Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
5. juuli 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-18-464
Haldusasi
AS Eesti Elekter kaebus Keskkonnaministeeriumi kohustamiseks vaadata tema 30. oktoobri 2017. a taotlus uuesti läbi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26. aprilli 2018. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – AS Eesti Elekter, esindaja v.adv Silja Holsmer Vastustaja – Keskkonnaministeerium, esindaja v.adv Martin Triipan
Menetluse alus ringkonnakohtus
AS Eesti Elekter määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta AS Eesti Elekter määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26. aprilli 2018. a määrus haldusasjas nr 3-18-464 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Riigi omandis on Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Metsakülas asuv Tootsi kinnistu (registriosa nr 5730650, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV69170), mille koosseisu kuulub 40 katastriüksust, kõigi sihtotstarbeks 100% tootmismaa. Kõnealuse riigivara valitsejaks on Keskkonnaministeerium (KeM) ja volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK).
2.Vändra Vallavalitsus väljastas 22.11.2016 korraldusega nr 231 Eesti Energia AS-le ehitusloa Tootsi tuulepargi kompleksi rajamiseks (24.11.2016 ehitusluba nr 161227/22109). AS Raisner, Hans Teiv ja AS Eesti Elekter on ehitusloa väljastamise vaidlustanud haldusasjas nr 1(6)
3-18-464 3-16-2515. Eesti Energia AS esitas 01.12.2016 ehitamise alustamise teatise nr 1611581/06496 Tootsi kinnistul ehitustööde teostamise kohta alates 12.12.2016. Kahe tuuliku asukohas on kinnistul rajatud vundamendisüvendid, mille diameeter on ca 26 m ja sügavus 1 m.
3.RMK nõukogu otsustas 12.10.2017 otsusega nr 1-11/6/3 võõrandada Tootsi kinnistu avalikul suulisel enampakkumisel. RMK juhatus kinnitas 16.10.2017 otsusega nr 1-32/90 Tootsi kinnistu enampakkumise korra ja määras enampakkumise sammu. Enampakkumise toimumise ajaks määrati 08.11.2017 kell 14.00. Enampakkumise teade avaldati 16.10.2017 Ametlikes Teadaannetes ja RMK veebilehel. Eleon AS, AS Raisner, Tootsi Tuulepark OÜ ja AS Eesti Elekter on RMK nõukogu ja juhatuse otsused vaidlustanud haldusasjas nr 3-17-2225.
4.AS Eesti Elekter esitas 30.10.2017 KeM-le ja RMK-le taotluse, milles palus teha Eesti Energia AS-le viivitamata, kuid hiljemalt 02.11.2017 ettekirjutuse Tootsi kinnistul läbi viidud kaevetööde tagajärgede kõrvaldamiseks ning kinnistu endise olukorra taastamiseks, lükates 08.11.2017 kavandatud enampakkumise edasi kuni kinnistu endise olukorra taastamiseni. Eesti Energia AS-l puudus väidetava ehitustegevuse toimumise ajal nii omandi- kui kasutusõigus Tootsi kinnistule. Riigil kui kinnisasja omanikul puudub õiguslik alus lubada enda kinnisasjal ehitustegevust, ilma et isikul oleks kasutus- või omandiõigust. Ehitusluba ei anna tsiviilõiguslikku alust teha võõral maal kaevetöid. Eesti Energia AS on avalikult teatanud, et tegi 2016. a detsembris mõningaid kaevetöid eesmärgiga kvalifitseeruda taastuvenergia toetuse saajaks lähtuvalt Euroopa Komisjoni riigiabi suunistest aastateks 2014–2020, mille kohaselt tuleb taastuvenergia toetusi alates 01.01.2017 jagada konkureerivas pakkumismenetluses ning hetkel kehtiva seaduse alusel võib toetust anda vaid elektrijaamadele, mille töödega tehti algust enne 01.01.2017. Seega annab võõral maal õigusliku aluseta kaevetööde teostamine Eesti Energia AS-le põhjendamatu eelise Tootsi kinnistu enampakkumisel konkureerimisel, sest üksnes temal võib olla võimalus saada tuulepargi rajamiseks taastuvenergia toetust.
