X. X kaebus Sindi Linnavalitsuse 27.11.2017 korraldusete nr 444, nr 445 ja nr 446 ning Tori Vallavalitsuse 19.02.2018 vaideotsuse nr 6-2/100-2 tühistamiseks
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X. X 17.04.2018 taotlus kaebuse muutmiseks ja võimaldada kaebajal vaidlustada lisaks esialgses kaebuses nimetatule veel ka Sindi Linnavalitsuse 27.11.2017 korraldusi nr 444 ja 445;
2.Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult;
3.Jätta X. X 17.04.2018 esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata;
4.Saata käesoleva määruse ärakiri kaebajale ja teadmiseks Tori Vallavalitsusele
Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
Sindi Linnavalitsus andis 27.11.2017 korralduse nr 444, millega otsustati väljastada ehitusluba betoonpaisu (pikkus 150 m), kaldakindlustuse ning kalatrepi lammutamiseks.
2.Sindi Linnavalitsus andis 27.11.2017 korralduse nr 445, millega otsustas väljastada ehitusloa Danspin OÜ uue pinnaveehaarde rajamiseks olemasoleva asemele Sindi linnas katastriüksustel Kalamaja tee 4, Vabriku kanal ja Sindi pais; Raho OÜ uue pinnaveehaarde rajamiseks olemasoleva asemele Sindi linnas katastriüksustel Kalamaja tee 1, Kalamaja tee 3, Vabriku kanal ja Sindi pais; Pulli küla elamute uue pinnaveehaarde rajamiseks olemasoleva asemele Pulli külas katastriüksusel Pärnu jõgi V1 ning Sindi linna olemasoleva sademeveesüsteemi suubla ümberehitamiseks uue sademeveetorustiku rajamiseks Sindi linnas katastriüksusel Sindi pais.
3.Sindi Linnavalitsus andis 27.11.2017 korralduse nr 446, millega väljastati luba Sindi linnas katastriüksutel Supluse tn 3, Sindi pais ja Pärnu jõgi V1 Sindi väliujula ümberehitamiseks vastavate kõrvaltingimustega.
4.X. X esitas Sindi Linnavalitsusele 27.12.2017 vaide Sindi Linnavalitsuse 27.11.2017 korralduste nr 444, 445 ja 446 kehtetuks tunnistamiseks.
5.Tori Vallavalitsuse 19.02.2018 vaideotsusega nr 6-2/100-2 jäeti vaie rahuldamata. Vallavalitsus selgitas, et haldusasjas nr 3-16-1546, milles taotleti Sindi Linnavalitsuse 23.02.2016 korralduse nr 54 „Sindi linnavalitsuse lähteseisukohad projektile „Sindi paisu avamise projekteerimine““ tühistamist, tegi Tallinna Ringkonnakohus viitega Riigikohtu lahenditele otsuse, milles käsitati kaebeõigust. Arvestades asjaolu, et vaidlustatud korraldused käsitlevad Sindi paisu avamise järgmist etappi ehk on sama protsessi osad, siis tuginedes kohtupraktikale, puudub kaebajal vaideõigus.
6.X. X esitas 15.03.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tori Vallavalitsuse 19.02.2018 vaideotsuse nr 6-2/100-2 ja Sindi Linnavalitsuse 27.11.2017 korralduse nr 446 tühistamise nõudes.
7.X. X esitas 31.03.2018 ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotleb riigihankes nr. 194187 – „Sindi paisu avamise ja tehiskärestiku rajamise ehitustööd“ menetluse peatamist kuni seaduses sätestatud keskkonnamõju strateegilise hindamise ja planeerimismenetluse läbiviimiseni projekti „Pärnu jõe elupaikade taastamine“ realiseerimisel.
8.Tallinna Halduskohtu 04.04.2018 määrusega jäeti X. X 31.03.2018 esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ja seda eelkõige selle tõttu, et riigihanke menetluse peatamisele suunatud taotlus ei seostunud otseselt väliujula ümberehitamiseks antud ehitusloa vaidlustamisega ehk põhivaidluse esemega ja et hankeasjas ei saa esialgse õiguskaitse taotlust esitada enne kui riigihangete vaidlustuskomisjonis on sellekohane menetlus läbitud. Samas märkis kohus, et nähtuvalt haldusasja materjalist on vastustaja tõstatanud ka kaebeõiguse küsimuse.
9.X. X esitas 17.04.2018 Tallinna Halduskohtule taotluse, milles soovis kaebuse nõuet muuta ning vaidlustada lisaks Sindi Linnavalituse korraldusele nr 446 ka korraldused nr 444 ja 445 ning esitas sellega kaasnevalt uue esialgse õiguskaitse taotluse Sindi Linnavalitsuse korralduste nr 444, 445 ja 446 kehtivuse peatamiseks.
