Haldusasja number Otsuse kuupäev ja koht Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-18-85 6. juuli 2018, Tartu Janar Jäätma Aleksander Sven Esse kaebus Setomaa valla 28. detsembri 2017. a käskkirja nr 13-1/148 õigusvastasuse tuvastamiseks ja kuue kuu keskmise palga väljamaksmiseks kohustamiseks Kaebaja Aleksander Sven Esse Vastustaja Setomaa vald, esindaja vallasekretär Martin Sulp Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt.
2.Tunnistada Setomaa valla 28. detsembri 2017. a käskkiri nr 13-1/148 õigusvastaseks.
3.Mõista Setomaa vallalt Aleksander Sven Esse kasuks välja hüvitis kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kohustada Setomaa valda arvutama välja hüvitis Aleksander Sven Esse kolme kuu keskmise palga ulatuses. Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 6. august (k.a) 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aleksander Sven Esse nimetati 3. märtsil 2016 Mikitamäe vallavalitsuse vallasekretäriks, kelle kuupalk oli 1200 eurot.
3-18-85
2.Mikitamäe valla tegevus lõpetati 31. detsembril 2017. Meremäe vald, Mikitamäe vald ja Värska vald ühinesid Setomaa vallaks alates 1. jaanuarist 2018.
3.Setomaa vallavanem teatas 13. detsembril 2017, et Setomaa vallavalitsusel ei ole A. S. Essele pakkuda ametikohta ning temaga lõpetatakse 31. detsembril 2017 teenistussuhe koondamise tõttu avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 90 lg 1 p 2 alusel.
4.Setomaa valla 28. detsembri 2017. a käskkirjaga nr 13-1/148 lõpetati Mikitamäe vallavalitsuse vallasekretäri A. S. Esse teenistussuhe 31. detsembril 2017 koondamise tõttu (resolutsiooni p 1) ning A. S. Essele maksti hüvitis ametniku ühe kuu keskmise palga ulatuses (ATS § 102 lg 1) (resolutsiooni p 2).
5.A. S. Esse esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada õigusvastaseks Setomaa valla 28. detsembri 2017. a käskkiri ning mõista kaebajale välja hüvitis kuue kuu keskmise palga ulatuses. Kaebaja põhjendab enda seisukohti kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) vaidlustatud käskkiri ei ole põhjendatud ja selles on kaalumisvead. Selles puuduvad argumendid, millele tuginedes kaebaja koondati. Sellest ei nähtu, kas arvestati kaebaja haridustaset ning hinnati tema töökogemust (ATS § 90 lg 5). Kaebaja lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduse erialal 2000. aastal. Kaebaja töötas varasemalt vallasekretärina Otepää vallavalitsuses; 2) vastustaja teatas, et vallal ei ole kaebajale töökohta pakkuda. Setomaa vallavolikogu
27.novembri 2017. a otsusega nr 10 kinnitati Setomaa vallavalitsuse struktuur ja teenistuskohtade koosseis ning loodi uued ametikohad, millest mõned olid kaebuse esitamise hetkeni täitmata. Vastustaja ei pakkunud Setomaa vallavalitsuses muud tööd (ATS § 90 lg 7, haldusreformi seadus (HRS) § 18 lg 5); 3) uue ametiasutuse ametikohad võib täita sisekonkursi teel (HRS) § 18 lg 1 ja lg 4). Vastustaja ei korraldanud sisekonkurssi. Sisekonkursi korraldamata jätmine oli õigusvastane ning see võimaldas vallavanemal tööle võtta endale meelepäraseid töötajaid; 4) Mikitamäe vallavalitsuse enamik ametnikke ja töötajaid (s.o 7 inimest) valdade ühinemisel koondati. Värska ja Meremäe vallavalitsustes mõlemas koondati üks inimene. Eeldatavasti oli põhjuseks asjaolu, et Mikitamäe vald ainsana vaidlustas valdade ühinemise. Setomaa valla vallavanem on endine Värska vallavanem, kes tagas ameti- ja töökohad eelkõige endistele Värska ja Meremäe valdade töötajatele. Setomaa valla vallasekretär on endine Värska vallasekretär ning Meremäe vallasekretärile pakuti tööd vallasekretäri nõunikuna. Mikitamäe vallavalitsuse ametnikke ei koheldud võrdselt Värska ja Meremäe vallavalitsuste ametnikega. Sellest tulenevalt on kaebajal õigus nõuda hüvitist kuue kuu keskmise palga ulatuses.
