lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-18-567/9

Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 11.04.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-567/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
11.04.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1437
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VKS § 4Tagatise uuendamineHKMS § 203 lg 2Määruskaebuse esitamineHKMS § 249 lg 1Esialgne õiguskaitseHKMS § 252 lg 7Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-18-567/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja14.09.20183-18-567/18Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium09.01.2020

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-19-1577/84Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium09.07.20213-19-1577/58Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja27.07.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk, Tiina Pappel 11.04.2018, Tartu 3-18-567 Jalaka Grupp OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 06.03.2018. a maksuotsuse nr 12.2-3/038490-31 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 23.03.2018. a määrus Jalaka Grupp OÜ määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Jalaka Grupp OÜ Volitatud esindaja v.adv. Kaspar Lind Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

RESOLUTSIOON

Jätta Jalaka Grupp OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23.03.2018. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 06.03.2018. a maksuotsusega nr 12.2-3/038490-31 Jalaka Grupp OÜ-d tasuma maksusumma 69 702,81 eurot.
2.Jalaka Grupp OÜ esitas 20.03.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 06.03.2018. a maksuotsuse nr 12.2-3/038490-31 tühistamiseks. Veel palus kaebaja peatada MTA maksuotsuse täitmine ja keelata võla avaldamine halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 ning § 251 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel. Taotluse põhjendused: Kaebajale pandud suure maksukohustuse tasumine ühe korraga on kaebaja jaoks üle jõu käiv ning võib tuua kaasa kahjulikke pöördumatuid tagajärgi, mis lõpptulemusena võivad viia kaebaja pankrotini. Samal ajal on kaebaja kütuseturu erinõuetest tulenevalt andnud vedelkütuse seaduse (VKS) § 41 alusel MTA-le tagatisena 100 000 eurot. Maksuotsuse täitmise peatamine hoiaks ära pöördumatud majanduslikult ebasoodsad tagajärjed ja võimaldaks kaebajal jätkata majandustegevusega senisel viisil jätkuvalt kasumlikult. Kaebaja omab ka registervara, mis tagab nõutava maksusumma tasumise olukorras, kus vaidlus maksuotsuse õigusvastasuse üle peaks kaebaja jaoks lõppema negatiivselt. Kaebus ei ole ka ilmselgelt perspektiivitu.

