Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

MTA tegeleb Pembara Murrebue OÜ (registrikood 11909073; endine Promomeedia OÜ) maksuvõla sissenõudmisega. Seisuga 02.04.2018 on Pembara Murrebue OÜ maksuvõlg 37 282,43 eurot, sh põhivõlg 31 035,05 eurot ja intress 6 247,38 eurot. Maksuvõlg on tekkinud maksustamisperioodide 11.2016 kuni 07.2017 maksudeklaratsioonidel deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksusummadest ning nimetatud maksusummadelt arvestatud intressist.

Kuivõrd perioodil 28.04.2016 kuni 03.10.2017 oli Pembara Murrebue OÜ juhatuse ainuliikmeks Ü.K. (isikukood xxxxxxxxxx), alustas maksuhaldur 16.02.2018 korraldusega nr 13-7/00846-1 Ü.K. suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse. Selle

eesmärk on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel, mille tulemuseks võib olla Ü.K. solidaarne vastutus Pembara Murrebue OÜ-ga maksustamisperioodide 11.2016 kuni 07.2017 maksudeklaratsioonidel deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksusummade ning nimetatud maksusummadelt arvestatud intressi tasumise eest MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1 tähenduses.

Maksuhaldur on seisukohal, et menetluse tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude määramine. Ü.K. oli Pembara Murrebue OÜ seadusliku esindajana vastutav äriühingu MKS-st ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Kui äriühingul on vaid üks juhatuse liige, vastutab ta äriühingu maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmise eest ning äriühingu rikkumised on talle omistatavad. Maksuhaldur on tuvastanud, et Ü.K. juhtis ainuisikuliselt Pembara Murrebue OÜ-d, samuti oli tal ligipääsuõigus äriühingu e-maksuametisse, ta omas äriühingu pangakaarti ning ta oli internetipangas allkirjaõiguslik isik/volitatud kasutaja kuni 20.10.2017. Ü.K. kinnitas 18.02.2018 seletustes, et ainult tema tegeles äriühingu juhtimisega (sh lepingute ja muude dokumentide koostamise ja allkirjastamisega).

Pembara Murebue OÜ-l on tasumata maksustamisperioodide 11.2016 kuni 07.2017 maksudeklaratsioonidel deklareeritud maksukohustused summas 31 035,05 eurot. Kuivõrd maksuhaldur on tuvastanud, et perioodide 04.2017 ja 05.2017 osas oli käibemaksu kajastamine osaliselt alusetu, eeldab maksuhaldur Pembara Murrebu OÜ maksutamisperioodide 11.2016 kuni 07.2017 maksudeklaratsioonidel deklareeritud andmete õigsust kogusummas 20 486,25 eurot. Pembara Murrebue OÜ pangakonto analüüsimisel selgus, et ajavahemikus 20.12.2016 kuni 03.10.2017, mil Pembara Murrebue OÜ-l oli maksuvõlg ning mil Ü.K. oli äriühingu juhatuse ainuliige, on Pembara Murrebue OÜ pangakontolt võetud välja raha summas 33 426,28 eurot. Pangakontolt välja võetud raha arvelt oleks saanud tasuda täielikult Pembara Murrebue OÜ perioodide 11.2016 kuni 07.2017 maksukohustused. Ü.K. ütles 18.02.2018 seletustes, et tema käes oli Pembara Murrebue OÜ pangakaart ning tema võttis raha välja äriühingu pangakontolt. Sellega seotud raamatupidamise dokumendid on Ü.K. sõnul üle antud isikule, kes käis notari juures, kuid Ü.K. ei mäleta selle isiku nime. Kuna Ü.K. ei ole esitanud maksuhaldurile notarilepingut, siis ei ole maksuhalduril olnud võimalust pöörduda vastava isiku poole korraldusega dokumentide esitamiseks. Maksuhaldur on teinud Pembara Murrebue OÜ-le korraldused nr 13-7/00846-2 ja nr 13- 7/00846-4 dokumentide esitamiseks. Pembara Murrebue OÜ juhatuse liige R.P. (isikukood xxxxxxxxxx) andis teada, et tema käes ei ole ega ole ka kunagi olnud Pembara Murrebue OÜ raamatupidamisdokumente. Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur seisukohal, et tegelikkuses puuduvad Pembara Murrebue OÜ-l dokumendid, mis tõendaksid sularaha kasutamise otstarvet. Arvestades järjepidevat sularaha väljavõtmist, on maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et Ü.K. juhatuse ainuliikmeks oleku ajal Pembara Murrebue OÜ pangakontolt välja võetud sularaha ei ole kasutatud äriühingu majandustegevuse ega maksustatava käibe tarbeks.

