Keskkonnainspektsiooni käsitlusega, et jäätmete asumisega kinnistutel kaasnev olukord kujutab endast keskkonnahäiringut ja ohtu keskkonnale. JäätS § 18 sätestab, et keskkonnahäiring on arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm või müra; lindude, näriliste või putukate kogunemine; aerosoolide sisaldus õhus või jäätmete tuulega laialikandumine. Isegi kui kaebaja oleks antud juhul avaliku korra eest vastutav isik, puudub antud juhul objektiivse hinnangu põhjal keskkonnaoht ehk olulise keskkonnahäiringu ehk olulise negatiivse keskkonnamõju tekkimise piisav tõenäosus. Kaebaja on selgitanud, et on pärast toimunud põlengut võtnud vajalikke meetmeid edasise keskkonnaohu vältimiseks ja kohaseid ettevaatusmeetmeid keskkonnariski vähendamiseks ehk on likvideerinud negatiivse keskkonnamõju tagajärjed ja edasise negatiivse keskkonnamõju ohu minimeerinud. Kaebaja on asunud Sauna tn 4 põlengu tagajärgi likvideerima ja põlenguala koristama. AS-le Kunda Mobil kuuluvad Jaama tn 14/14a on põlengujääkidest koristatud ja seal ei ladustata enam tehnilist süsinikku, millele on viidatud ka Ettekirjutuse p IV.
5.13.Kaebaja rõhutab, et tehnilise süsiniku ohutuskaardist ei ilmne, et käitlemisnõuete järgmisel oleks süsinikupulbrist endast keskkonnale ohtu – seda ei tohi lihtsalt otse loodusesse välja valada. Kaebaja märgib, et tehniline süsinik on antud juhul pakendatud ja ei kujutanud endast Ettekirjutuse andmise ajal ega kujuta antud hetkel keskkonnaohtu ehk olulise negatiivse keskkonnamõju tekkimise piisavat tõenäosust. Keskkonnainspektsioon pole väitnud ja tõele ei vasta, et Jaama tn 14/14a põleng tekkis tahma ladustamise tõttu. Keskkonnainspektsioon ei ole Ettekirjutuses samuti selgitanud, kuidas tehniline süsinik, vanarehvid või –metall iseendast keskkonnaohtu ehk olulise negatiivse keskkonnamõju tekkimise piisavat tõenäosust reaalselt kujutada saaks. Seega puudub antud juhul ülekaalukas põhjus tehnilise süsiniku ebarealistliku ja kaebajale kahju tekitava likvideerimise tähtaja andmiseks ning Ettekirjutus on kaalutlusveaga ja ebaproportsionaalne ning selle täitmine tähendaks kaebajale ebaproportsionaalselt suure kahju tekkimist.
5.14.Kaebaja rõhutab täiendavalt, et on alates haldusmenetluse algusest intensiivselt teinud kõik probleemi kõrvaldamiseks ehkki kaebaja polnud jäätmetekitajaks. Kaebaja on alates haldusmenetluse algusest 14.06.2016 ehk ajahetkest, kui sai teada Hansa Biodiesel OÜ tekitatud jäätmete ulatusest, teinud kõik tekkinud probleemi kõrvaldamiseks: kaebaja on teinud koostööd kõrvalkinnistute omanikega, osaliselt tehnilist süsinikku juba likvideerinud, otsinud võimalusi vanarehvide ja –metalli jäätmetena utiliseerimiseks ning tehnilise süsiniku kasutusele võtmiseks. Kaebaja on ka Keskkonnainspektsioonile selgitanud, et kõik nimetatud tegevused võtavad aega ning mitte kaebajast tulenevalt ja ajafaktori mittearvestamine põhjustab talle olulist ja ebaproportsionaalset kahju.
5.15.Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud õigusabi eest summas 2760 eurot ja tasutud riigilõivud summas 30 eurot ehk kokku 2790 eurot ning leiab et kõik menetluskulud on olnud põhjendatud.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Vastustaja ei nõustu Floberg Capital OÜ kaebusega ja vaidleb sellele vastu järgmistel põhjendustel:
6.1.Vastustaja leiab, et Tallinna Halduskohtu 12.12.2017 määruses lahendati ära kaebaja poolt kaebuses tõstatatud probleem ettekirjutuse adressaadi osas. Kaebaja on kohtumenetluse käigus korduvalt rõhutanud oma huvi ka teistel kinnistutel asuva tehnilise süsiniku vastu ning lubas esitada vajadusel teiste kinnistu omanike nõusolekud tehnilise süsiniku omandi ülemineku kohta. KKI märgib, et ta ei ole Floberg Capital OÜ-d käsitlenud jäätmetekitajana jäätmeseaduse (JäätS) § 10 mõistes ei haldusmenetluse ega ka halduskohtumenetluse raames. Vastustaja on leidnud, et Floberg Capital OÜ on tegelikku võimu asja (jäätmed) üle omav isik ja vastustaja on käsitlenud kaebajat jäätmevaldajana. Jäätmevaldajal lasuvad seadusest tulenevad kohustused käidelda tema kinnistul asuvad jäätmed seadusega kooskõlas. Vastustaja märgib, et ka kaebaja ise viitab KorS § 15 lg-le 4, mille kohaselt langeb asja puhul korrakaitse selle viimase omaniku ülesandeks. Käesoleval juhul oli Hansa Biodiesel OÜ kinnistu endine omanik ja kinnisasja praegune omanik ehk kinnisasja viimane omanik on Floberg Capital OÜ. Sellest tulenevalt on Floberg Capital OÜ isik, kellele on langenud asja korrakaitse tagamise kohustus. Vastustaja on seisukohal, et kinnistu ostmisel oli kaebaja teadlik sellest, mida ta ostab ning pidi arvestama kinnistu ostmisel kaasnevate kohustustega. KKI arvates on praegusel juhul tegemist seisundivastutusega ehk oht või rikkumine on põhjustatud asjast, mille üle isikul on õiguslik või faktiline võim. Varem oli asja üle nii õiguslik kui ka faktiline võim Hansa Biodiesel OÜ-l, nagu kaebaja ka õigesti viitab, siis seisundivastutuse puhul läheb vastutus ohtliku asja eest uuele omanikule üle koos asja omandi üleminekuga (pärimine annaku järgi, ost jne). Antud juhul ongi aset leidnud olukord, kus Hansa Biodiesel OÜ asja üle õiguslik ja faktiline võim läks üle uuele omanikule (Floberg Capital OÜle) koos asja omandi üleminekuga (kinnistu ostmisega läks asja võim üle uuele omanikule). Vastustaja toob välja, et ka KorS § 15 lg 5 näeb ette, et isikul, kellel on tegelik võim looma või asja üle, on omanikuga solidaarselt korrakaitse ülesanne. KorS § 15 lg-st 5 tulenevalt on kaebaja isik, kellel on tegelik võim asja üle ning kellel lasub siis Hansa Biodiesel OÜ-ga solidaarne korrakaitse ülesanne. Seadusandja on vastava sätte puhul arvestanud sellega, et tegelikku võimu teostaval isikul on võimalik kasutada asjast tulenevaid hüvesid, mis peaks tähendama ka asja suhtes kõrgendatud vastutuse kandmist. (M. Laaring jt. Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne. Sisekaitseakadeemia 2017, lk 60.) Floberg Capital OÜ on kahtlemata nii kinnistu kui ka seadmete üle tegelikku võimu teostav isik, kellel on võimalik kasutada asjast tulenevaid hüvesid, seega lasub tal kõrgendatud vastutuse kandmine. Asjast tulenevate hüvede all võib käsitleda kaebaja enda poolt pakutud varianti – kasutada kinnistul olevat asja ehk tehnilist süsinikku ning teha sellest tooraine, mis leiaks edaspidi kasutust nt Soome ja/või Rootsi kummitööstuses. Eespool toodust tulenevalt on KKI kokkuvõtvalt seisukohal, et kaebaja on avaliku korra eest vastutav isik KorS § 15 lg 4, 5 või 7 tähenduses, kuid kaebaja ei ole jäätmetekitaja JäätS § 10 mõistes.
6.2.Vastustaja märgib, et Jäätmeseadus eristab erinevaid isikud nagu jäätmevaldaja (JäätS § 9) ja jäätmetekitaja (JäätS § 10). JäätS § 128 lg 1 kohaselt jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmete keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja). Saastaja on siinkohal jäätmetekitaja. JäätS § 128 lg 4 kohaselt juhul, kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise keskkonnajärelevalve
asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse asutuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub. Käesoleval juhul on jäätmetekitaja Hansa Biodiesel OÜ, jäätmevaldaja ja kinnistu omanik Floberg Capital OÜ. KKI märgib, et kuna jäätmetekitaja Hansa Biodiesel OÜ on äriregistrist kustutatud, lasub jäätmete likvideerimise kohustus omanikul ehk jäätmevaldajal, kelleks on Floberg Capital OÜ. Sellest tulenevalt langeb kaebaja KorS § 28 lg 1 kohaldamisalasse, olles avaliku korra eest vastutav isik, kellel lasub ohu kõrvaldamise kohustus.
6.3.Vastustaja on seisukohal, et kaebaja väited, mis puudutavad muudel kinnistutel asuvaid jäätmeid, said lahenduse Tallinna Halduskohtu 12.12.2017 määruses, mis puudutas kompromissi. Vastustaja toob välja, et kaebaja on halduskohtumenetluse käigus selgitanud, et süsiniku ladustamise osas on naabritega kokkulepe saavutatud. See tähendab vastustaja arvates seda, et kaebaja tunnistab kõigil kinnistutel asuvate jäätmete (sh tehnilise süsiniku) omandit.
6.4.Vastustaja on seisukohal, et tehniline süsinik on käesoleva asja kontekstis käsitletav jäätmetena ja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tulenevalt selle võimalikust majanduslikust väärtusest on tegu tööstusliku toorainega. Vastustaja märgib, et võttes aluseks JäätS § 2 lg 2, on Hansa Biodiesel OÜ loobunud tema tööstusliku tegevuse tagajärjel (pürolüüsiga õli tootmine vanadest rehvidest) tekkinud tahma ehk tehnilise süsiniku kasutusele võtmisest ja on seda hoidnud kasutuseta, kuivõrd selle kasutusele võtmine ei ole olnud tehniliselt võimalik ning majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. See tähendab, et ladestatud tahm ehk tehniline süsinik on jäätmed ning selle käitlemisel tuleb järgida jäätmeseaduses sätestatud nõudeid. Kui jäätmed on tekkinud, tuleb need käidelda vastavalt jäätmeseaduses ette nähtud korrale, mida Floberg Capital OÜ seni teinud pole. Vastustaja on seisukohal, et tulenevalt JäätS § 21 lakkavad jäätmed olemast jäätmed, kui need on läbinud taaskasutamistoimingu ning vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ artikli 6 lõikes 2 sätestatu alusel kehtestatud kriteeriumidele, mis töötatakse välja JäätS § 21 lõikes 1 nimetatud tingimustega. Samuti ei nõustu vastustaja kaebaja väitega, et kõnealune tahm ei ole jääde, kuna tegemist võib olla väärtusliku toorainega. JäätS ning Euroopa Liidu jäätmete raamdirektiivis 2008/98/EÜ kehtestatud jäätmete mõiste hõlmab ka majandusliku väärtusega aineid ja asju. JäätS § 2 lg 1 kohaselt on jäätmed mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tähendab äraviskamine vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Vastustaja leiab, et otsustamisel, kas asi on ära visatud või mitte, ei saa tugineda üksnes potentsiaalse jäätmevaldaja subjektiivsele arvamusele. Vastasel juhul muutuks jäätmete definitsioon mõttetuks ning kogu jäätmealane seadustik kaotaks igasuguse tähenduse. Vastustaja märgib, et Floberg Capital OÜ poolne koostöö Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudiga ja koostöö tulemusel tehtav järeldus võib kinnitada või lükata ümber väite, et tehniline süsinik võib olla tooraine kummitööstuses, kuid tehnilise süsiniku staatust kui sellist (et tegemist on jäätmetega) see ei muuda seni, kuni tehniline süsinik ei ole läbinud taaskasutustoimingu, kaasaarvatud ringlusse võttu.
