CITYPARK EESTI OÜ kaebus Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla 23.05.2018 otsuste ning Riigihangete vaidlustuskomisjoni 20.06.2018 otsuse nr 113-18/194573 tühistamiseks riigihankes „Parkimisteenuse kontsessioon“ (viitenumber 194573) Kaebaja (vaidlustaja) – CITYPARK EESTI OÜ, volitatud esindaja Arne Sõna Vastustaja (hankija) – Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla, volitatud esindaja Kaija Klaasen
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming
Kolmas isik – AS ÜHISTEENUSED Kaebuse läbi vaatamata jätmine
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus läbi vaatamata.
2.Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
3.Vastustajal ja kolmandal isikul on õigus esitada kohtule menetluskulu nimekiri ja menetluskulu dokumendid hiljemalt 10 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi hankija) avaldas 03.04.2018 riigihangete registris kontsessioonilepingu sõlmimise menetlusena läbiviidava riigihanke
„Parkimisteenuse kontsessioon“ (viitenumber 194573; edaspidi ka riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid. Pakkumuste hindamise kriteeriumiks oli madalaim hind (hanketeate punkt II.2.5). Kontsessiooni andmise eesmärgiks on tagada Regionaalhaigla Mustamäe korpuse olemasolevates kliendiparklates aadressidel Retke tee 32 ja J. Sütiste tee 19, Tallinn, professionaalne ja hästi korraldatud parkimisteenuse osutamine (hanketeate punkt
II.1.4).
2.Tähtpäevaks (04.05.2018) esitasid pakkumuse kolm pakkujat, kelleks olid CITYPARK EESTI OÜ, AS ÜHISTEENUSED ja Osaühing EUROPARK ESTONIA. Odavaima pakkumuse tegi CITYPARK EESTI OÜ (-12 120 eurot), kellele järgnes AS ÜHISTEENUSED (85 380 eurot).
3.Hankija 23.05.2018 protokollilise otsusega (edaspidi 23.05.2018 otsus) kvalifitseeriti kõik pakkujad (punkt 1), tunnistati AS-i ÜHISTEENUSED ja Osaühingu EUROPARK ESTONIA pakkumused vastavaks ja lükati CITYPARK EESTI OÜ pakkumus tagasi (punkt 2) ning tunnistati edukaks AS-i ÜHISTEENUSED pakkumus (punkt 3).
4.CITYPARK EESTI OÜ esitas 02.06.2018 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) vaidlustuse hankija 23.05.2018 otsuse, millega lükati tema pakkumus tagasi ning tunnistati edukaks AS-i ÜHISTEENUSED pakkumus, kehtetuks tunnistamiseks.
5.VAKO 20.06.2018 otsusega nr 113-18/194573 jäeti vaidlustus riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 197 lg 1 punkti 4 alusel rahuldamata osas, mis puudutab hankija 23.05.2018 otsust lükata CITYPARK EESTI OÜ pakkumus riigihankes tagasi, ning RHS § 197 lg 1 punkti 7 alusel osas, mis puudutab hankija 23.05.2018 otsust tunnistada riigihankes edukaks AS-i ÜHISTEENUSED pakkumus. Kooskõlas RHS § 222 lg-tega 1 ja 4 jäeti CITYPARK EESTI OÜ menetluskulud tema enda kanda.
6.CITYPARK EESTI OÜ (edaspidi ka kaebaja) esitas 27.06.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis registreeriti kohtus 28.06.2018. Kaebuses paluti tunnistada kehtetuks VAKO otsus ning hankija 23.05.2018 otsus osas, millega kaebaja esitatud pakkumus tagasi lükati tunnistati edukaks AS-i ÜHISTEENUSED pakkumus. Lisaks taotles kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamist, keelates hankijal anda nõusolek hankelepingu sõlmimiseks enne kohtumenetlust lõpetava lahendi jõustumist.
7.Halduskohus võttis kaebuse menetlusse 29.06.2018 määrusega ning kohaldas esialgset õiguskaitset selliselt, et keelas hankijal anda nõustumust kontsessioonilepingu sõlmimiseks ning sõlmida kontsessioonilepingut riigihankes „Parkimisteenuse kontsessioon“ (viitenumber 194573) kuni 10.07.2018 (k.a). Tallinna Ringkonnakohus nõustus 05.07.2018 määruses halduskohtu seisukohaga, et riigihanke alusdokumente aluseks võttes on kaebuse eduväljavaated vähesed. Halduskohtu kohaldatud esialgne õiguskaitse jäeti muutmata.
8.Tallinna Halduskohus palus 09.07.2018 kohtunõudega hankijal teavitada, kas ja millal on hankelepingu sõlmimine kavandatud. Kaebajal palus kohus teada anda, kas ta jääb kaebuse 2(4)
juurde või loobub sellest. Kohus selgitas, et hankelepingu sõlmimine toob kaasa kaebuse läbi vaatamata jätmise või vajaduse muuta kaebust.