5.RMK märkis 31.10.2017 vastuses nr 1-7/3558, et ei pea Tootsi tuulepargi kinnistu enampakkumise edasilükkamist põhjendatuks. Kinnisasja puudutavad asjaolusid on RMK avaldatud enampakkumise kuulutuses igakülgselt kirjeldatud ja osalejad peavad pakkumist tehes nendega arvestama. Nimetatud asjaolud ei riku kellegi õigust ega võimalust kinnisasi enampakkumisel omandada. KeM toetas 03.11.2017 vastuses nr 13-6/17/7421-2 RMK seisukohta ega pidanud samuti enampakkumise edasilükkamist põhjendatuks.
6.AS Eesti Elekter pöördus 01.12.2017 kirjaga uuesti KeM-i poole, milles märkis, et RMK 31.10.2017 vastuse kohaselt puudub tal Eesti Energia AS-le ettekirjutuse tegemise pädevus ja KeM on 03.11.2017 vastuses käsitlenud üksnes taotlust enampakkumise edasilükkamiseks, kuid mitte taotlust Eesti Energia AS-le ettekirjutuse tegemiseks, mis on seega jätkuvalt lahendamata. Pöördumises paluti teavitada, millal on kavandatud 30.10.2017 taotlus lahendada, ning avaldati soovi olla haldusmenetluses ära kuulatud, kui KeM kavatseb jätta taotluse rahuldamata. AS Eesti Elekter esitas 18.01.2018 KeM-le avalduse tema 30.10.2017 taotluse menetluse peatamiseks kuni Riigikogu poolt elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (Riigikogu XIII koosseisu 290 SE) vastuvõtmiseni, mis käsitleb „olemasoleva tootja“ mõiste sisustamist kooskõlas Euroopa Komisjoni 06.12.2017 otsusega nr SA.47354 (p 42).
7.KeM märkis 02.02.2018 vastuses nr 13-6/17/7421-6, et kehtivas õiguses puudub õiguslik alus taotletud ettekirjutuse tegemiseks ja AS-l Eesti Elekter puudub ka õigus nõuda taolise ettekirjutuse tegemist. RMK avaldatud enampakkumise teates oli muu hulgas kirjeldatud Tootsi kinnistul olemasolevaid süvendeid, millega pidid kõik enampakkumisel osalejad arvestama ning mille olemasolu ei riku ühegi pakkuja õigusi. KeM ei pea põhjendatuks teha Eesti Energia AS-le ettekirjutust kõrvaldada tema poolt läbi viidud kaevetööde tagajärjed, sest süvendid ei 2(6)
3-18-464 põhjusta riigile kahju, kaevetööd teostati kehtiva ehitusloa alusel ning RMK poolt eelnevalt kooskõlastatud Tootsi Suursoo alal ja tuulepargi teemaplaneeringu kohaselt tuulikute ehitamise eesmärgil. Süvendid võivad kinnisasja väärtust hoopis suurendada. Menetluse peatamine ja vastamise edasilükkamine ei ole asjaolusid arvestades otstarbekas ega vajalik.
8.AS Eesti Elekter esitas 05.03.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 16.04.2018) Keskkonnaministeeriumi kui Tootsi kinnistu (riigivara) valitseja kohustamiseks vaadata kaebaja 30.10.2017 taotlus uuesti läbi. Eesti Energia AS-l puudus tsiviilõiguslik alus Tootsi kinnistul ehitustegevuse läbiviimiseks ning vastustaja saab asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 alusel teha talle ettekirjutuse kaevetööde tagajärgede kõrvaldamiseks ja kinnisasja endise olukorra taastamiseks. Kuigi nõue tugineb tsiviilõigusele, ei välista see kaebaja õigust nõuda halduskohtumenetluses vastustajalt toimingu teostamist, millega otsustatakse vastava tsiviilõiguse teostamine. AS Eesti Elekter 30.10.2017 taotluses märgitud „ettekirjutuse“ all on peetud sisuliselt silmas kõiki toiminguid, mille tulemuseks on endise olukorra taastamine Tootsi kinnistul. Euroopa Komisjoni 06.12.2017 otsuse p-s 42 toodud juhist ei ole praeguseks ajaks riigisisesesse õigusesse üle võetud ning välistada ei saa võimalust, et riik asub õigusvastasele seisukohale, et Eesti Energia AS poolt võõral maal mõningate pinnasetööde tegemine annab õiguse saada taastuvenergia toetust. KeM on ekslikult seisukohal, et kehtiv õigus ei võimalda tal nõuda riigile kuuluval kinnisasjal endise olukorra taastamist, ja ei ole hinnanud väiteid, et Eesti Energia AS tehtud kaevetööde aktsepteerimine võib anda lubamatu konkurentsieelise taastuvenergia toetuse saamiseks. Kaebaja eesmärgiks on, et Tootsi kinnistul tehtud mõningad pinnasetööd ei annaks Eesti Energia AS-le eelist enampakkumisel või muul viisil kinnistu omandamisel. Kuna eri tüüpi tuulikutele rajatavad vundamendid ja sellega kaasnevad kaevetööd on oluliselt erinevad, siis on vaidlusalused pinnasetööd teiste pakkujate jaoks kasutud ega anna kinnistule lisandväärtust, vaid muudavad ehitustööd hoopis kallimaks.
