Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.06.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-17-2000
Haldusasi
XX kaebus Sotsiaalkindlustusameti 24.07.2017 otsuse nr 92583 tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks teha uus otsus, millega arvestada ümber kaebaja pension, lähtudes Politsei- ja Piirivalveameti 30.03.2017 teatisest Kaebaja – XX Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Silvia Azojan
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 02.03.2018 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.07.2018. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-17-2000 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
2(6)
3-17-2000
3-17-2000
4(6)
3-17-2000 5) Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise kohta. Võrdsuspõhiõiguse riive tuvastamiseks tuleb leida kaebajaga sarnases olukorras olevate isikute grupp, kellega võrreldes kaebajat koheldakse halvemini (Riigikohtu üldkogu 22.04.2014 otsus nr 3-3-1-51-13, p 69). Kuna PPVS ei võimalda politseiametnikel pensioni arvutamise ametipalga osas tehtud valikut muuta, siis kohtleb seadus kõiki võrdselt. Võrdse kohtlemise nõue ei tähenda, et asjaolude hilisema muutumise korral säilib isikul võimalus valida soodsaim tagajärg. Riigikohus leidis asjas nr 3-4-1-18-14, et põhiseadusega oli vastuolus olukord, kus üksnes teatud politseiametnike puhul võeti pensioni arvutamise aluseks n-ö vähendatud ametipalk ning sellest tulenevalt arvutati 01.01.2013 seisuga pensionid ümber selliselt, et lähtekohaks võeti palk, mida sai 01.01.2013 seisuga politseiametnik, kelle töö oli sisulises mõttes sama, mis sellel ametikohal, mille järgse palga oli pensionile jäänud ametnik pensioni määramise ajal valinud enda pensioni arvutamise ametipalgaks. Kaebaja uurija ametikoha järgi pensioni arvutamise aluseks olev ametipalk ei muutunud. Samuti ei ole kaebaja sattunud ebasoodsamasse olukorda võrreldes teiste politseiametnikega. Kõigi politseipensioni saamiseks õigustatud isikute pensionid arvutatakse samadest põhimõtetest lähtudes ning kõigi puhul on üheks aluseks nende endi poolt pensioni määramisel valitud palk. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5(6)
3-17-2000 vajalikuks halduskohtu kõiki põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.