6.5.Selleks, et anda mõistele „ära viskama“ (discard) objektiivne sisu, tuleb lähtuda ka Euroopa Kohtu senisest praktikast. Vastustaja toob välja, et Zanetti ühendatud kohtuasjas (C-207/88) võttis kohus kindla seisukoha, et ka ained ja asjad, millel on majanduslik väärtus, võivad olla ära visatud (discarded) ja seega jäätmed. Tombesi ühendatud kohtuasjas (C-304/94) kinnitas kohus seda varasemat seiskohta. Mõlemas lahendis tõi kohus välja asjaolu, et kuivõrd direktiivi
kohaselt peavad liikmesriigid edendama ning kontrollima jäätmete taaskasutamist, sealhulgas korduvat kasutamist, on täiesti võimalik, et jäätmete mõiste hõlmab ka majandusliku väärtusega aineid ja asju.
6.6.Vastustaja toob välja, et ka Riigikohus on jäätmete mõiste sisustamisel lähtunud Euroopa Kohtu praktikast. Jäätmete mõiste sisustamisel on olulised valdajast lähtuvad objektiivsed ja subjektiivsed asjaolud. Lugemaks vallasasja jäätmeks, on oluline arvestada nii seda, mida valdaja vallasasjaga teeb, kui ka seda, mida ta kavatseb vallasasjaga teha. Kui valdaja on vallasasja ära visanud (JäätS § 2 lg 1 esimene alternatiiv), tuleb vallasasja käsitada jäätmetena ilma lisatingimusteta. Samuti on jäätmetega tegemist vallasasja puhul, mida valdaja kavatseb ära visata (JäätS § 2 lg 1 teine alternatiiv). (Riigikohtu 21.12.2016 otsus asjas nr 3-1-1-94-16, p 11) Jäätmete mõiste sisustamisel ei ole vallasasja kasutuskõlblikkusel määravat tähtsust. Euroopa Kohus on selgitanud, et jäätmete mõiste võib hõlmata ka kaubandusliku väärtusega aineid ja esemeid, mida võib majanduslikult taaskasutada (12. detsembri 2013. a otsus liidetud kohtuasjas nr C‐241/12 ja C‐242/12, p 50). Ka see, et asja on võimalik ilma töötlemata turustada ja et asjal on sarnase tootega võrreldav turuväärtus, ei välista selle asja käsitamist jäätmena (samas, p 49). (Riigikohtu 21.12.2016 otsus asjas nr 3-1-1-94-16, p 12). Asja äraviskamise mõistlikkus on valdaja subjektiivne hinnang ja see võib erinevate isikute puhul olla erinev. Samas aga võivad ka väärtuslikud ja kasutatavad äravisatud asjad nende käitlemisnõuete rikkumisel põhjustada kasutamiskõlbmatute asjadega võrreldava ohu keskkonnale. JäätS § 2 lg-s 2 sätestatud äraviskamise mõistet tuleb kolleegiumi hinnangul tõlgendada seega selliselt, et asja kasutuselevõtmise tehnilist võimatust, majanduslikku ning keskkonnakaitselist ebamõistlikkust (ehk kokkuvõtvalt kasutamisperspektiivi) on vallasasja käsitamisel jäätmetena oluline hinnata üksnes siis, kui valdaja hoiab seda kasutuseta (kolmas alternatiiv). Sellisel juhul võib olla keeruline välja selgitada, kuidas kavatseb valdaja asjaga edasi toimida ja seetõttu on oluline arvestada ka asja kasutamise perspektiivi. Muudel juhtudel (asja kasutuselt kõrvaldamisel või selle kasutusele võtmisest loobumisel) ei ole ainuüksi kasutamisperspektiivist lähtumine põhjendatud, kuna kasutamiskõlblike äravisatud asjade välistamine jäätmeseaduse kohaldamisalast ei ole kooskõlas jäätmeseaduse eesmärgiga vältida jäätmetest tulenevat tervise- ja keskkonnaohtu (Riigikohtu 21.12.2016 otsus asjas nr 3-1-1-9416, p-d 13).
6.7.Vastustaja on ettekirjutusega määratud tähtaja osas seisukohal, et see ei ole ebareaalne ega ebaproportsionaalne ja toob välja, et kompromissläbirääkimiste tulemusel pikendas kohus (12.12.2017 määrusega) ettekirjutuse täitmise tähtaega sisuliselt kuni 01.06.2018. Vastustaja peab siinkohal oluliseks, et kaebajale on selgitatud, et ta võib taotleda jäätmeluba ning ladustada jäätmeid, pidades kinni teatud nõuetest. JäätS § 28 lg 1 kohaselt jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Säte sisaldab kahte alternatiivi, milleks on 1) käidelda valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele ehk antud juhul taotleda ja saada jäätmeluba ning käidelda/ladustada tehnilist süsinikku jäätmeloas sätestatud tingimustele vastavalt või 2) anda jäätmed käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et haldusmenetluse jooksul on kaebajale korduvalt selgitatud ettekirjutuse täitmise võimalusi, kuid ettekirjutuse tegemise hetkeks ei olnud kaebajal Keskkonnaameti jäätmeluba ja kaebaja ei olnud asunud seda ka taotlema. KKI rõhutab, et ta ei kohusta kaebajat mingil viisil tehnilist süsinikku utiliseerima, vaid selleks, et kaebaja tegevus oleks seadusega kooskõlas tuleb taotleda vastav luba. Kui kaebaja ei soovi taotleda luba, siis tuleb süsinik territooriumilt likvideerida, andes seda üle vastavat luba omavale isikule. Ettekirjutuse nr 01001016 resolutsiooni punkti 1 kohaselt tuleb Floberg Capital OÜ-l likvideerida ladustatud jäätmed, andes need üle selleks jäätmekäitlusõigust omavale isikule.