9.Keskkonnaministeerium leidis 02.04.2018 seisukohas, et kaebus tuleb jätta menetlusse võtmata, sest AS-l Eesti Elekter puudub õigus nõuda riigilt kui Tootsi kinnistu omanikult kolmandale isikule ettekirjutuse tegemist riigile kuuluval maal tehtud ehitustööde tagajärgede kõrvaldamiseks. Tootsi kinnistul riigi poolt lubatud tegevused või kinnistul paiknevad süvendid või muud ehitustegevuse tagajärjed ei saa kuidagi rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Kinnisasjal tehtud tööd saavad puudutada üksnes riigi kui omaniku õigusi. Asjaolu, et kaebaja võib tulevikus soovida osaleda enampakkumisel, ei loo talle õigust nõuda riigilt mingeid eelnevaid tegevusi kõnealuse kinnistu suhtes. Seetõttu ei ole enampakkumisega seonduvad kaebuse põhjendused üldse asjakohased. Enampakkumisega seotud küsimused tuleb lahendada haldusasjas nr 3-17-2225. Kõik kaebaja väited tuginevad oletustele, mis ei saa rikkuda tema õigusi HKMS § 44 lg 1 tähenduses. Isegi kui möönda kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust, oleks esitatud kohustamiskaebus perspektiivitu, sest kehtivas õiguses puudub alus, millele tuginedes oleks kaebajal õigus nõuda, et riik kohustaks kedagi likvideerima ehitustegevuse tagajärjed riigile kuuluval kinnisasjal. Seejuures on kaebaja taotlenud „ettekirjutuse“ tegemist, kuid kehtiv õigus ei anna KeM-le pädevust teha kellelegi haldusõiguslikke ettekirjutusi riigi maal tehtud kaevetööde tagajärgede likvideerimiseks. Kaebaja on ka ise viidanud üksnes AÕS §-le 68, mille rakendamise üle peetavate vaidluste lahendamine ei kuulu üldse halduskohtu pädevusse. KeM on kaebajale 02.02.2018 kirjas lisaks selgitanud, et Eesti Energia AS-le ettekirjutuse tegemine poleks ka sisuliselt põhjendatud, sest süvendid ei põhjusta riigile kahju, vaid pigem suurendavad kinnistu väärtust (st osa vajalikust tööst on juba ära tehtud).
10.Tallinna Halduskohus tagastas 26.04.2018 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. AS Eesti Elekter esitas KeM-le 30.10.2017 taotluse haldusmenetluse algatamiseks (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 35 lg 1 p 1), mille KeM jättis 02.02.2018 kirjaga läbi vaatamata (HMS § 43 lg 4 p 4). Kaebuses on taotletud KeM-i 3(6)
3-18-464 kohustamist vaadata kaebaja 30.10.2017 taotlus uuesti läbi (st lahendada see sisuliselt). Kohustamisnõue eeldab kaebaja õiguste rikkumist haldusorgani õigusvastase keeldumise või jätkuva tegevusetusega ning haldusorgani kohustust haldusakt anda või toiming teha. Kohustamisotsuse täitmine ei tohi olla haldusorgani jaoks õiguslikult või faktiliselt võimatu. Kaebus on selgelt suunatud sellele, et kohustada vastustajat tegema kolmandale isikule (Eesti Energia AS-le) konkreetse sisuga ettekirjutus (Tootsi kinnistul läbi viidud kaevetööde tagajärgede kõrvaldamiseks ja endise olukorra taastamiseks). Kaebajal ei saa olla õigust nõuda KeM-lt sellise konkreetse ettekirjutuse tegemist (nt Riigikohtu 13.10.2010 otsus nr 3-3-1-4410, p 15; 23.10.2013 määrus nr 3-3-1-29-13, p 17). Lisaks puudub kinnistuomanikul (sh riigil) alus nõuda kinnistul õiguslikul (kokkuleppelisel) alusel ehitustöid teinud isikult ehitustööde tagasipööramist. Asja materjalidest nähtuvalt tegi Eesti Energia AS ehitustöid kehtiva ehitusloa alusel ja kinnistu omaniku poolt kooskõlastatud ehitusprojekti järgi. AÕS § 68 sellise nõude esitamist ei võimalda. Vaidlus ehitusloa