Ü.K. lahkus Pembara Murrebue OÜ juhatuse liikme kohalt 03.10.2017. Alates sellest ajast on juhatuse liikmeks R.P.. Enne juhatuse liikmeks oleku perioodi lõppu võõrandas Ü.K. oma osaluse Pembara Murrebue OÜ-st Panama äriühingule Transatlantic International Brokers Corp. (560127 (Panama)). Pärast seda, kui Ü.K. lahkus juhatuse liikme kohalt ja võõrandas oma osaluse Panama äriühingule, lõpetas Pembara Murrebue OÜ majandustegevuse. Maksuhaldur leiab, et selline tegevus oli kantud eesmärgist vältida vastutust maksuvõla tasumise eest. Nii R.P. kui ka Panama äriühing on seotud väga paljude äriühingutega – elektroonilise äriregistri teabesüsteemi andmetel on Raul Pindil kehtiv seos 322 äriühinguga, Panama äriühingul Transatlantic International Brokers Corp. on kehtiv seos 248 äriühinguga.

Eeltoodu näitab, et Ü.K. soov oli vältida vastutust maksukohustuse täitmise eest. See, et Ü.K. võõrandas äriühingu variisikule, näitab, et äriühingu võõrandamine kandis muu hulgas raamatupidamisdokumentide puudumise või puudulikult vormistatud dokumentide varjamise ja võimalikest tagajärgedest vabanemise eesmärki.

Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et Ü.K., olles Pembara Murrebue OÜ seaduslik esindaja maksuvõla tekkimise perioodil, korraldas teadlikult äriühingu majandustegevust viisil, mille tõttu jäid Pembara Murrebue OÜ-l tasumata deklareeritud maksukohustused. Kui Ü.K. oleks pangakontolt välja võetud sularaha kasutanud maksukohustuste tasumiseks, ei oleks äriühingul tekkinud maksuvõlga. Seega esineb Ü. K. süülise tegevuse ja Pembara Murrebue OÜ maksuvõla tekkimise vahel põhjuslik seos ning Ü.K. võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt Pembara Murrebue OÜ-ga. Eeltoodust tulenevalt on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et Ü.K. on teadlikult ja tahtlikult rikkunud MKS §-8 nimetatud kohustusi, mis on vastutusotsuse koostamise aluseks MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses. Ü.K.lt võimaliku vastutusotsusega nõutava põhimaksuvõla summa on 20 486,25 eurot. Põhimaksuvõlale lisandub tasumata jäetud maksukohustustelt arvestatud intress, mis seisuga 02.04.2018 on 4 150,36 eurot. Seega on Ü.K.lt võimaliku vastutusotsusega nõutava võla suuruseks kokku vähemalt 24 636,61 eurot.

Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast vastutusotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine osutuda raskemaks või isegi võimatuks. Ü.K. varasem käitumine Pembara Murrebue OÜ majandustegevuse korraldamisel iseloomustab Ü.K. suhtumist avalikõiguslikesse kohustustesse. On tõenäoline, et sarnaselt võidakse suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks asutakse vara võõrandama. Nimetatud põhjustel ning arvestades maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust, leiab MTA, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine Ü.K. suhtes olla raskendatud või muutuda koguni võimatuks.