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 25.08.20263-26-2163/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 21.08.20263-26-1065/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.08.20263-26-365/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.07.20263-26-2188/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.07.20263-26-2175/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 29.07.20263-26-2291/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
3.Tartu Halduskohus jättis 23.03.2018. a määrusega rahuldamata taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Määruse põhjendused: Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks peaksid eksisteerima ilmselged õiguslikud alused maksuotsuse tühistamiseks. Esialgse vaatluse tulemusena kohus selles kindel ei ole. Tõendatud ei ole, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saavad pöördumatult kahjustada kaebaja õigused või osutuks kohtuotsuse täitmine hilisemalt selle jõustumisel võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamise kahjuks räägib ka see, et kaebaja võib muuta end kohtuvaidluse ajal teadlikult maksejõuetuks ja vältida lõppkokkuvõttes oma maksukohustuse täitmist täies ulatuses. Kui maksud jäävad üldsegi laekumata, on tegemist olulise avaliku huvi kahjustamisega, mis võib kaaluda üles taotleja huvi vältida maksude sissenõudmist. Maksuotsusega määratud nõue võib jääda täitmata, kuna kaebaja ei oma vara, millele võib sissenõuet pöörata. Äriühingul puudub kinnisvara ning sõidukite näol vara omamine on ilmselgelt väga väike - olemas on ainult 2006. a väljalastud sõiduauto Subaru ja Respo haagis. Kui ettevõtte tegevus käib, on võimalik osadena tasuda määratud maksusummat ja see ei ohusta kaebaja majanduslikku eksistentsi. Maksuvõla avalikustamise keelamise taotlus ei ole põhjendatud. Maksuvaidluse ajal MTA kaebaja maksuvõlga ei avalikusta.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4.Jalaka Grupp OÜ esitas 29.03.2018 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 23.03.2018. a määrus ja peatada esialgse õiguskaitse korras MTA 06.03.2018. a maksuotsuse täitmine. Määruskaebuse põhjendused: Kohus ei ole põhjendanud seisukohta, et kaebust ei saaks rahuldada. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kaebajal on MTA kasuks antud tagatis 100 000 eurot. Seadus ei näe ette, et esialgse õiguskaitse saaks ainult ettevõtja, kellel on olemas kinnisvara või muu registervara. Tagatis on oluline riive, mis piirab ettevõtlust ja peab tagama, et MTA võimalikke nõudeid oleks võimalik täita. Kinnis- või registervara puudumine ei oma tähendust, kui on olemas tagatis. Määruses puuduvad viited kaebaja majandustegevuse näitajatele. Määrusest ei ole võimalik tuvastada, et kohus oleks andnud hinnangu kaebaja bilansile ja kasumiaruandele ning hinnanud kaebaja majandustegevust. Kaebaja omakapital on 191 056,28 eurot ja bilansi aktivas on selle hulgas kajastatud 100 000 euro suurune deposiidi makse MTA-le. Seega on kaebaja pool omakapitalist sisuliselt MTA käes ja seda summas, mis ületab nõutud maksusummat. Antud juhul võib tekkida olukord, kus äriühing satub majandustegevuses raskustesse, kuid MTA riskid on juba maandatud tagatisega ja raskused tekivad eelkõige seetõttu, et MTA nõudeid tagatakse mitmekordselt. See ei oleks proportsionaalne. Argument, et kaebaja saaks ennast muuta maksejõuetuks, ei ole tõsiseltvõetav ega reaalne, kuivõrd kaebajal on esitatud MTA-le tagatis poole omakapitali ulatuses ning selline tegevus tooks kaasa isikliku vastutuse kaebaja juhtorganitele.
5.MTA esitas 06.04.2018 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta kaebaja määruskaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: Kohus ei pea hakkama sisuliselt hindama vaidlustatud haldusakti ja tõendeid, millele see tugineb. Olukorras, kus Jalaka Grupp OÜ on MTA-le esitanud seaduses nõutava tagatise, kuid see on rohkem kui poole ulatuses nö kaetud maksuotsusega määratud summaga, ei saa nõustuda määruskaebuse esitajaga selles, et MTA riskid on esialgse õiguskaitse kohaldamise korral juba maandatud. Jalaka Grupp OÜ käsitlusega nõustumine ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine muudaks kütuse müüja tagatise regulatsiooni sisuliselt mõttetuks, sest see võimaldaks ühte kütusekäitlejat teistele eelistada ning tal kuni kohtuvaidluse lõpuni sisuliselt vähendatud tagatisega tegutseda. Selline olukord ei ole avaliku huvi ega võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlas. Puudub alus eeldada, et maksusumma tähtaegne tasumine osutuks iseenesestmõistetavaks vaidluse lõppedes.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et Jalaka Grupp OÜ määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 23.03.2018. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
8.HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohtupraktikas on peetud esialgse õiguskaitse kohaldamist vajalikuks, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning kahjulike tagajärgede kõrvaldamine ei ole mõistlikul viisil võimalik (Riigikohtu 22.09.2014. a määrus nr 3-3-1-59-14, p 11 ja seal viidatud lahendid).
9.Halduskohus leidis vaidlustatud määruses, et ei ole kindel, et eksisteerivad ilmselged õiguslikud alused vaidlustatud MTA maksuotsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, leides ühtlasi, et halduskohus on määruses enda seisukohta ka piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et kaebuses esitatud väidete ja lisatud tõendite osas saab halduskohus võtta põhjalikumalt seisukoha alles asja sisulise läbivaatamise käigus. Kohtupraktikas on sedastatud, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist, milline põhimõte ei tähenda kohtu jaoks küll vääramatut keeldu, kuid seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (Riigikohtu 22.09.2014. a määrus nr 3-3-1-59-14, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul käesolevas asjas selliseid asjaolusid ei esine. Kaebaja ei ole ka määruskaebuses esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust asuda teistsugusele seisukohale.
10.Halduskohus leidis kokkuvõtvalt, et kui kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldab, võib jääda rahaline nõue täitmata. Seejuures on halduskohus asjakohaselt arvestanud, et kaebaja on enda esialgse õiguskaitse taotluses ise kirjeldanud, et esineb oht äriühingu pankrotistumiseks või äriühingu tegevuse lõpetamiseks. Kaebaja ei vaidlusta halduskohtu poolt tuvastatut, et äriühingul puudub kinnisvara ning sõidukite näol omatava vara osakaal on väga väike. Ka määruskaebuses märgib kaebaja, et antud juhul võib tekkida olukord, kus äriühing satub majandustegevuses raskustesse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et esialgse õiguskaitse kohaldamise kahjuks räägib see, et kaebaja võib muuta end kohtuvaidluse ajal teadlikult maksejõuetuseks ja vältida lõppkokkuvõttes oma maksukohustuse täitmist täies ulatuses. Kaebaja määruskaebuses väidetu ei lükka eeltoodut ümber. Kaebaja toob määruskaebuses välja, et ta on MTA kasuks andnud tagatiseks 100 000 eurot, millega olevat MTA riskid maandatud. Ringkonnakohus ei pea kaebaja väidet põhjendatuks. VKS § 42 lg 2 kohaselt on tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatis 100 000 eurot. VKS §-s 41 sätestatust tulenevalt on kütuse müüjal kohustus esitada MTA-le käibemaksuseaduse § 442 lg-s 2 nimetatud tagatis. Seega äriühing, kes tegutseb tarbimisse lubatud kütuse müüjana, peab arvestama sellega, et tema tagatise suuruseks on 100 000 eurot. Tagatist esitamata sellel tegevusalal tegutseda ei saa. Nagu vastustaja asjakohaselt selgitab, on kütuse müüja tagatise kehtestamise eesmärgiks tagada kütuseturul toimuvatelt kütusetehingutelt käibemaksu tasumine, samuti tekkida võivate käibemaksukohustuste täitmine, maksupettuste vähendamine ning kütuseturul ausa konkurentsi soodustamine. Vaidlustatud maksuotsusest nähtuvalt on kaebajale täiendavalt tasumiseks määratud käibemaksu, kuna kaebaja poolt ei olnud täidetud sisendkäibemaksu mahaarvamise