õiguspärasuse üle toimub haldusasjas nr 3-16-2532 ja kaebaja taotlus on enne nimetatud asjas tehtud lahendi jõustumist igal juhul ennatlik. Kuna KeM-l puudus seaduslik alus ja seega ka pädevus teha kaebaja 30.10.2017 taotluses soovitud toiminguid, siis on vastustaja jätnud taotluse põhjendatult läbi vaatamata. Samadel asjaoludel puudub kaebajal kaebeõigus haldusorgani kohustamiseks lahendada sisuliselt selline taotlus, millega on haldusorganilt soovitud tegevust, milleks puudub õiguslik alus. Asjaomase õigusnormi puudumise tõttu ei saa analüüsida ka seda, kas vastava normi või mõne muu haldusorgani tegevust reguleeriva normi kaitse-eesmärgiga on hõlmatud kaebaja õiguste väidetav riive, mille kaitseks on kohtusse pöördutud (õigus võrdsele kohtlemisele enampakkumise raames vms). Praegune kaebus on sisuliselt hõlmatud ka haldusasjas nr 3-172225 vaidluse all olevate küsimustega (s.o Tootsi kinnistu enampakkumise läbiviimise otsuse ja enampakkumise tingimuste õiguspärasus seonduvalt Eesti Energia AS-le väidetava lubamatu eelise andmisega), milles on üheks kaebajaks ka AS Eesti Elekter. Erinevate nõuete alusel sisuliselt sama eesmärki kandvate kohtuvaidluste pidamine ei ole mõistlik ega põhjendatud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.AS Eesti Elekter palub 14.05.2018 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja saata asi halduskohtule menetlusse võtmiseks. Kaebuse eesmärk on kohustada vastustajat vaatama kaebaja 30.10.2017 taotlus uuesti läbi, mitte kohustada algatama järelevalvemenetlust või tegema konkreetset ettekirjutust. Kaebajal on õigus nõuda, et tema taotluse lahendamine otsustatakse kaalutlusvigadeta ja kooskõlas kehtiva õigusega. KeM ei ole arvestanud asjaoluga, et võõral maal mõningate kaevetööde aktsepteerimine võib anda Eesti Energia AS-le lubamatu konkurentsieelise taastuvenergia toetuse saamiseks. Ehitusluba ei anna tsiviilõiguslikku alust võõral maal kaevetööde tegemiseks ning ehitusloa õiguspärasusest sõltumata ei ole ilma omandi- ja kasutusõiguseta lubatav riigi poolt enda maal ehitustegevuse aktsepteerimine. Tallinna Halduskohtu 05.11.2017 määrusest nr 3-17-2225 (p 27) tuleneb täiendav kinnitus, et ehitusloa olemasolu ei anna alust aktsepteerida ilma omandi- ja kasutusõiguseta tehtud kaevetöid. Riigil kui omanikul on õigus nõuda AÕS § 68 alusel omandiõiguse rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Kuigi õiguslik alus tuleneb tsiviilõigusest, ei võta see kaebajalt õigust halduskohtumenetluses nõuda haldusorganilt toimingu tegemist, millega otsustatakse vastava tsiviilõiguse teostamine. Haldusasjas nr 3-17-2225 on vaidlus Tootsi kinnistu enampakkumise tingimuste üle, kuid praeguse kaebuse eesmärgiks on see, et riik ei aktsepteeriks Tootsi kinnistul tehtud töid, mis võivad anda Eesti Energia AS-le lubamatu eelise (st taastuvenergia toetuse saamiseks vastuolus Euroopa Komisjoni 06.12.2017 otsuse pga 42), ning rakendaks meetmeid kinnistul endise olukorra taastamiseks. Kuna riigi maa on avalik ressurss, millel teostatud tööd võivad anda kaebaja konkurendile olulise eelise, siis on kaebajal õigus nõuda vastustajalt toimingute tegemist, mis välistavad lubamatu eelise loomise. 4(6)
3-18-464