Antud juhul on vanim Pembara Murrebue OÜ tasumata maksukohustus 2016. a novembrikuu käibemaks. Perioodi 11.2016 käibedeklaratsiooni esitamise tähtaeg oli 20.12.2016. Seega ei ole maksusumma määramise aegumistähtaeg möödunud. Kuivõrd Pembera Murrebue OÜ-l on tekkinud maksuvõlg, maksuvõla sissenõudmine pole aegunud ning maksuvõlga ei ole kustutatud, ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid. Maksuhalduri poolt teostatud täitetoimingute tulemusena ei ole maksuvõlga õnnestunud kolme kuu jooksul sisse nõuda. Maksuhaldur alustas Pembara Murrebue OÜ maksuvõla sundtäitmist alates 01.08.2017, mil edastas LHV Pank AS-le korraldused arvelduskontode arestimiseks ja raha ülekandmiseks MTA arvelduskontole. 11.08.2017 edastas maksuhaldur Nordea Bank AB Eesti Filiaalile korralduse nr 13-2.7/303289 pangakonto arestimiseks. Pembara Murrebue OÜ maksukohustuste katteks on alates 01.08.2017 kuni 03.04.2018 laekunud 1 317,26 eurot. Äriühing ei oma registervara, mille arvelt oleks võimalik maksunõudeid rahuldada. Seega ei ole maksuhaldur pidanud otstarbekaks edastada kohtutäiturile täitmisavaldust täitemenetluse jätkamiseks. Pembara Murrebue OÜ deklareeris viimati käivet 2017. a maikuus ja töötasu väljamakseid 2017. a juulikuus. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2015. a kohta. Kuivõrd Pembara Murrebue OÜ ei tõendanud Eestis ettevõtlusega tegelemist, kustutati äriühing 21.08.2017 käibemaksukohustuslaste registrist. Seega ei ole maksuvõlga võimalik sisse nõuda äriühingu vara ja majandustegevusest tekkiva tulu arvelt.

Kuna MTA on tuvastanud, et puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks Pembara Murrebue OÜ-lt registervara või majandustegevusest laekuvate rahaliste vahendite arvelt, siis on olemas alus vastutusotsuse koostamiseks (MKS § 96 lg 5).

Sistex Chauffeur Services OÜ (registrikood 11623201) – isikule kuulub osak (osamaks 2 556 eurot); Promomeedia Baltic OÜ (registrikood 14240593) – isikule kuulub osak (osamaks 2 500 eurot).

Maksuhaldurile ei ole teada, kui väärtuslikud on Ü.K.le kuuluvad osakud, mistõttu ei pea maksuhaldur põhjendatuks taotleda osakutele keelumärgete seadmist.

000 eurot. Kokku moodustavad sundtäitmiskulud 4 806,67 eurot (2 806,67 + 2 000) ehk 19,5% nõude suurusest. Eeltoodust tulenevalt peab maksuhaldur vajalikuks hüpoteegi seadmist summas 29 443,28 eurot (24 636,61 + 4 806,67).

KOHTU PÕHJENDUSED

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele MKS-iga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3). MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Riigikohtu praktika kohaselt on täitetoiminguks loa andmine MKS § 1361 alusel oma olemuselt prognoosotsus olukorras, kus puudub kindel teadmine isiku võimaliku käitumise kohta tulevikus. Maksuhaldur ei pea jääma ootama, millal isik hakkab oma vara võõrandama ja muudab end maksejõuetuks. Maksuhaldur võib taotleda kohtult luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