10.Tallinna Halduskohus küsis 18.04.2018 kohtunõudes esialgse õiguskaitse taotluse osas ka Tori valla seisukohta.
11.Tori vald asus oma 20.04.2018 vastuses seisukohale, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleks jätta rahuldamata ning kaebus tagastada. Kaebaja ei ole piisaval määral põhjendanud, millised oleksid need kahjulikud tagajärjed, kui ehituslubade kehtivust ei peatata. Ebamäärased ning asjasse puutumatud on kaebaja põhjendused ning viited käimasolevale riigihankele. Esialgse õiguskaitse taotlust ei saa rahuldada ka tulenevalt kaebuse perspektiivitusest. Eelkõige on kaebus perspektiivitu seetõttu, et kaebajal puudub kaebeõigus. Kaebajal puudub subjektiivne õigus Sindi paisu endisel kujul säilitamisele ning kaebajal ei ole mingisugust puutumust vaidlustatavate haldusaktidega. Kaebaja elukohaks on Tori vald ning kaebajal puutub otsene side Sindiga. Kaebaja on kaebuse puntki 1.4. eelviimases lõikes ka ise viidanud „Sindi linna kohalike elanike õigustele“, mida kaebaja ise aga ei ole. Samuti ei ole kaebaja selgelt tõendanud, et Sindi paisul toimuv tegevus võib oluliselt kahjustada Tori valla jõevett või supelrandasid, mille kaudu on kaebajal väidetav puutumus. Kaebaja ei ole välja toonud täpseid asjaolusid ega tõendeid, mis viitaksid konkreetsele
reaalsele riskile keskkonnale, sh tervise- ja heaoluvajadustele. Eeltoodud põhjustel tuleks kaebaja kaebus tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.
12.X. X esitas 23.04.2018 veel ka omapoolse arvamuse esialgse õiguskaitse taotluse kohta esitatud Tori valla 20.04.2018 seisukoha suhtes. Kaebaja märgib, et oli juba varasemas õiguskaitse taotluses (riigihanke peatamine) selgitanud, et samal ajal kui toimub kohtumenetlus, on käimas ka riigihange nr 194187, kus on arvestatud riigihanke väljakuulutamisel vaidlusaluste Sindi Linnavalitsuse ehituslubade seaduslikkusega ja kui ehituslubade väljastamine osutub õigusvastaseks (tuleb muuta tingimusi, dokumente jne), kaasnevad sellega ka täiendavad kulud – kas riigile või kohalikule omavalitsusele. Ka on kaebaja 15.03.2018 kaebuses selgitanud, et kavatseb sellest, et menetluses on rikutud siseriiklikku seadust, teavitada projekti rahastajat – EL Ühtekuuluvusfondi ning on üsna tõenäoline, et rahastus võib osutuda põhjendamatuks ning nõutakse Eesti Vabariigilt hiljem tagasi.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.X. X taotles oma esialgses kaebuses Tori Vallavalitsuse 19.02.2018 vaideotsuse nr 6-2/100-2 ja Sindi Linnavalitsuse 27.11.2017 korralduse nr 446 tühistamist. 17.04.2018 soovis kaebaja nõuet muuta ning vaidlustada ka Sindi Linnavalitsuse 27.11.2017 korraldusi nr 444 ja 445. Arvestades asjaolu, et tegemist on ühel ja samal kuupäeval väljastatud korraldustega ning need on omavahel seotud, siis nõude muutmine antud juhul halduskohtumenetluse seadustiku § 49 lõikega 1 vastuolus ei ole ning on formaalselt vaadatuna lubatav. Samas ei muuda see olemuslikult midagi seonduvalt kaebeõiguse küsimusega, mille vastustaja on tõstatanud.
14.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lõigete 1 ja 2 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, võib kohus kaebuse selle esitajale tagastada.