6.8.KKI jääb oma seisukoha juurde, et kinnistul ladustavate jäätmete puhul on tegemist keskkonnahäiringuga ning põlengu tulemusel realiseerus ka keskkonnaoht. Praegusel juhul ei saa enam rääkida tekkida võivast ohust, vaid juba tekkinud keskkonnahäiringust (kinnistul toimunud põleng). Sõltumata toimunud põlengu põhjustest on see toimunud ja see on fakt.
6.9.Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et tehnilise süsiniku likvideerimiseks puudub igasugune nähtav avalik huvi. Põhiseaduse § 53 sätestab, et igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda. Elu- ja looduskeskkonna säästmise kohustus täidab eesmärki ära hoida keskkonnale kahju tekkimist ja sellega ka inimeste elukeskkonna ja –kvaliteedi halvendamist. Selle põhikohustuse adressaadiks on igaüks, st nii füüsilised kui juriidilised isikud JäätS § 18 kohaselt on selle seaduse tähenduses keskkonnahäiring kas arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm või müra; lindude, näriliste või putukate kogunemine; aerosoolide sisaldus õhus või jäätmete tuulega laialikandumine. Vastustaja rõhutab, et ettekirjutuse tegemiseks piisab juba ainuüksi sellest, et ohustava tegevusega võib piisava tõenäosusega kaasneda oluline oht inimeste elule, tervisele, varale või keskkonnale. Ettekirjutuse tegemine ei eelda, et nimetatud oht peab eelnevalt olema realiseerunud. Seetõttu ei sõltu ettekirjutuse õiguspärasus ka sellest, kas ja kuivõrd on tõendatud jäätmekäitlusnõudeid eirava tegevuse tõttu keskkonnale või inimeste elule või tervisele kahju tegelik tekkimine. Ettekirjutuse tegemiseks esines piisav alus, kui asjaolusid arvestades võis ohu realiseerumist mõistlikult prognoosida. Tehnilise süsiniku nõuetele mittevastava ladustamise korral võib vastustaja arvates piisava tõenäosusega kaasneda oluline oht inimeste elule, tervisele, varale või keskkonnale. Eespool väljatoodust tulenevalt ning arvestades, et ohu realiseerumist võib mõistlikult prognoosida, esines põhjendatud alus ettekirjutuse tegemiseks.
6.10.Vastustaja toob eraldi välja, et haldusmenetluses kogutud tõenditest nähtus ka, et jäätmete ladustamine (big-bag kottidesse ladustatud tahm) Jaama tn 14/14a kinnistul on juba põhjustanud 2016. aasta augusti kuus põlengu, mis hõlmas ka lähedalasuva hoone süttimist ja konstruktsioonide hävimist. Põlengu kustutustöödele reageeris Päästeamet. Lisaks on tuvastatud Jaama tn 14 / 14a ladustatud jäätmetest saastunud sademevee imbumine pinnasesse ja lähedal asuvasse Kunda jõkke. KKI objekti kontrollimise protokollidega nr. 1074168 (haldustoimiku lk 162-170) ja nr. 1074261 (haldustoimiku lk 171-178) on fikseeritud jäätmete ladustusalalt tahmaga saastunud sademevee jõudmine Kunda jõe kaldal asuvast väljalasust keskkonda. Tulenevalt Veeseaduse § 38 lg-st 7 kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded. Keskkonnaministri 09.10.2002 määruse nr 58 „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded“ (edaspidi määrus nr 58) § 2 lg 2 p 6 kohaselt Kunda jõgi on kantud lõheliste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja, mis on Euroopa Liidu tasandil kaitse all. Seega keskkonnaoht on juba realiseerunud ning jäätmete kõrvaldamata jätmise korral võib realiseeruda täiendav negatiivne keskkonnamõju nagu kahju inimese, looma- ja taimeliikide isendite elule või tervisele või vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile. Kogumis tekitab kaebaja ettekirjutuse täitmata jätmine ebasooda mõju keskkonnale ohustades sh ka lõheliste elupaigana kaitstud veekogu.
6.11.Vastustaja märgib, et õiguskirjanduses on leitud, et oluliseks avalikuks huviks on kohtupraktikas peetud üldist avalikku huvi puhta ja täisväärtusliku elukeskkonna osas. Säästva arengu seaduse (SäAS) § 3 lg 2 kohaselt omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust kitsendatakse, lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui inimkonna ühisvara ja rahvuslikku rikkust. SäAS § 3 lg 3 kohaselt looduskeskkonna saastamise minimeerimine ja loodusvarade kasutamine loodusliku tasakaalu säilitavates kogustes on majandustegevuse
põhinõuded. Viidatud sätetest tuleneb, et looduse kaitsmise vajadusest on põhjendatud ettevõtlusega tegelemise vabaduse piiramine ning Floberg Capital OÜ peaks oma tegevuses looduse kaitsmise vajadusega arvestama. Kui KKI oleks määranud ettekirjutuse täitmiseks pikema tähtaja võivad keskkonnale tekkida pöördumatud ja raskemad tagajärjed kui kaebaja majanduslikele huvidele.