juba põhjendatud kahtluse korral. Selliseks kahtluseks annavad põhjust käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu halduskolleegiumi 30.04.2013. a määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p 22). Kontrollinud taotluse lubatavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Taotlusest nähtuvalt alustas maksuhaldur 16.02.2018 korraldusega nr 137/00846-1 Ü.K. suhtes vastutusotsuse koostamise suunatud maksumenetlust. Maksumenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas Ü.K. vastutab Pembara Murrebue OÜ maksukohustuse täitmise eest MKS § 40 ja MKS § 96 lg 1 alusel. Taotlusest ja selle lisadest nähtuvalt on menetlusetõenäoliseks tulemuseks rahalise kohustuse (maksu) määramine summas 20 486,25 (koos intressiga 24 636,61) eurot. Kohtu hinnangul ning arvestades maksuhalduri esitatud tõendeid ja selgitusi, on rahalise kohustuse määramine tõenäoline. Taotluses ja selle lisades välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. Maksuvõla tekkimise ajal, mille kohta kavatseb MTA vastutusotsuse teha, oli juhatuse liige Ü.K. kohustatud MKS § 8 lg 1 järgi tagama Pembara Murrebue OÜ rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. MKS § 40 lg 1 kohaselt vastutab juhatuse liige kohustuse tahtliku või raskest hooletusest rikkumise korral maksuvõla tekkimise eest solidaarselt maksukohustuslasega. Äriühingu kontolt sularaha väljavõtmine ning maksuvõla tekkimine on ilmselt põhjuslikus seoses ning maksuhalduri taotluses märgitu põhjal võib eeldada, et tegemist pidi olema süülise käitumisega (vähemalt raske hooletuse vormis). Kohtule teadaoleva info pinnalt on vastutusotsuse tegemine tõenäoline. MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Taolise olukorra vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu määrused asjades nr 3-3-1-15-12, punkt 50.c ja nr 3-3-1-16-12, punkt 10.4). Kohtu ülesandeks on hinnata, kas maksuhalduri esiletoodud asjaoludel on maksukohustuse määramine võimalik ja kas selle täitmine võib maksukohustuslase võimalikust käitumisest tulenevalt muutuda võimatuks või raskeks (Riigikohtu halduskolleegiumi 30. aprilli 2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-4-13, punkt 23). Nõutav ei ole, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust, vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Sundtäitmise olulise raskenemise või võimatuse vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega. Kohus nõustub maksuhalduriga, et Ü.K. senine käitumine äriühingu juhtimisel (ja variisikule võõrandamisel) võib viidata sellele, et ka tulevikus võib isik asuda maksude maksmisest kõrvale hoidma. Maksuhaldur on kirjeldanud, et tasumata maksukohustuse sissenõudmiseks edastas MTA 01.08.2017 LHV Pank AS-le ning 11.08.2017 Nordea Bank AB Eesti Filiaalile korraldused arvelduskontode arestimiseks ning raha ülekandmiseks MTA arvelduskontole. Maksukohustuste katteks on laekunud 1 317,26 eurot, kuid suuremas osas ei ole maksuvõlga sisse nõuda õnnestunud. Seega on sissenõudmise alustamisest möödunud enam kui 3 kuud.

Maksusumma määramise aegumistähtaeg möödunud ei ole. Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemist. Ka Pembara Murrebue OÜ õigusvõime ei ole lõppenud. Kohus leiab, et maksuhalduri valitud meede on eesmärgipärane ja proportsionaalne. Taotletud viisil on võimalik tagada maksuhalduri nõue ja täitekulud ning vastavad täitetoimingud koormavad maksukohustuslast minimaalselt. Maksuhaldur on hinnanud Ü.K. varalist seisu ning pidanud põhjendatuks just kohtuliku hüpoteegi seadmist. Arvestades maksuhalduri põhjendatud huvi, ei koorma maksuhalduri valitud meetmed maksukohustuslast ülemäära. Ü.K.l säilib õigus koormatud kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada, kui ta sellega ei vähenda koormatud kinnisasja väärtust ega kahjusta hüpoteegipidaja õigusi muul viisil, välja arvatud juhul, kui see toimub korrapärase majandamise tulemusena. Lisaks arvestab kohus maksuhalduri kinnitusega, et MTA lõpetab selle määruse alusel lubatud täitetoimingud, kui isik esitab maksuhaldurile MKS § 120 lg 1 p-i 3 ja §-i 121 kohase tagatise. Maksuhaldur on taotlusest nähtuvalt hinnanud tagatissumma suuruseks (juhul, kui see kantakse deposiiti) 24 636,61 eurot. Arvestades taotleja põhjendusi ning maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagava toimingu sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Kohus nõustub maksuhalduriga, et nõue tuleks tagada ka täitekulude osas ning peab maksuhalduri märgitud täitekulude suurust põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus maksuhalduri taotluse ning annab Maksu- ja Tolliametile loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmist Ü.K.le kuuluvale kinnisasjale asukohaga xxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxx) summas 29 443,28 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.