12.Keskkonnaministeerium vaidleb 29.05.2018 kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Kuna kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist ei saa esineda, siis tagastas halduskohus kaebuse põhjendatult. See, milliseid tegevusi riik temale kuuluvatel kinnisasjadel talub või aktsepteerib, ei puuduta kuidagi kolmandaid isikuid. Küsimus sellest, kas ja kuidas peab riik reageerima riigi maal toimunud ehitustegevusele, ei oma mis tahes seost kinnistu enampakkumisega. Kaebaja soov tulevikus enampakkumisel osaleda ei loo talle õigust nõuda riigilt kinnistu suhtes mingeid eelnevaid tegevusi. Enampakkumisega seonduvad väited tuleb kaebajal esitada haldusasjas nr 3-17-2225. Vastu võtmata õigusaktidega seonduvad kaebaja argumendid on spekulatiivsed ega saa põhistada tema kaebeõigust. Kaebaja seisukohad on ka vastuolulised, sest ühelt poolt leiab ta ise, et Eesti Energia AS ei saa kvalifitseeruda taastuvenergia toetuse saajaks, ning samal ajal on Eesti Energia AS-le loodud väidetavalt eelis. Kuna elektrituruseaduse muudatused on alles menetluses, siis on oletuslik kahtlus, et riik võib jätta Euroopa Komisjoni seisukohtadega arvestamata. AS Eesti Elekter kaebeõiguse üle toimub vaidlus ka haldusasjas nr 3-17-2225 ning kui kaebajal puudub kaebeõigus enampakkumise korralduse vaidlustamiseks, siis puudub tal ilmselgelt kaebeõigus ka Tootsi kinnistul tehtud ehitustööde tagajärgede osas. Kõik Tootsi kinnistu ehitustööde tagajärgedega seotud väited on kaebaja saanud esitada haldusasjas nr 317-2225. Isegi kui riigile kuuluval kinnistul tehtud ehitustööde tagajärjed võiksid kuidagi puudutada kaebaja subjektiivseid õigusi, on kaebus perspektiivitu, sest kehtivas õiguses puudub alus, millele tuginedes oleks kaebajal õigus riigilt nõuda, et riik kohustaks kedagi likvideerima riigile kuuluval kinnisasjal toimunud ehitustegevuse tagajärgi. Puudub ka õigusnorm, mis annaks KeM-le pädevuse vastavat ettekirjutust anda. Vaidlus AÕS § 68 alusel nõude esitamise üle kuuluks maakohtu pädevusse. Kaebaja viidatud paralleel riigivara käsutamisega nn kaheastmelises menetluse ei ole asjakohane. KeM lahendas kaebaja 30.10.2017 taotluse õiguspäraselt, arvestades kõiki asjaolusid ja kuulates kaebaja ära ning selgitades taotletud ettekirjutuse põhjendamatust (süvendid ei põhjusta riigile kahju, vaid pigem suurendavad kinnistu väärtust). Taotluse uue läbivaatamisega ei oleks võimalik saavutada taotluse eesmärki.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Määruskaebuses on rõhutatud, et AS Eesti Elekter 30.10.2017 taotluses (tl 18-18p) ei ole nõutud mitte Eesti Energia AS suhtes näiteks ehitusjärelevalve menetluse algatamist ja selle raames ettekirjutuse tegemist (milleks vastustajal pädevus puudub), vaid Tootsi kinnistul tehtud kaevetöödega riigi omandiõiguse rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks AÕS § 68 lg 1 alusel Eesti Energia AS-le tsiviilõigusliku nõude esitamist (mis on vastustaja kui riigivara valitseja pädevuses). Kaebaja hinnangul otsustatakse sellise nõude esitamise või mitteesitamise küsimus avalik-õiguslikus menetluses, millest tulenevalt on AS-l Eesti Elekter kui Tootsi kinnistu enampakkumisel osalemisest huvitatud isikul võimalik pöörduda halduskohtusse kaebusega riigi kohustamiseks otsustada vastava nõude esitamise üle kaalutlusvigadeta. Kuivõrd kaebaja on viidanud, et Tootsi kinnistul tehtud kaevetööde aktsepteerimine võib anda Eesti Energia ASle lubamatu konkurentsieelise, siis võib eeldada, et kaebus on esitatud AS Eesti Elekter ettevõtlusvabaduse kaitseks.