6.12.KKI hinnangul on kaebuse lisas 8 esitatud tehnilise süsiniku ohutuskaart aegunud dokumentaalne tõend (välja antud 24.03.2013). Ohutuskaardi lk 5 on aine omaduste määramiseks sätestanud ülevaatuse kuupäeva, mida on ohutuskaardi taotleja ka ühekordselt teinud. KKI hinnangul pole kaebuse lisas 8 esitatud ohutuskaardil esitatud andmed kaasajastatud ning vastavuses ettekirjutusega määratud kinnistutel ladustatud tahma omadustele. Lisaks on ladustatud jäätmed olnud pikaajaliselt avatud ilmastiku- ning muudele välismõjudele enam kui kolme aasta vältel ning kaebaja pole täiendavalt teostanud ladustatud jäätmete analüüsimist (sh ökotoksikoloogiliste omaduste määramist). Vastustaja toob välja, et ohutuskaardil märgitud aine “Carbon Black” kohta on Euroopa Kemikaali Agentuuri koduleheküljel avalikustatud informatsioon, mille kohaselt tegemist võib olla kantserogeensete omadustega ainega, mille hoiustamistingimusteks on määratud ladustada ainet ainult kuivas keskkonnas, eemal süüteallikatest ning tugevatest oksüdeerijatest. Lisaks on hoiatatud aine sattumise eest kanalisatsiooni, pinnasesse, põhjavette või veekogudesse. See kinnitab veelkord vastustaja seisukohta, et tehniline süsinik omab keskkonnaohtu.
6.13.Vastustaja palub jätta menetluskulud kaebaja kanda ja leiab, et kaebaja poolt koos menetluskulude hüvitamise taotlusega esitatud tööaruannetest nähtub, et vastustaja on ülehinnanud vajalikku ajakulu ning peab põhjendatuks aruandes toodud menetluskulude hüvitamist seoses kaebuse koostamisega 01.10.2017 6 tunni osas kokku 1080 eurot (tl 120). Muus osas palub vastustaja kohtul kaebuse rahuldamise korral ise hinnata ja välja mõista vajalikud ja põhjendatud kulud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud poolte seisukohtade, seletuste ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
7.1.Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised faktilised asjaolud.
7.1.1.KKI tegi Floberg Capital OÜ-le 31.08.2017 ettekirjutuse nr 01001016, millega kohustas Floberg Capital OÜ-d 31. detsembriks 2017 likvideerima Kunda linnas Sauna tn 4, Jaama tn 2, Jaama tn 12 ja Jaama tn 14/14a ladustatud jäätmed, andes need üle selleks jäätmekäitlusõigust omavale isikule. Ühtlasi hoiatati Floberg Capital OÜ-d ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha rakendamisega (tl 15-18).
7.1.2.Asjas on tõendatud, et kaebajale Floberg Capital OÜ-le kuulus Kunda linnas Sauna tn 4 kinnistu alates 29.11.2012 (tl 101, või vt https://kinnistusraamat.rik.ee ), mitte alates 05.08.2014 nagu märgib kaebaja. Kohus märgib, et sai 26.09.2018 kaebajalt teabe, et nimetatud kinnistu on võõrandatud ja uus omanik (OÜ Parkimismaja) on 25.09.2018 kantud kinnistusraamatusse.
7.1.3.Kaebaja ostis Hansa Biodiesel OÜ-lt vanarehvide ümbertöötlemise seadmed 05.08.2014 (haldusmenetluse toimik lk 73-75p).
7.1.4.Vaidlust ei ole selles, et kinnistu aadressiga Kunda linn Jaama tn 2 kuulub AS-le Kunda Nordic Tsement, kinnistud aadressiga Kunda linn Jaama tn 12 ja Jaama tn 14/14a kuuluvad AS-le Kunda Mobil ( tl 102-105, või vt https://kinnistusraamat.rik.ee ).
7.1.5.Pooled ei vaidle selle üle, et Hansa Biodiesel OÜ tootis Kunda linnas Sauna tn 4 kinnistul keskkonnakompleksloa nr KKL/317311 alusel vanarehvidest pürolüüsiõli. Viru Maakohtu 17.03.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-59673 on välja kuulutatud Hansa Biodiesel OÜ pankrot ning keskkonnakompleksluba tunnistati Keskkonnaameti poolt 23.12.2015 korraldusega nr V 1-15/15/345 kehtetuks (tl 72-74p). Viru Maakohtu 17.05.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-59673 lõpetati OÜ Hansa Biodiesel (registrikood 11373326) pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist ja ettevõte kustutati äriregistrist.
7.1.6.Kohus leiab, et vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja ei ole Hansa Biodiesel OÜ õigusjärglane. Vastustaja ei ole sellele vastu vaielnud ega tõendanud vastupidist.
7.1.7.Asjas on tõendatud, et Keskkonnainspektsioon tuvastas järelevalve käigus endises Hansa Biodiesel OÜ käitluskohas Sauna tn 4, Jaama tn 2, Jaama tn 12 ja Jaama tn 14/14a kinnistutel nn. big-bag kottides tahma, vanarehvide ning vanarehvidest pärit metallijäätmete ladustamise ja see on fikseeritud objekti kontrollimise protokollidega 10.03.2015, 04.03.2016, 15.06.2017 ja 29.08.2017 (haldusmenetluse toimik 1-13, 97-103p, 141-146, 183-196). AS Kunda Nordic Tsement on haldusmenetluses avaldanud seisukoha, mille kohaselt on jäätmed tema kinnistule ladustatud ilma tema nõusolekuta (haldusmenetluse toimik 114-116).
7.1.8.Asjas on tõendamist leidnud, et 31.08.2017 seisuga ei omanud kaebaja Keskkonnalubade infosüsteemis teostatud päringu kohaselt jäätmete käitlemiseks õigust andvat jäätmeluba, samuti ei astunud kaebaja haldusmenetluse käigus samme käitusloa taotlemiseks. (vt https://eteenus.keskkonnaamet.ee/ )
8.Pooled vaidlevad selle üle, kas ettekirjutus on õiguspärane olukorras, kus esiteks kaebaja on üksnes kinnistu Sauna tn 4 omanik ja muudel kinnistutel paiknevad jäätmed ei asu kaebaja valduses ning kaebajale ei ole üle läinud jäätmetekitaja Hansa Biodiesel OÜ kohustused – kaebaja ei ole Hansa Biodiesel OÜ õigusjärglane. Samuti käib vaidlus selle üle, kas kinnistutel paikneva tehnilise süsiniku näol on tegemist jäätme või toorainega (kaubaga). Viimaks vaidlevad pooled ettekirjutuses antud tähtaja proportsionaalsuse üle.