6.Setomaa vald palub vastuses jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja põhjendab enda seisukohti kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) kuna vallavanem nimetab isiku ametikohale, hindab tema ATS § 90 lg-st 5 tulenevaid kriteeriume. Asjaolu, et vaidlustatud käskkirjas ei ole toodud võrdlevat tabelit ametnike vahel, ei tähendab, et vallavanem ei oleks oma valikut teinud ATS § 90 lg 5 alusel. ATS § 90 lg 5 sätestab neli kriteeriumit, kuid sellest ei tulene, milline kriteerium on kõige tähtsam. Vallavanem ei saa hinnata ainult haridustaset ega töökogemust. Lisaks kaebaja kahele mainitud kriteeriumile hindas vallavanem ka teadmisi ja oskusi; 2) kõigil endistel vallasekretäridel oli haridusnõue täidetud. Kaebajal oli kõige vähem staaži. Vallavanema hinnangul ei olnud kaebaja teadmised ja oskused piisavalt pädevad, et kaebaja võiks jätkata vallasekretärina uues vallas. Setomaa vallavalitsus pidi novembris ja detsembris 2017 mitmed Mikitamäe vallavalitsuse korraldused kehtetuks tunnistama, kuna need ei olnud välja antud kehtiva seaduse alusel. Kaebaja oli need allkirjastanud;
3-18-85 3) vallasekretär M. Sulps kasvatab kahte alla 7-aastast last; 4) vallavanem pidas kõigi ametnikega, sh kaebajaga vestlusi jätkamise osas. Kaebaja avaldas korduvalt soovi, et ta koondataks; 5) Meremäe ja Mikitamäe vallavalitsuste tegevus lõpetati. Värska vallavalitsuse tegevust ei lõpetatud 31. detsembril 2017, vaid see nimetati ümber Setomaa vallavalitsuseks (Setomaa vallavolikogu 23. novembri 2017. a otsus nr 9). Seetõttu tekkis eelisõigus jätkata Värska vallavalitsuse ametnikel; 6) Mikitamäe vallavalitsus lõpetas oma tegevuse 31. detsembril 2017. Seetõttu ei saanud vastustaja pakkuda kaebajale samas ametiasutuses teist tööd ATS § 90 lg 7 kohaselt. Setomaa vallas loodud uued ametikohad ei vastanud vallavanema hinnangul kaebaja haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele. Seetõttu ei saanud vastustaja pakkuda kaebajale teist tööd; 7) kaebajal ei ole alust nõuda hüvitise suurendamist ATS § 105 lg 1 ja lg 3 alusel. Kaebaja võrdsusõigust pole rikutud.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohtuasjas on vaidlus selle üle, kas kaebaja teenistusest vabastamine koondamise tõttu on õiguspärane või mitte ning kas kaebajal on õigus kuue kuu suurusele hüvitisele.
8.Vaidlustatud käskkirja alusel koondati kaebaja ATS § 90 lg 1 p 2 alusel, s.t, et ametiasutus võib ametniku teenistusest vabastada koondamise tõttu, kui põhjendatud juhul kaotatakse ametniku ametikoht ametiasutuse koosseisus.