14.Iseenesest on õige, et avaliku ressursi (sh riigivara) kasutusse andmine peab toimuma kohases menetluses, mis tagab ühetaolise kohtlemise, avalikkuse, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse ning võimaldab võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel (nt Riigikohtu 27.05.2015 otsus nr 3-3-1-14-15, p 28; 29.11.2012 otsus nr 33-1-29-12, p 14). Üldjuhul toimub selline avaliku ressursi kasutusse andmine nn hübriid- või kaheastmelises menetluses, mille puhul eelneb tsiviilõigusliku tahteavalduse või toimingu 5(6)
3-18-464 tegemisele avalik-õiguslik otsustus vastav tahteavaldus või toiming teha, isegi kui sellist haldusakti pole eraldi vormistatud (nt Riigikohtu 24.03.2015 määrus nr 3-3-4-1-15, p-d 9–11; 20.12.2001 otsus nr 3-3-1-15-01, p-d 12–15 ja 36–37). Riigivara kasutusse andmise tingimusi ja menetluskorda reguleerivad riigivaraseaduse 3. ja 5. peatükk ning keskkonnaministri 28.04.2010 määrusega nr 14 on lisaks kehtestatud KeM-i valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise täpsem kord.
15.Riigivara kasutamist reguleerivatest sätetest saab küll tuletada riigi avalik-õigusliku kohustuse nõuda riigivara õigusvastaselt kasutavalt isikult sellise tegevuse lõpetamist (ja sama vara kasutusse saamisest huvitatud isikul oleks subjektiivne õigus nõuda selle kasutusse andmise otsustamist kohases menetluses), kuid kõnealused normid ei reguleeri ringkonnakohtu hinnangul siiski seda, kas ja kuidas peaks riik otsustama temale kuuluva kinnisasja õigusvastase kasutamise tagajärgede kõrvaldamise nõude AÕS § 68 lg 1 teise lause alusel esitamise riigi omandiõigust rikkunud isiku suhtes. Tegemist pole omavahel lahutamatult seotud küsimustega, sest omandiõiguse rikkumine võib iseenesest seisneda ka sellele varale parenduste tegemises või muudes muudatustes, mille kõrvaldamise nõudmine ei pruugi olla tingimata alati vajalik ega otstarbekas. Ka praegusel juhul on vastustaja asunud selgelt seisukohale, et kaevatud vundamendisüvendid ei põhjusta riigile kahju, vaid võivad kinnisasja väärtust hoopis suurendada, millest tulenevalt oleks nende kõrvaldamise nõue põhjendamatu. Ka riigivaraseaduse § 8 lg-d 1 ja 4 kohustavad riigivara valitsema otstarbekalt ning juhinduma riigivaraga mis tahes toiminguid või tehinguid tehes põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju, mis riik võib neist toimingutest või tehingutest saada. Asjaolu, et süvendid konkreetselt kaebaja jaoks kinnisasja väärtust pigem vähendavad, ei anna talle veel subjektiivset õigust nõuda nende kõrvaldamist.
16.Kaebaja väited tema subjektiivsete õiguste rikkumisest ja Eesti Energia AS võimalikust konkurentsieelisest saavad praegusel juhul seonduda üksnes Tootsi kinnistu enampakkumise korraldamise ja selle tingimustega, mille üle toimub vaidlus haldusasjas nr 3-17-2225. AS Eesti Elekter on avaldanud selgelt soovi väljakuulutatud enampakkumisel osaleda ja selle tulemusel Tootsi kinnistu omandada, mistõttu on tal äratuntav huvi, et enampakkumise tingimused kohtleksid kõiki potentsiaalseid pakkujaid võrdselt. Teisalt saab ka Eesti Energia AS väidetav eelis realiseeruda üksnes juhul, kui tema osutub enampakkumisel edukaks. Seetõttu tuleb kaebajal kõik oma vastuväited enampakkumise tingimustele (mis hõlmavad ka enampakkumise objektiks oleva vara koosseisu ja tunnused) esitada haldusasja nr 3-17-2225 menetluses. Seonduvalt kaebaja hüpoteesiga, et Tootsi kinnistul 2016. a detsembris tehtud kaevetööde aktsepteerimisega võib Eesti Energia AS saada väidetavalt lubamatu konkurentsieelise taastuvenergia toetuse saamiseks, märgib ringkonnakohus siiski täiendavalt, et tegelikult on üldse küsitav, kas kaevetööde tagajärgede hilisem kõrvaldamine ja kinnistu endise olukorra taastamine saaks taastuvenergia toetusele pretendeerimist kuidagi mõjutada, sest see ei muudaks tagantjärele olematuks fakti, et töid alustati enne 01.01.2017. Pigem võiks antud kontekstis tähtsust omada see, kas ehitustegevus toimus õiguslikul alusel või mitte.
17.Eelneva põhjal jääb AS Eesti Elekter määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.04.2018 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.