Korrakaitse › Muu korrakaitse

KOHTU PÕHJENDUSED

Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p-le 1 tagastab kohus kaebuse määrusega, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

Käesoleval juhul on seadus ette näinud vaidluse lahendamiseks teistsuguse menetluskorra. Kohtule esitatud materjalist nähtuvalt Eesti Vabariigi Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei alustas 12.11.2015 kriminaalmenetlust nr 15221000143 Karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p 3 tunnustel. Kriminaalasja kohtueelse menetlusega on tuvastatud muuhulgas, et S. S. ja H.-H. K. panid toime rahapesu suures ulatuses, st sooritasid kuriteo tulemusel saadud varaga toiminguid, mille eesmärgiks oli varjata selle vara tegelikku omanikku ja ebaseaduslikku päritolu ning abistada kuritegelikus tegevuse osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest ning varjasid vara kuritegelikku päritolu. Toimepandud kuritegude uurimiseks on Eesti ja Poola vahel 04.07.2016 moodustatud ühine uurimisrühm (JIT Binar). S. S. viibib Poola Vabariigi organiseeritud ja korruptsioonikuritegude osakonna Wiekopolski talituse Poznanis menetluses olevas kriminaalasjas nr PK X Wz Ds.16.2016 vahi all alates 20.09.2016. Samuti on Poola Vabariigi menetluses olevas kriminaalasjas 20.09.2016 esitatud kahtlustus H.-H. K. Arvesse võttes asjaolu, et S. S viibib Poola Vabariigis vahi all, samuti asjaolu, et rahapesu eelkuriteod on toime pandud Poola Vabariigis, mõlema isiku suhtes on Poola Vabariigis pooleliolev kriminaalmenetlus samades kuritegudes ning rahapesukuritegude menetlemine eraldi menetlustes ei ole võimalik ega põhjendatud, siis on Riigiprokuratuur 17.11.2017 (nr RP-6-13/17/2055) pöördunud kriminaalasja üleandmise taotlusega Poola Vabariigi Justiitsministeeriumi poole. S. S. on vaidlustanud Riigiprokuratuuri tegevuse kriminaalmenetluse nr 15221000143 üle andmisel Poola Vabariigile. Rahvusvahelist koostööd kriminaalmenetluses reguleerib KrMS 19. peatükk. KrMS § 433 lg 1 kohaselt rahvusvaheline kriminaalmenetlusalane koostöö hõlmab väljaandmist välisriigile, riikide vastastikust abi kriminaalasjades, välisriigi kohtuotsuse täitmist, alustatud kriminaalmenetluse ülevõtmist ja üleandmist, koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja Eurojustiga ning loovutamist Euroopa Liidu liikmesriigile. KrMS § 433 lg 3 kohaselt rahvusvahelises kriminaalmenetlusalases koostöös lähtutakse käesoleva seadustiku teistes peatükkides sätestatust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus käesolevas peatükis sätestatuga. KrMS § 435 lg 2 järgi seaduses ning Eesti Vabariigile siduvas rahvusvahelises õigusaktis sätestatud ulatuses on rahvusvaheliseks kriminaalmenetlusalaseks koostööks pädevad õigusasutused kohus, prokuratuur, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Keskkonnainspektsioon, Konkurentsiamet ja Sõjaväepolitsei. KrMS § 4361 lg 2 sätestab, et kui prokuratuur või kohtumenetluses kohus saab teada, et sama isiku suhtes viiakse läbi samu kuriteoasjaolusid käsitlevat kriminaalmenetlust teises riigis, on ta kohustatud võtma ühendust kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil vastava riigi pädeva õigusasutusega. KrMS 8. peatüki 5. jaos sätestatud § 228 lg 1 kohaselt menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. KrMS § 230 lg 1 kohaselt kui on vaidlustatud uurimisasutuse või prokuratuuri tegevus, millega on rikutud isiku õigusi, ning kui isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, on tal õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud. Eelnevast nähtuvalt uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse seaduslikkuse kontrollimine kriminaalmenetluses toimub KrMS-is sätestatud korras. KrMS-is on sätestatud menetleja tehtud lahendite või toimingute peale edasikaebamise kord. Edasikaebamise korral tuleb pöörduda kaebusega maakohtusse (KrMS §-d 228-232). Seega kriminaalmenetluses tehtud toiminguid ja lahendeid ei saa vaidlustada halduskohtumenetluses, kuna halduskohus ei ole pädev sekkuma kriminaalmenetlusse ega hindama kriminaalmenetluses menetleja tehtud lahendite või toimingute õiguspärasust.

Eeltoodust tulenevalt vaidlusaluse Riigiprokuratuuri toimingu peale esitatud kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, vaid on vaidlustatav KrMS 8. peatüki 5. jao alusel ehk uurimiskaebemenetluse raames, lõppastmes maakohtu eeluurimiskohtuniku juures. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse selle esitajale, siis jätab kohus menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.