9.Vabariigi Valitsuse 10. juulil 2017 vastu võetud määruse nr 125 „Meremäe valla, Mikitamäe valla ja Värska valla osas haldusterritoriaalse korralduse muutmine ja Misso valla territooriumiosa üleandmine“ (määrus nr 123) § 1 lg 1 alusel moodustati Meremäe valla, Mikitamäe valla ja Värska valla ühinemise teel uus haldusüksus. Uue haldusüksuse nimeks määrati Setomaa vald (määrus nr 125 § 1 lg 2). Ühinemise tulemusena kohaliku omavalitsuse üksuse moodustamisel ühinenud kohaliku omavalitsuse üksused (s.o Meremäe, Mikitamäe ja Värska vallad) kui avalik-õiguslikud juriidilised isikud lõppesid ning ühinemise tulemusena moodustus uus kohaliku omavalitsuse üksus (s.o Setomaa vald) kui avalik-õiguslik juriidiline isik, kes on ühinenud kohalike omavalitsuste üksuste üldõigusjärglane (Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus (ETHS) § 92 lg 2). Eeltoodust tulenevalt ei nõustu halduskohus vastustaja seisukohaga, et Värska vald kui avalik-õiguslik juriidiline isik säilis ning temaga liideti Meremäe ja Mikitamäe vallad.
10.Pärast haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena ühinemise teel uue kohaliku omavalitsuse üksuse kui avalik-õigusliku juriidilise isiku moodustumist viidi kõik ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste senised täitevorganid ning ametiasutused ja ametiasutuste hallatavad asutused üle moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisu (ETHS § 141 lg 12). Ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse ja hallatava asutuse ametnikud ja töötajad tuli viia vastavalt ATS § 98 lg 1 p-de 1 ja 2 ning töölepingu seaduse § 112 lg 1 alusel üle haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse moodustatava uue ametiasutuse koosseisu (HRS § 18 lg 1).
3-18-85 Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse struktuur, koosseis ja palgajuhend tuli kehtestada uuel valitud (Setomaa) volikogul (ETHS § 141 lg 13).
11.Vaidlust pole asjaolu üle, et Setomaa vallal esines põhjendatud vajadus kaotada ära kaks vallasekretäri ametikohta. Kohtuasjas on vaidlus selle üle, kas vaidlustatud ettekirjutuse põhjendustest ja kaalutlustest nähtub see: 1) keda ja miks tuli koondada ning 2) kas kaebajale pakuti uut ametikohta (HRS § 18 lg 5 ja ATS § 90 lg 7).
12.Vaidlustatud käskkirjas pole esitatud faktilisi põhjendusi ega kaalutlusi selle kohta, miks otsustati kaebaja koondada. Samuti ei nähtu sellest põhjendusi, kas kaebajale pakuti uut ametikohta. Seetõttu nõustub halduskohus kaebajaga, et vaidlustatud käskkiri on põhjendamispuudustega. Tegemist võib olla HMS § 58 mõttes üksnes vormilise veaga, kui vastustaja veenvalt põhistab kohtule, et ta tegelikkuses juhindus kohtumenetluses esitatud põhjendustest ka vaidlustatud otsustuse tegemisel (RKHKo 3-3-1-29-12, p 20).
13.Vastustaja märgib vastuses, et vallavanem hindas kaebaja haridust, töökogemust, teadmisi ja oskusi. Vastustaja märgib, et kaebaja omas teiste vallasekretäridega sama haridust ning tema töökogemus vallasekretärina oli kõige väiksem. Ühtlasi ei omanud kaebaja piisavaid teadmisi ja oskusi, kuna Setomaa vallavalitsus pidi tunnistama kehtetuks mitmeid kaebaja allkirjastatud Mikitamäe vallavalitsuse korraldusi, kuna need ei olnud välja antud kehtiva seaduse alusel. Vastustaja märgib täiendavalt, et kuna lõpetati Meremäe ja Mikitamäe, mitte Värska valla tegevus, tekkiski ametisse jäämise eelisõigus Värska vallavalitsuse ametnikel.