9.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg-st 2, kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Sama sätte teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Seega tuleb kohtul ettekirjutuse õiguspärasuse hindamisel lähtuda selle andmise ajast ehk 31.08.2017.
10.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2).
11.Vaidlustatud ettekirjutus on tehtud esiteks jäätmeseaduse (JäätS) § 28 lg 1 alusel, mis sätestab, et jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Teiseks õiguslikuks aluseks on märgitud korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1, mille kohaselt ohu või korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul.
Ettekirjutuses on täiendavalt tuginetud veel JäätS §-le 9, mis sätestab, et jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed.
12.Kohus arvestades eelpool tuvastatud faktiliste asjaoludega nõustub kaebajaga ja leiab, et kaebaja ei saa olla ettekirjutuse adressaadiks Jaama tn 2, Jaama tn 12 ja Jaama tn 14/14a kinnistutel ladustatud jäätmete osas. Õige on kaebaja poolt välja toodu, et asjaolu, et kaebaja omandas Hansa Biodiesel OÜ-lt kinnistu ja seadmed, ei saa tähendada, et Hansa Biodiesel OÜ käitumisvastutus jäätmetekitajana saaks kaebajale (õigusjärgluse korras) üle minna. Kaebajale on küll üle läinud kinnisomandiga seotud õigused ja kohustused (so Sauna tn 4 kinnistu osas), kuivõrd omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle (AÕS § 68 lg 1), aga see ei saa tähendada eelmise omaniku mistahes muu õigusliku positsiooni (kaasa arvatud kõigi tema kohustuste) automaatset ülevõtmist juhul, kui puudub õigusjärglus. Kohus on seisukohal, et kaebaja ei ole Hansa Biodiesel OÜ õigusjärglane laiemalt kui võõrandamistehingute ulatuses, järelikult viimase käitumisvastutus kaebajale üle ei läinud (vt KorS seletuskiri lk 36-40). Seega ei ole kaebaja antud juhul avaliku korra eest vastutav isik ei KorS § 15 lg 1, 4 ega 7 tähenduses kinnistute osas, mis ei kuulu kaebajale. Kohus märgib, et samal põhjusel (õigusjärgluise puudumine) ja tulenevalt asjaolust, et kaebaja ei ole tootmisseadeid pürolüüsiõli tootmiseks kasutanud ja jäätmeid tekitanud (selles osas ei ole poolte vahel vaidlust), ei ole kaebaja ka jäätmetekitaja JäätS § 10 mõttes. Küll aga leiab kohus nõustudes kaebaja positsiooniga, et kaebaja on jäätmevaldaja JäätS § 9 tähenduses Sauna tn 4 kinnistu osas. Haldusmenetluses ei ole tõendatud, et kaebaja oleks Hansa Biodiesel OÜ-lt ostnud kõrvalkinnistutel asuvaid jäätmeid või omandanud Hansa Biodiesel OÜ vastutust jäätmete eest ega kuidagi ka tegelikku võimu naaberkinnistute ega neil olevate jäätmete üle. Samuti on kaebaja nii haldus- kui kohtumenetluses korduvalt väljendanud seisukohta, et tema ei ole jäätmete omanik. Põhjendatud on kaebaja seisukoht ka selles, et koostöövõimaluste otsimine ja valmidus aidata kaasa jäätmete utiliseerimisele ei tähenda seda, et kaebaja suhtes saaks sellest tulenevalt kohaldada laiemat vastutust, kui seadus seda võimaldab või et see tähendaks vaidlusaluste jäätmete omandiõiguse tunnistamist. Kohus leiab, et tulenevalt JäätS § 28 lg 1 ja KorS § 28 lg 1 koosmõjus JäätS §-ga 9 oli kaebajale võimalik teha ettekirjutus üksnes Sauna tn 4 kinnistu osas. Eeltoodust tulenevalt on ettekirjutus selles osas, millega pandi kaebajale kohustus likvideerida ka Jaama tn 2, Jaama tn 12 ja 14/14a ladustatud jäätmed (siinkohal kõik ettekirjutuses mainitud jäätmed), andes need üle selleks jäätmekäitlusõigust omavale isikule, õigusvastane ning tuleb tühistada.