tingimused, mistõttu puudus kaebajal õigus diislikütuse soetamisel tasutud käibemaksu enda sisendkäibemaksuna maha arvata. Seega on maksuotsusega määratud käibemaksu seonduvalt kütuse soetustehingutega, mitte müügitehingutega. VKS-i eelmärgitud sätetele tuginevalt peab kaebajal, kui ta soovib tegutseda tarbimisse lubatud kütuse müüjana, olema MTA-le antud tagatis summas 100 000 eurot, ning võimalik ei ole selle arvestamine vaidlusaluse maksuotsusega määratud maksusumma katteks. Eelnevat arvestades nõustub ringkonnakohus ka vastustaja väitega, et kaebajaga nõustumisel muutuks tagatise regulatsioon sisuliselt mõttetuks, sest võimaldaks ühte kütusekäitlejat teistele eelistada ning tal kuni kohtuvaidluse lõpuni sisuliselt vähendatud tagatisega tegutseda. Ringkonnakohus peab vajalikuks ka rõhutada, et kaebajal on maksuotsusega määratud maksusumma koheselt tasumise võimatuse korral õigus taotleda maksuvõla tasumise ajatamist, millist võimalust ta kohtule esitatud andmetel käesoleva ajani kasutanud ei ole. Ringkonnakohus leiab, et kui äriühing on tegutsev, siis on kaebajal võimalik määratud maksusumma osadena tasuda, mis ei saa kuidagi ohustada äriühingu majanduslikku eksistentsi.

11.Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23.03.2018. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.07.20263-25-2629/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 21.07.20263-25-2793/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja