Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3171152 6. juuni 2018 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Indrek Koolmeister ja Viive Ligi M. P ja K. P kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tegevuse peale Kaebajad M. P ja K. P Vastustaja Tallinna linn, esindaja Eva Vanamb Tallinna Ringkonnakohtu 28. augusti 2017. a määrus M. P ja K. P määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta jõusse Tallinna Ringkonnakohtu 28. augusti 2017. a määrus, asendades selle põhjendused käesoleva määruse põhjendustega.
3.Asendada avaldatavas määruses kaebajate nimed initsiaalidega.
4.Arvata kautsjon riigi tuludesse. Jätta muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kolmandad isikud esitasid Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) 15. juunil 2015 ehitusloa taotluse ja eelprojekti korteri nr 6 rekonstrueerimiseks ja kokkuehitamiseks korteriga nr 11 aadressil Suur-Kloostri 18, Tallinn. Suur-Kloostri 18–13 korteriomandi omanik M. P ja tema abikaasa K. P (kaebajad) esitasid TLPA-le menetluse käigus taotlusi ja vastuväiteid. TLPA selgitas 17. detsembri 2015. a kirjas kaebajatele, et enne 1. juulit 2015 (kui jõustus uus ehitusseadustik (EhS)) esitatud ehitusloa taotlust käsitatakse ehitusteatisena. EhS § 37 kohaselt võib ehitusteatise alusel ehitist ehitada kahe aasta jooksul ehitusteatise esitamisest või täiendavate nõuete esitamisest või ehitusprojekti heakskiitmisest arvates. Kirjas märgitakse, et ehitusprojekt kooskõlastati 17. detsembril 2015 ning et ehitusteatise (mille aluseks projekt oli) andmetega on võimalik tutvuda ehitisregistris ja ehitusprojektiga ameti arhiivis. Samuti teavitati, et TLPA jätkab riiklikku järelevalvet korterelamus. Kaebajad esitasid 10. jaanuaril 2016 Tallinna linnapeale arupärimise seoses TLPA 17. detsembri 2015. a kirjaga. TLPA vastas arupärimises esitatud küsimustele 10. veebruari 2016. a kirjas, pidades ehitusteatise kooskõlastamist endiselt õigeks. Ühtlasi selgitati, et 17. detsembri 2015. a kiri ei ole käsitatav haldusaktina.
3-17-1152 Kaebajad esitasid 30. augustil 2016 TLPA-le taotluse peatada Suur-Kloostri 18–13 korstnate omavolilised ehitustööd, kuna selleks puudub ehitusluba. TLPA vastas 23. veebruari 2017. a kirjaga, et amet kooskõlastas 17. detsembril 2015 ehitusprojekti korter nr 6 rekonstrueerimiseks ja kokkuehitamiseks korteriga nr 11. Ametile esitati 4. oktoobril 2016 kasutusteatis ja ehitusdokumendid. Ehitise auditi koostanud ehitusekspertide hinnangu kohaselt on korteri nr 6 ehitustööd tehtud vastavalt ameti kooskõlastatud ehitusprojektile ning ümberehitusega ei ole halvendatud hoone kui terviku ega naaberkorterite seisukorda. TLPA kaasab kõik Suur-Kloostri 18 kinnistu omanikud kasutusteatise menetlusse ning annab võimaluse tutvuda ametile esitatud dokumentidega ning esitada arvamusi ja vastuväiteid pärast seda, kui teatise esitaja on menetlusse kaasatud pädevate isikute ja ametite esitatud märkused lahendanud.
2.Kaebajad esitasid 25. märtsil 2017 TLPA-le vaide, milles palusid tunnistada kehtetuks haldusakt, millega TLPA kooskõlastas ehitusprojekti (andis loa ehitamiseks) Suur-Kloostri 18 asuva korteriomandi nr 6 rekonstrueerimiseks ja kokkuehitamiseks korteriga nr 11. Kaebajad märkisid, et said ehitusprojekti kooskõlastamisest teada TLPA 23. veebruari 2017. a kirjast. Seega on vaie esitatud haldusmenetluse seaduse (HMS) §s 75 sätestatud tähtaega järgides. TLPA tagastas 28. aprillil 2017 vaide, kuna see oli esitatud HMS §s 75 sätestatud tähtaega rikkudes. Vaide esitajad olid ehitusprojekti kooskõlastamisest teadlikud juba 17. detsembri 2015. a kirjast või hiljemalt 11. jaanuarist 2016, mil linnale esitati arupärimine.