13.Teiseks on poolte vahel vaidlus selles, kas tehniline süsinik on jääde või mitte. Kohus nõustub siinkohal vastustajaga ning leiab, et võttes aluseks JäätS § 2 lg 2 oli Hansa Biodiesel OÜ loobunud tahma ehk tehnilise süsiniku kasutusele võtmisest või on seda hoidnud kasutuseta, kuivõrd selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. See tähendab, et ladestatud tahm ehk tehniline süsinik on jäätmed ning selle käitlemisel tuleb järgida jäätmeseaduses sätestatud nõudeid. Tulenevalt JäätS § 21 lakkavad jäätmed olemast jäätmed, kui need on läbinud taaskasutamistoimingu ning vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ artikli 6 lõikes 2 sätestatu alusel kehtestatud kriteeriumidele, mis töötatakse välja JäätS § 21 lõikes 1 nimetatud tingimustega. Vaidlust ei ole selles, et ettekirjutuse tegemise ajaks ei olnud tehnilist süsinikku taaskasutatud. Õige ei ole siinkohal kaebaja väide, et kõnealune tahm ei ole jääde ainuüksi sellepärast, et
tegemist võib olla väärtusliku toorainega. Vastustaja on põhjendatult toonud välja, et JäätS ning Euroopa Liidu jäätmete raamdirektiivis 2008/98/EÜ kehtestatud jäätmete mõiste hõlmab ka majandusliku väärtusega aineid ja asju. JäätS § 2 lg 1 kohaselt on jäätmed mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tähendab äraviskamine vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. On selge, et otsustamisel, kas asi on ära visatud (ingl k. discard) või mitte, ei saa tugineda üksnes potentsiaalse jäätmevaldaja subjektiivsele arvamusele. Vastasel juhul muutuks jäätmete definitsioon mõttetuks ning kogu jäätmealane seadustik kaotaks igasuguse tähenduse. Selleks, et anda mõistele „ära viskama“ (discard) objektiivne sisu, tuleb lähtuda Euroopa Kohtu senisest praktikast. Zanetti ühendatud kaasuses (C-206/88 ja C-207/88) võttis kohus kindla seisukoha, et ka ained ja asjad, millel on majanduslik väärtus, võivad olla ära visatud (discarded) ja seega jäätmed. Tombesi ühendatud kohtuasjas (C-304/94, C-330/94, C-342/94 ja C-224/95) kinnitas kohus varasemat seiskohta. Mõlemas lahendis tõi kohus välja asjaolu, et kuivõrd direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid edendama ning kontrollima jäätmete taaskasutamist, sealhulgas korduvat kasutamist, on täiesti võimalik, et jäätmete mõiste hõlmab ka majandusliku väärtusega aineid ja asju. Antud juhul ei ole sisulist vaidlust selles, et Hansa Biodiesel OÜ loobus tahma ehk tehnilise süsiniku kasutusele võtmisest ja hoidis seda ilma kasutuseta. Vaidlust ei ole ka selles, et tehniline süsinik oli kasutuseta ettekirjutuse tegemise ajal. Asjaolu, et kaebaja kinnistu omanikuna uurib erinevaid võimalusi sellel asuvate jäätmete, mille omanikuks ta väidetavalt ei ole, tulevikus kasutusele võtuks ei muuda fakti, et tegemist on jäätmega. Ka jääde võib olla tooraineks, kaubaks. Samas seni kuni ta seisab kasutuseta ega pole läbinud taaskasutusprotsessi tuleb seda käsitleda jäätmena. Kohus märgib siinkohal, et kaebaja positsioon on tema kinnistul asuvate jäätmete omandiõiguse küsimuses siinkohal veidi vastuoluline, kuid tekkinud olukorras, kus keegi ei ole omandiõigust jäätmete osas tunnistanud ja nende senine omanik on likvideeritud ning need asuvad kaebaja kinnistul (on tema valduses), ei saa sellist tegevust õigusvastaseks pidada. Seda eriti arvesse võttes asjaolu, et tulenevalt seadusest on kaebajal jäätmevaldajana kohustus tagada jäätmete käitlemine. Samamoodi ei saa pidada lubamatuks seda, et kaebaja on aktiivne ka teiste isikute kinnistutel asuvate sarnaste jäätmete kasutusvõimaluste (võimalik omandamine ja kasutamine) otsimisel. Kohus märgib, et eelistungil tõi kaebaja ise välja, et selleks, et tehnilist süsinikku kasutada, on vaja seda kas töödelda – näiteks leida sobiv sidusaine ning pressida see briketiks (mille järel on võimalik kasutada seda kütmiseks) või töötada välja kõrgtehnoloogiline lahendus tehnilise süsiniku kasutamiseks (milline uurimustöö on hetkel pooleli TTÜ-s ja mujal). Ka eeltoodu kinnitab seda, et sellisel kujul nagu tehniline süsinik hetkel on ei ole see otse kasutatav ning selle võimalik kasutamine majanduslikel eesmärkidel tulevikus on ebaselge, millest tulenevalt tuleb seda käsitleda kui jäädet. Järelikult on ettekirjutus tehnilise süsiniku suhtes osas, mis puudutab kaebaja kinnistul asuvat tehnilise süsiniku ladustust ja käsitleb seda jäätmena, õiguspärane ja põhjendatud. Selles osas jääb kaebus rahuldamata.
14.Nagu kohus eelpool tuvastas, siis ettekirjutus tehti 31.08.2017 ning ettekirjutuse täitmise tähtajaks määrati 31.12.2017 ehk siis anti kaebajale aega ettekirjutuse täitmiseks kolm (3) kuud. Kohus nõustub kaebajaga selles osas, et arvestades tehnilise süsiniku kogust (3000 t) ja ettekirjutuse ulatust (kaebajat kohustati likvideerima jäätmed lisaks tema enda kinnistule ka Jaama tn 2, 12 ja 14/14a kinnistutelt), siis oleks sellises ulatuses jäätmete likvideerimiseks antud tähtaeg kohtu arvates vähemalt osaliselt ebaproportsionaalne. Samas tuleb siinkohal silmas