9.Hankija vastas kohtule 12.07.2018 ning teatas, et hankeleping sõlmiti 11.07.2018. Kaebaja kohtunõudele ei vastanud, ehkki kohus tuletas kaebajale vastamist meelde 19.07.2018.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse läbi vaatamata jätmine
10.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 151 lg 2 punktist 1 tulenevalt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 punkti 2 kohaselt võib kaebuse tagastada, kui kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. HKMS § 267 lg 3 kohaselt ei tühista kohus kehtivat hankelepingut. HKMS § 267 lg 4 sätestab, et kui hankija on sõlminud kehtiva hankelepingu, ei tühista kohus hankelepingu aluseks olevat haldusakti. Seega juhul, kui hankeleping kehtib, puuduvad kohtul volitused hankelepingu aluseks oleva haldusakti tühistamiseks.
11.Kaebaja vaidlustab hankija 23.05.2018 otsust, millega lükati tagasi tema pakkumus, kuna see ei vastanud riigihanke alusdokumentidele, ning tunnistati edukaks AS-i ÜHISTEENUSED pakkumus. Samuti vaidlustab kaebaja VAKO otsust, millega jäeti tema vaidlustus rahuldamata. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid vastustaja ja kolmas isik 11.07.2018 hankelepingu, kuna halduskohtu kohaldatud esialgne õiguskaitse lõppes 10.07.2018.
12.Hankelepingu sõlmimist reguleerivad RHS § 120 ja § 201. Seejuures RHS § 201 reguleerib riigihanke jätkamist peale vaidlustusmenetluse lõppemist, nähes lg-s 2 ette, et hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist RHS § 197 lg 1 punktis 4 või 5 nimetatud vaidlustuskomisjoni otsuse teatavaks tegemisest. RHS § 201 eristab selgelt VAKO otsuse teatavaks tegemist selle jõustumisest. RHS § 201 lg-st 2 tulenevalt on lepingu sõlmimiseks nõustumuse andmine keelatud 14 päeva jooksul VAKO otsuse teatavaks tegemisest. Keeld ei ole seotud VAKO otsuse jõustumisega ega ka VAKO otsuse vaidlustamisega kohtumenetluses.
13.VAKO otsus tehti avalikult teatavaks 20.06.2018 ning hankeleping sõlmiti 11.07.2018, kui lõppes halduskohtu 29.06.2018 määrusega kuni 10.07.2018 kohaldatud esialgne õiguskaitse. Seega on praegusel juhul 14-päevast ooteaega järgitud ning puudub alus ooteaja kohustuse rikkumise tõttu lepinguid tühiseks pidada. Kohtu hinnangul ei nähtu asjaoludest ka muid RHS-is loetletud hankelepingu tühisuse aluseid. Seega välistab kehtiv hankeleping vaidluse esemeks oleva haldusakti tühistamise (HKMS § 267 lg 4). Sel põhjusel ei ole tühistamisnõue võimalik ja kaebaja õiguste kaitseks ka enam vajalik, kuna see ei aitaks kaasa kaebuse eesmärgi – kaebajaga hankelepingu sõlmimise – saavutamisele.
3(4)
14.Kohtu hinnangul ei ole kehtiva hankelepingu sõlmimise tõttu vajalik kaebaja õiguste kaitseks minna üle tühistamisnõudelt õigusvastasuse tuvastamise nõudele. Kui kaebaja leiab, et hankija on talle õigusvastase tegevusega tekitanud kahju, saab ta esitada hankija vastu kahjunõude, kuna alates 01.01.2018 ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatus õigust iseseisva tuvastamiskaebuse esitamiseks.
15.Eeltoodud põhjustel ning arvestades halduskohtu selgitusi 09.07.2018 kohtunõudes jätab kohus kaebuse HKMS § 151 lg 2 punkti 1 ja § 121 lg 2 alusel läbi vaatamata, kuna see on eesmärgipäratu ja materiaalõiguslikult perspektiivitu. Vastavalt HKMS § 155 lg-le 6 on kaebuse läbi vaatamata jätmisel HKMS §-s 43 sätestatud tagajärjed. Koosmõjus HKMS § 43 lg-ga 2 järeldub sellest, et kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta kaebuse esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Menetluskulud
16.HKMS § 104 lg 5 punkti 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 151 lg 1 punktide 2 või 3 või lg 2 alusel. Seega ei kuulu kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 640 eurot tagastamisele.
17.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebuse läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud kaebaja. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kuna kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja kanda. Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et hankijale või kolmandale isikule oleks kohtumenetlusega seonduvalt kulusid tekkinud. Kui kolmandal isikul või vastustajal on siiski tekkinud kohtumenetlusega seotult menetluskulusid, siis on neil õigus esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid 10 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Prigoda
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.