3.Kaebajad esitasid Tallinna Halduskohtule 29. mail 2017 kaebuse, milles palusid vaide tagastamise otsus tühistada ja kohustada TLPA-d sisuliselt läbi vaatama 27. märtsil 2017 esitatud vaie.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 22. juuni 2017. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel, leides, et vaie on esitatud tähtaega ilmselgelt rikkudes. HMS § 77 ja § 34 lg 3 kohaselt ei ennistata vaide esitamise tähtaega, kui menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui aasta, mistõttu puudus TLPA-l võimalus vaiet sisuliselt läbi vaadata. Selle peale esitatud kaebuse sisuline läbivaatamine oleks ilmselgelt eesmärgipäratu. Kohus selgitas 9. juuni 2017. a määruses kaebajatele, et ehitustööd olid
17.detsembril 2015 juba valmis ning 4. oktoobril 2016 esitati kasutusteatis ja ehitise audit, mistõttu vaide tagastamise asemel ehitusteatise ja projektile kooskõlastuse andmise vaidlustamine ei oleks tõenäoliselt enam eesmärgipärane. Mis puudutab kaebajate korterit nr 13 (ventilatsioonilõõride taastamise asjus), siis sisaldub ehitusprojektis lahendus II korruse jaoks. Kaebajatel tuleks selgitada, kas selle alusel ehitamiseks on ehitusteatis väljastatud. Siiski tuleb neil arvestada, et endise olukorra taastamine ei ole ilmselt võimalik, kuna vaidlustamisega on hiljaks jäädud, sh on pädevad haldusorganid ehitusprojekti sobilikuks tunnistanud. Ehitise auditi koostamiseks on tehtud ehitise ülevaatus, mille juures viibis korteriomaniku abikaasa, ja üle on vaadatud ka korter nr 13. TLPA on
23.veebruari 2017. a kirjas selgitanud, mida saaksid kaebajad teha oma korteri ventilatsiooni parandamiseks ning et soovi korral on võimalik paigaldada korterisse kamin. Samuti nähtub, et
23.veebruari 2017. a seisuga oli käimas kasutusteatise menetlus, mille raames saavad kõik naabrid oma seisukoha ja vastuväited esitada. Selles menetluses saab kaebaja esitada ka enda tellitud ekspertiisi.
5.Kaebajad esitasid halduskohtule kohtuniku taandamise avalduse ja määruskaebuse ringkonnakohtule. Kohus edastas määruskaebuse ringkonnakohtule ja leidis seejärel, et kohtuniku taandamise avaldus on põhjendamatu. 2(6)
3-17-1152
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 28. augusti 2017. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Halduskohus leidis ringkonnakohtu meelest õigesti, et vaide menetlemiseks kohustamise nõue on ilmselgelt perspektiivitu tulenevalt HMS §s 77 ja § 34 lgs 3 sätestatud vaide esitamise tähtaja ennistamise piirangust. Esimese astme kohus ei väljendanud vaidlustatud määruses seisukohta, et vaide menetlemine iseenesest (kui vaie oleks olnud lubatav) ei võimaldanuks kaebaja õigusi kaitsta. Eesmärgi saavutamise võimatusele tugines kohus selles kontekstis, et haldusmenetluse seaduses viidatud sätted ei võimalda teha kaebust rahuldavat kohtuotsust. Kuna halduskohtumenetluse seadustik ei sisalda HMS § 34 lgga 3 analoogset piirangut, peab ringkonnakohus vajalikuks vaagida, kas mingit perspektiivi oleks pakkunud see, kui TLPA kooskõlastus, millele on viidatud 17. detsembri 2015. a kirjas, oleks vaidlustatud otse halduskohtus, s.o kas halduskohus pidanuks seda kaebajale soovitama. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul puudus vajadus anda kaebajale võimalus kaebuse muutmiseks ja soovitada vaide menetlemiseks kohustamise asemel ehitusteatise kooskõlastamise vaidlustamist – nimelt ei muutnuks kaebuse muutmine kaebuse eduväljavaateid (vt Riigikohtu 17. juuni 2015. a määrus asjas nr 3312415, p 13). Selge on see, et kaebajad said ehitusteatise kooskõlastamisest ja nende vastuväidete rahuldamata jätmisest teada TLPA 17. detsembri 2015. a kirjast, mis oli neil käes enne 10. jaanuari 2016, mil nad esitasid sellele kirjale viidates arupärimise Tallinna linnapeale. Sisuliselt võib seda arupärimist käsitada vaidena. Pärast eitava vastuse saamist (puudus küll vaidlustamisviide) olid kaebajad tegevusetud kuni 30. augustini 2016, mil nad esitasid TLPA-le taotluse ehitustegevuse peatamiseks. Sellele avaldusele said nad vastuse TLPA 23. veebruari 2017. a kirjaga, milles öeldi jälle, et ehitusteatisele anti kooskõlastus juba 17. detsembril 2015. Jääb selgusetuks, miks said kaebajad alles nüüd aru, et kooskõlastuse peale saab esitada vaide – linna vastus ei erinenud sisuliselt varasematest. Pigem näivad kaebajad tuginevat TLPA 23. veebruari 2017. a kirjale kui ettekäändele algatada hilinenult ehitusprojekti kooskõlastuse vaidlustamise menetlus. Usutav ei ole kaebajate väide, et üle aasta pikkune hilinemine kooskõlastuse vaidlustamisega oli tingitud vaidlustamisviite puudumisest. Isegi vaidlustamisvõimaluste kohta selgituste andmata jätmise korral ei võinud kaebajad jääda tegevusetuks sedavõrd pikaks ajaks, vaid pidanuks mõistliku aja jooksul tegema ka ise jõupingutusi, et oma õiguste kaitse kord välja selgitada, kasutades vajaduse korral õigusabi. Halduskohus selgitas 9. juuni 2017. a määruses kaebajatele nende õiguste edasise kaitse võimalusi.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kaebajad paluvad määruskaebuses kohtute määrused tühistada ja teha uus määrus, millega võtta kaebajate kaebus menetlusse. Kaebajad leiavad, et menetlusõigust on oluliselt rikutud, s.t kohus ei oleks tohtinud menetlust jätkata enne, kui Tallinna Halduskohtu esimees on kohtuniku taandamise avalduse lahendanud. Kaebajad esitasid kohtuniku taandamise avalduse 24. juulil 2017 ehk samal päeval, kui nad esitasid halduskohtu kohtumääruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule. Halduskohtu kohtunik ei oleks tohtinud edastada määruskaebust lahendamiseks teise astme kohtule enne taandamisavalduse lõplikku lahendamist. Kaebajad ei nõustu ka kohtute seisukohaga, nagu oleks kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Kaebajad on vaidlustanud ehitusprojekti kooskõlastamise. Kaebajad ei mõistnud ehitusteatise kooskõlastamise toimingut sellisena, et neile tulenevad sellest õigused ja kohustused. TLPA ei selgitanud, millised tagajärjed kaasnevad ehitusprojekti kooskõlastamisega, millised on vaidlustamise tähtajad ja kas tegemist on haldusakti või toiminguga. Ehitamise tulemusena kaob kaebajatel pääs pööningule ja katusele, korterile nr 13 ei jää korstnaid. Ehitusprojektiga kaasneb kaebajate korteri ainukese kindlalt toiminud ventilatsioonilõõri ja sellel asetsenud korstna kahjustamine. Niiskus ja puudulik ventilatsioon on tekitanud kaebuse esitajatele astmahood ja allergianähud. Lisaks jääksid kaebajad ehitamise tulemusena ilma oma köögi ventilatsioonist.