pidada, et ettekirjutus ei välistanud ka seda, et kaebaja taotleb endale jäätmekäitlusloa kasvõi ainuüksi tehnilise süsiniku ladustamiseks. On ilmne, et kaebaja oleks seda teinud, kui ta pidanuks seda majanduslikult väärtuslikuks tooraineks. Vaidlust ei ole, et ei haldusmenetluses ega ka kohtumenetluse jooksul ei ole kaebaja esitanud pädevale riigiorganile isegi vastavat taotlust. Kohus leiab, et vaatamata eeltoodule, ei too ettekirjutuse osaline ebaproportsionaalsus antud juhul kaasa ettekirjutuse täielikku tühistamist, kuivõrd vastustajal tuleks samasisuline haldusakt kaebaja kinnistu aadressiga Sauna tn 4 suhtes uuesti välja anda (vt Riigikohtu 14.05.2002 lahend nr 3-3-1-25-02). Seejuures on kohus seisukohal, et arvestades seda, et kohus tühistas ettekirjutuse osaliselt so kinnistute osas, mis kaebajale ei kuulu, siis üksnes kaebaja kinnistult jäätmete likvideerimist kolme kuu jooksul ei saa pidada selgelt ebaproportsionaalseks ja vajadusel oleks kaebaja saanud ettekirjutuse selles osas täitmise puhul saanud taotleda lisaaega. Lisaks märgib kohus, et ta pikendas ettekirjutuse täitmise aega esialgse õiguskaitse korras poolte kompromissiläbirääkimistel selgelt väljendatud nõusolekul kuni 01.06.2018 ehk kaebajal tuli selle aja jooksul taotleda Keskkonnaametilt luba jäätmete ladustamiseks või asuda ettekirjutust täitma. Keskkonnalubade registri väljavõtte kohaselt ei oma kaebaja jäätmeluba, samuti ei ole kaebaja taotlenud esialgse õiguskaitse korras ettekirjutuse kehtivuse jätkuvat peatamist, millest tulenevalt tuli tal ettekirjutus täita selle kaebaja poolt õiguspäraseks peetud osas (oma kinnistul asuvate jäätmete osas) hiljemalt 01.06.2018. Kohus märgib siinkohal, et kaebaja ei ole taotlenud pärast 01.06.2018 esialgse õiguskaitse pikendamist, mis näitab, et ta leidis, et vähemalt selles osas oli ettekirjutus õiguspärane ja võttis vähemalt osaliselt enda kanda riski võimalike uue olukorra õiguslike tagajärgede osas (võimalus, et vastustaja rakendab kehtiva haldusakti täitmise tagamiseks selles ja seaduses ette nähtud meetmeid ka kohtumenetluse ajal). Kohus märgib, et vanade rehvide ja metallijäätmete osas on kaebaja ise nõustunud, et ettekirjutuses antud tähtaeg oli vähemalt teoreetiliselt järgitav ehk ei olnud ebaproportsionaalne. Juhul, kui kaebajal oleks tekkinud ettenägematul asjaoludel selle täitmisega raskused, oleks tal olnud võimalik esitada tähtaja pikendamiseks taotlus haldusorganile.
15.Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et tegemist ei ole keskkonnahäiringuga JäätmS § 18 mõistes ja seetõttu on ettekirjutus ebaproportsionaalne. Vastustaja on põhjendatult välja toonud, et haldusmenetluses kogutud tõenditest nähtus, et jäätmete ladustamine (big-bag kottidesse ladustatud tahm) Jaama tn 14/14a kinnistul on juba põhjustanud 2016. aasta augusti kuus põlengu, mis hõlmas ka lähedalasuva hoone süttimist ja konstruktsioonide hävimist. Lisaks on tuvastatud Jaama tn 14 / 14a ladustatud jäätmetest saastunud sademevee imbumine pinnasesse ja lähedal asuvasse Kunda jõkke. KKI objekti kontrollimise protokollidega nr 1074168 (haldustoimiku lk 162-170) ja nr 1074261 (haldustoimiku lk 171-178) on fikseeritud jäätmete ladustusalalt tahmaga saastunud sademevee jõudmine Kunda jõe kaldal asuvast väljalasust keskkonda. Õige on vastustaja poolt märgitu, et ettekirjutuse tegemiseks piisab juba ainuüksi sellest, et ohustava tegevusega võib piisava tõenäosusega kaasneda oluline oht inimeste elule, tervisele, varale või keskkonnale. Ettekirjutuse tegemine ei eelda, et nimetatud oht peab eelnevalt olema realiseerunud. Ettekirjutuse tegemiseks esines piisav alus, kui asjaolusid arvestades võis ohu realiseerumist mõistlikult prognoosida. Tehnilise süsiniku nõuetele mittevastava ladustamise korral võib piisava tõenäosusega kaasneda oluline oht inimeste elule, tervisele, varale või keskkonnale. Kohus märgib, et isegi kaebaja enda poolt kohtule esitatud tehnilise süsiniku ohutuskaart näeb ette selle hoiustamise kuivas kohas. Käesoleval juhul on see nõue ilmselgelt täitmata ja süsinik on ladustatud sisuliselt lageda taeva all. Juba ainuüksi see asjaolu näitab, et
ettekirjutuses sisalduv nõue järgida jäätmete hoiustamisel jäätmeseadust ja anda jäätmed üle jäätmekäsitlusõigust omavale isikule, on vaieldamatult proportsionaalne. Lisaks jagab kohus vastustaja seisukohata selles, et kaebaja kinnistult tuleb likvideerida ka seal olevad ülejäänud jäätmed - vanarehvid ja metallijäätmed – kuna tegemist on samuti ohuga keskkonnale.
16.Kokkuvõtvalt leiab kohus, ettekirjutus tuleb tühistada osaliselt so resolutsiooni p 1 osas, millega kohustati kaebajat: „Likvideerida Kunda linnas Jaama tn 2, Jaama tn 12 ja Jaama tn 14/ 14a ladustatud jäätmed, andes need üle selleks jäätmekäitlusõigust omavale isikule tähtajaks 31.12.2017.“ Muus osas jääb ettekirjutus kehtima. Samas peab kohus mõistlikuks, kui vastustaja määrab tekkinud olukorras kaebajale või asjaolude muutumisest tulenevalt uuele kinnistu omanikule (kui on selgitatud faktiliselt olulised asjaolud) uue ettekirjutuse täitmise tähtaja või teeb uue ettekirjutuse Sauna tn 4, Kunda kinnistu osas, et vältida uusi võimalikke vaidlusi olukorras, kus ettekirjutuse täitmise tähtaeg on käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks juba saabunud.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul rahuldas kohus kaebuse osaliselt. Sellisel juhul tuleb kaebajale vastavalt HKMS § 108 lg 2 jagada menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kaebus rahuldatud sisuliselt pooles osas. Kaebaja on esitanud kohtule taotluse menetluskulude hüvitamiseks kokku summas 2760 eurot. Kohus leiab, et arvestades käesoleva haldusasja keerukust on kaebaja menetluskulud põhjendatud. Järelikult kuuluvad kaebajale vastustajalt väljamõistmisele menetluskulud summas 1380 eurot.