15.Kaebaja on vaidlustanud korraldused, millega anti ehitusload Sindi paisu lammutamiseks, pinnavee haarete rajamiseks ja Sindi väliujula ümberehitamiseks. Eelnevalt oli esitatud korralduste nr 444, 445 ja 446 peale ka vastav vaie. Tori Vallavalitsus põhjendas vaide rahuldamata jätmist kaitstava subjektiivse õiguse puudumisega. Vallavalitsus tugines seejuures haldusasjas nr 3-161546 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 02.11.2017 otsusele, mille punktis 15 märgiti järgmist:“ Riigikohus on analüüsinud kaebeõiguse küsimust KeÜS ja varem kehtinud regulatsiooni võrdluses 13. mai 2015. a otsuses nr 3-3-1-8-15. Selles lahendis (p 15 jj) leidis Riigikohus, et Riigikohtu halduskolleegium on varasemates lahendites (3-3-1-86-06; 3-3-1-68-11; 3-3-1-87-11) asunud seisukohale, et keskkonnakaitse küsimustes saab kohtusse pöördumise aluseks olla mitte üksnes subjektiivsete õiguste rikkumine, vaid ka kaebuse esitaja puutumus vaidlustatava haldusakti või toiminguga. Puutumuse korral peab isik näitama, et vaidlustatav tegevus puudutab tema olulisi huve, mõju isikule peab olema oluline ja reaalne. Pelgalt konkreetses paikkonnas elamise või ressursi kasutamise faktidele tuginev kaebeõiguse konstruktsioon ei ole kooskõlas kohtupraktikaga. Viidatud otsuse p-des 20 ja 21 on Riigikohus osutanud, et KeÜS kontekstis tuleb puutumust vaadelda isiku ja konkreetse keskkonna seosena. Puutumus KeÜS tähenduses ei ole enam iseseisvaks kaebeõiguse aluseks, vaid määrab ära õiguse tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale ulatuse. Kehtiva õiguse alusel tuleb selle üle, kas isikul on keskkonnavaldkonnas õigus kohtulikule kaitsele, otsustada HKMS-s sätestatud üldreeglit järgides, kui eriseadustest ei tulene teisiti. Seega tuleb keskkonnaõiguse asjades isiku kaebeõiguse olemasolu selgitamiseks hinnata, kas kaebajal on kaitstav subjektiivne õigus (sh õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale
keskkonnale). Pelgalt puutumus, ka olulisel kujul, kaebeõiguse iseseisvaks ja piisavaks aluseks ei ole. Kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda Sindi paisu endisel kujul säilimist – see tähendab, et Sindi paisu lammutamiseks tingimuste seadmine kohaliku omavalitsuse poolt ei mõjuta kaebaja tervist ega heaolu määral, mis kvalifitseeruks subjektiivse õiguse rikkumisena – ei ole kaebajal Sindi Linnavalitsuse 23.02.2016 korralduse nr 54 vaidlustamiseks kaebeõigust.“ Sindi Linnavalitsuse 23.02.2016 korralduse puhul oli tegemist Sindi paisu avamise projekteerimise lähteseisukohtadega. Haldusasjas 3-16-1546 vaidlustati Sindi Linnavalitsuse 23.02.2016 korraldust nr 54 ehk paisu avamise projekteerimise lähteseisukohti, kuid vastav kaebus jäi kaebeõiguse puudumise tõttu rahuldamata. Hiljem vaidlustas sama isik haldusasja 3-18-330 raames veel ka Sindi Linnavalitsuse 27.11.2017 korraldusi nr 444, nr 445 ja nr 446. Eelnevalt oli esitatud korraldusete nr 444 ja 446 peale ka vastav vaie, mis tagastati. Vaide tagastamist puudutavas otsuses selgitas Tori Vallavalitsus, et vaidlustatud korraldused käsitlevad Sindi paisu avamise järgmist etappi ehk tegemist on sama protsessi osadega. Olukorras, kus varasema etapi vaidlustamiseks isikul kaebeõigust ei olnud, ei ole seda ka järgnevate- ehk antud juhul vastavate ehituslubade väljastamist puudutavate etappide osas. Käesolevas haldusasjas esitatud kaebusest ega selle hilisematest täiendustest samuti kaebaja subjektiivsete õiguste võimalikku rikkumist kuidagi ei nähtu. Kaebuse esitaja elukoht on Pärnus. Vastustaja on oma 20.04.2018 seisukohas märkinud, et kaebajal puudub üleüldse otsene side Sindiga. X. X on jõudnud valla eelnimetatud seisukohale veel ka omakorda vastata, kuid seonduvalt väitega otsese sideme puudumisest Sindiga ei ole püütud midagi ümber lükata. Ehituslubade väljastamise peale ei saa populaarkaebust esitada. Populaarkaebuse esitamine võib tulla kõne alla planeeringute-, mitte aga ehituslubade vaidlustamisel. Seega tuleb kaebus tagastada ning seda kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu vastavalt HKMS § 121 lg 2 punktile 1. Lähtuvalt eeltoodust oli ka vaide rahuldamata jätmine täiesti põhjendatud, mistõttu on vaideotsuse vaidlustamine samuti perspektiivitu. Kaebusest ei nähtu, et vaidemenetluses oleks isiku õigusi kuidagi muul viisil rikutud, kusjuures kaebeõiguse puudumise tõttu korralduste nr 444, nr 445 ja nr 446 vaidlustamisel ei oleks vaideotsuse tühistamisega nagunii võimalik enam taotletud eesmärki saavutada. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 punktile 2 tagastatakse kaebus (nõue) ka sel juhul kui nõude rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebeõiguse puudumise ja eesmärgi saavutamise võimatuse ning kaebuse perspektiivituse tõttu ei saa rahuldada ka vastupidisel eeldusel baseeruvat ning korralduste nr 444, 445 ja 446 kehtivuse peatamisele suunatud esialgse õiguskaitse taotlust, mistõttu jääb ka see rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.