14.Halduskohus ei ole veendunud, et vastustaja ka tegelikkuses lähtus kohtumenetluses esitatud kõigist väidetud objektiivsetest põhjendustest.
14.1.Vastustaja pole kohtumenetluses esitanud võrdlust selle kohta, kui kaua kaebaja vallasekretärina töötas võrreldes teiste isikutega, kes vallasekretärina töötasid. Halduskohus märgib, et õige ei oleks arvestada üksnes seda, kui üks vallasekretär on töötanud konkreetses vallas, vaid arvesse tulnuks võtta ka seda, kui kaua ta töötas vallasekretärina teises vallas. Eelduslikult ei erine vallasekretäride töö oma olemuselt sedavõrd, et need muutuksid võrreldamatuks. Vallasekretäride tööülesanded on reguleeritud seadusega ja olemuslikult on need sarnased.
14.2.Piisavate teadmiste ja oskuste puudumist on vastustaja kohtumenetluses põhjendanud sellega, et kaebaja allkirjastas vallasekretärina Mikitamäe vallavalitsuses korraldusi, mille Setomaa vald pidi kehtetuks tunnistama. Halduskohtu hinnangul on tegemist üldsõnalise väitega, mille alusel ei ole võimalik hinnata kaebaja pädevust valitud erialal. Vastustajal oli võimalus põhjendada ja tuua näiteid selle kohta, milles kaebaja konkreetsel juhul eksis. Viimati märgitud teavet vastustaja halduskohtule ei esitanud.
15.Halduskohtu hinnangul on veenev, et praegusel juhul eelistas vastustaja vallasekretärina eeskätt ametnikku, kes oli eelnevalt vallasekretärina teenistuses Värska vallas. Vastustaja on kaebuse vastuses omaks võtnud, et Setomaa vald tegelikkuses eelistas Värska valla ametnikke Mikitamäe ja Meremäe valla ametnikele, kuna vastustaja hinnangul ei ole Värska valda kui avaliku-juriidilise isiku tegevust lõpetatud: „[T]ulenevalt Setomaa vallavolikogu 23.11.2017 otsusest nr 9 korraldati ümber Setomaa valla ametiasutused ning liideti Meremäe Vallavalitsus (registrikood 75013351) ja Mikitamäe Vallavalitsus (registrikood 75024610) Värska
3-18-85 Vallavalitsusega (registrikood 75025041) ning nimetati ümber Värska Vallavalitsus alates
1.jaanuarist 2018 ametiasutusena Setomaa Vallavalitsus. Samuti lõpetati seoses ümberkorraldamisega Meremäe Vallavalitsuse ja Mikitamäe Vallavalitsuse tegevus
31.detsembril 2017. See tähendab, et Värska Vallavalitsust, kui ametiasutust koos selle struktuuriga ei lõpetatud vaid nimetati ümber Setomaa Vallavalitsuseks. Meremäe Vallavalitsuse ja Mikitamäe Vallavalitsuse ametiasutuste tegevus lõpetati. Seega tekkis eelisõigus Värska Vallavalitsuse ametnikel, kuna nende ametiasutust ei likvideeritud (ei lõpetatud).“ Halduskohus ei jaga vastustaja seisukohta, et Värska valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevus pole lõppenud. Pärast ühinemist lõppesid kõik vallad, s.o Mikitamäe, Meremäe ja Värska vald kui avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Ühinemise tulemusena moodustus Setomaa vald kui uus avalik-õiguslik juriidiline isik (vt käesolev otsus, p-d 9 ja 10). Uuel juriidilisel isikul ei olnud alust eelistada seda ametnikku, kes oli teenistuse ühes eelmises lõppenud juriidilises isikus, s.o Värska vallas. Tegemist ei ole objektiivse kriteeriumiga, mille alusel hinnata, kas konkreetse isiku suhtes esineb alus isiku koondamiseks ATS § 90 lg 5 mõttes või mitte.