3(6)
3-17-1152
8.Tallinna linn leiab, et määruskaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, sest vaide esitamise tähtaeg on möödas ja seda ennistada ei ole võimalik. Ehitusprojekti kooskõlastamine ja ehitusteatise teavitatuks lugemine ei ole haldusakt, vaid toiming. Samuti ei saa haldusaktiks pidada TLPA 17. detsembri 2015. a kirja, mis on samuti toiming. Ehitusteatise puhul saab haldusakti andmine kõne alla tulla juhul, kui tekib vajadus kontrollida EhS § 36 lõike 5 alusel ehitusteatises toodud andmeid ja kontrollimise tulemusena tuleb ehitusteatise esitajale esitada täiendavaid nõudeid. Sellisel juhul esitatakse need nõuded EhS § 36 lg 6 kohaselt haldusaktina. Muudel juhtudel haldusakti ehitusteatise puhul ei anta. Vaidlusaluse ehitusteatise alusel on esitatud kasutusteatis. Kasutusteatise menetlus on pooleli.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
I
9.Kõigepealt on vaidluse all küsimus, kas vastustajat saab kohustada kaebajate 28. aprillil 2017. a vaiet sisuliselt läbi vaatama. HKMS § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta kaebuse esitada siis, kui vaideotsus rikub kaebaja õigusi sõltumata vaide esemest. Muul juhul on isikul võimalik esitada vaide esemeks olnud kaebus halduskohtule. Kaebajate nõue vaide lahendamise kohustamiseks oli seotud vaide esemega. Kui isik leiab, et vaie on tagastatud ebaõigesti, tuleb vaide esemeks olev nõue esitada otse kohtule. Seega puudub kaebajatel kaebeõigus vaidemenetluse otsuse iseseisvaks vaidlustamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaie sisuliselt läbi vaadata. Kaebuses esitatud nõude (haldusorgani kohustamine vaiet läbi vaatama) tagastamise õige alus olnuks HKMS § 121 lg 2 p 1.
10.HKMS § 120 lg 1 p 3 kohaselt kontrollib kohus, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused, ning teeb vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta. Kolleegium selgitab, et juhul, kui kaebajate eesmärgiks on nõuda neile tekitatud kahju hüvitamist, on neil võimalik esitada taotlus kahju tekitanud haldusorganile või hüvitamiskaebus otse kohtule (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 1, HKMS § 37 lg 2 p 4, § 46 lg 4). Välistatud ei ole tsiviilõiguslike nõuete esitamine otse isiku vastu, kes on kaebajate hinnangul ehitamisega nende õigusi rikkunud (võrdle nt tsiviilkolleegiumi otsust asjas nr 32112913, p 20–22). Kui kaebajad soovivad, et linn teostaks ehitusjärelevalvet, on võimalik esitada kohtule vastavasisuline kohustamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 2, § 46 lg 2, RVastS § 6 lg 3) 30 päeva jooksul linna poolt järelevalvemenetluse algatamisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Kolleegium rõhutab, et ehitusteatisele vastamata jätmine EhS § 36 lgs 2 sätestatud viisil, mis võimaldab alustada ehitamist, ei välista vajaduse korral riikliku järelevalve teostamist (EhS § 130 lg 2). Eeltoodud nõudeid oli põhimõtteliselt võimalik esitada ka algses ehk 29. mai 2017 kaebuses, kuid asja saatmine halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks ei ole asjaolusid arvestades otstarbekas, kuna kaebajatel on vastavalt oma eesmärgile võimalik esitada uus kaebus.