16.Vastustaja väidab, et kaebaja soovis koondamist, samas pole ta selle kohta tõendit esitanud. Viimati nimetatud asjaolu pole kaebaja omaks võtnud. Nimetatud asjaolu ei mõjutaks ka koondamise õigusvastasust.
17.Eeltoodust tulenevalt on halduskohus seisukohal, et kaebaja koondamine oli nii vaidlustatud käskkirjas esitatud põhjenduste puudumise kui ka kohtumenetluses esitatud põhjenduste kohaselt õigusvastane.
18.Kaebaja nõuab kuue kuu suurust hüvitist, kuna teda koheldi teenistusest vabastamisel koondamise tõttu ebavõrdselt teise ametnikuga.
19.Õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul on õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses (ATS § 105 lg 1 esimene lause). Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve (ATS § 105 lg 1 teine lause). ATS § 105 lg-s 1 1 nimetatud hüvitise piir ei kehti, kui ametnik vabastati teenistusest ATS §-s 13 nimetatud võrdse kohtlemise põhimõtet rikkudes. Ametiasutused peavad tagama teenistusse soovijate ja teenistuses olevate isikute kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ja edendama võrdõiguslikkust
(ATS § 13).
20.Kaebaja ei tugine sellele, et teda oleks erinevalt koheldud rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel (võrdse kohtlemise seadus § 1 lg 1, PS § 12 lg 1). Vastustaja väidab, et teenistusse jätmisel eelistati eeskätt Värska valla endisi ametnikke. Halduskohtu hinnangul võib ühes kohaliku omavalitsuse üksuses töötamise eelistamist käsitada ebavõrdse kohtlemisena muu asjaoluna PS § 12 lg 1 tähenduses, kui selliseks erinevaks kohtlemiseks ei esine mõjuvat põhjust. Vastustaja hinnangul eelistati Värska valla endisi ametnikke põhjusel, et Värska vald ei lõppenud ning temaga liideti Meremäe ja Mikitamäe vallad. Halduskohtu hinnangul ei ole vastustaja käsitlus õige (vt käesolev otsus, p-d 9 ja 10). Teisi objektiivseid ja veenvaid põhjendusi vastustaja halduskohtule esitanud ei ole.
3-18-85
21.Halduskohtu hinnangul tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista hüvitis kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kaebajat ei ole ebavõrdselt koheldud võrdse kohtlemise seaduse § 1 lg-s 1 märgitud alustel. Eelduslikult põhjustab võrdse kohtlemise seaduses § 1 lg-s 1 märgitud alusel ebavõrdne kohtlemine isikule suuremat füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi kui juhtumil, mil eelistatakse ühe valla teenistujaid teise valla teenistujatele. Rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse rõhutamine on lahutamatult seotud isikuga, mis võib õigustada ATS § 105 lg-s 1 sätestatud määra suurendamist. Mikitamäe vallvalitsuses töötamine ei puuduta vahetult kaebaja isikut, vaid tema teenistuskohta, mistõttu sellel alusel erinev kohtlemine ei põhjustanud eelduslikult ülemääraseid kannatusi, mis tuleks hüvitada reeglipärasest suuremas ulatuses kui kolm kuud. Tegemist on küll õigusvastase olukorraga, kuid milles puuduvad eritunnused, et suurendada hüvitist rohkem kui kolm kuud.
22.Eeltoodust tulenevalt rahuldab halduskohus kaebuse osaliselt. Halduskohus tunnistab Setomaa valla 28. detsembri 2017. a käskkirja nr 13-1/148 õigusvastaseks ja mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitise kaebaja kolme kuu keskmise palga ulatuses (ATS § 105 lg 1). Vastustajal tuleb välja arvutada hüvitise täpne suurus.
23.Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (halduskohtumenetluse seadustik § 108 lg 2). Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Kaebaja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot tuleb tagastada (riigilõivuseadus § 22 lg 1 p 1, HKMS § 104 lg 5 p 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.