11.Kolleegium nõustub vastustajaga, et ehitusteatisele vastamata jätmine EhS § 36 lg 2 alusel ei ole haldusakt, vaid halduse toiming (HMS § 106 lg 1, HKMS § 6 lg 2). Ehitada võib, kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat ehitusteatise andmete täiendava kontrollimise vajadusest. Sellisel 4(6)
3-17-1152 juhul ei saa lugeda haldusakti antuks (HMS § 51 lg 1), kui seadus ei sätesta teisiti. Ehitusteatise puhul antakse haldusakt, kui EhS § 36 lg 5 alusel ehitusteatises toodud andmete kontrollimise tulemusena esitatakse ehitusteatise esitajale nõudeid EhS § 36 lg 6 alusel. Praeguses asjas ei ole TLPA haldusakti andnud. Seega pole võimalik esitada praeguses asjas tühistamiskaebust. Vastavalt 1. jaanuarist 2018 jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku muudatustele võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (HKMS § 45 lg 2). Kaebajatel ei ole seega enam võimalik oma kaebust muuta, esitamaks toimingu õigusvastasuse tuvastamise kaebust, kuna HKMS § 49 lg 1 sätestab nõude, mille kohaselt peab kaebuse esitamine muudetud kujul olema kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt lubatav. II
12.Kaebajad leiavad, et praeguses asjas on oluliselt rikutud menetlusõigust, kuna kohus ei oleks tohtinud menetlust jätkata enne, kui Tallinna Halduskohtu esimees on kohtuniku taandamise avalduse lahendanud. Kaebajad esitasid Tallinna Halduskohtu 22. juuni 2017. a määruse peale määruskaebuse 24. juulil 2017. Samal päeval esitasid kaebajad ka avalduse kohtuniku taandamiseks. Määrus määruskaebuse menetlusse võtmise kohta ja vastustajalt seisukoha küsimise kohta on tehtud 25. juulil 2017. Kohtunik ise on enda suhtes esitatud taandamisavalduse lahendanud 8. augustil 2017 ning kohtu esimehe määrus taandamisavalduse rahuldamata jätmise kohta on tehtud 9. augustil 2017. HKMS § 13 lg 1 kohaselt kohaldatakse kohtuniku taandamise suhtes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 23–30. TsMS § 28 lg 1 kohaselt võib kohtunik pärast kohtuniku vastu taanduse esitamist ja enne selle lahendamist teha üksnes edasilükkamatuid menetlustoiminguid, millel ei ole asja lahendi suhtes määravat tähtsust. TsMS § 28 lg 2 sätestab, et kui taandamisavaldus on ilmselt põhjendamatu, võib kohtunik menetlust jätkata, vaatamata taandamisavaldusele, kuid ei või teha kohtuastmes menetlust lõpetavat lahendit enne taandamisavalduse lahendamist. Taandamisavalduse rahuldamise korral on menetluse jätkamisel tehtud menetlustoimingud tühised. Kolleegiumi hinnangul praeguses asjas menetlusnormi olulist rikkumist ei esine. 25. juuli 2017. a määruse on teinud kohtujurist (HKMS § 12 lg 1) ja kohtuasja materjalidest toimiku liikumise kohta nähtub, et määruskaebus jõudis ringkonnakohtusse 10. augustil 2017. Seega oli kohtuniku taandamise avaldus lõplikult lahendatud enne määruskaebuse edastamist ringkonnakohtule. Praeguses asjas ei ole tegemist kaebajate poolt Riigikohtu lahendis asjas nr 3211203, p 17 viidatule samaväärse olukorraga. Kuna kohtuniku taandumise aluseid ei esinenud ja taandamisavaldus oli ilmselgelt põhjendamatu, võis kohtunik pärast taandamisavalduse lahendamist menetlust jätkata (vt tsiviilkolleegiumi otsust asjas nr 32141-08, p 15).
13.Eeltoodule tuginedes jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu
28.augusti 2017. a määruse resolutsioon jääb jõusse, kuid selle põhjendused tuleb asendada käesoleva määruse põhjendustega. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebajate menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1). Kautsjon tuleb kanda riigi tuludesse (HKMS § 107 lg 4). Vastustaja pole menetluskulude hüvitamist taotlenud. HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse kaebajate nimed avaldatavas määruses kohtu algatusel initsiaalidega. 5(6)
3-17-1152 (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.